1-07-15989/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumajas Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2009. a Kriminaalasja number 1-07-15989 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi Süüdimõistetu Yury Goldmani tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Yury Goldman isikukood: 37811062238 viibimiskoht: Tartu Vangla soovib asuda elama xxx Tõlk Antonina Muravjova RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta vabastamata Yury Goldman temale Harju Maakohtu 20.02.2008. aasta otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 20.02.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-15989 tunnistati Yury Goldman süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat 4 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 27.06.2007. a. KarS § 68 lg 1 sätteid loeti karistusest ära kantuks eelvangistuse viibitud vahemik

2 27.06.2007. a – 19.02.2008. a, s.o 7 kuud 23 päeva. Karistusest kuulus ärakandmisele 2 aastat 8 kuud ja 7 päeva, karistusaja alguseks loeti 20.02.2008. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 20.02.2008. a ja lõppeb 26.10.2010. a.

Yury Goldman on varem kriminaalkorras karistatud: 1) 13.12.2000. a Narva Linnakohtu poolt KrK § 2025 lg 1 järgi rahatrahviga summas 2 070 krooni; 2) 13.08.2003. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 207 lg 1 järgi 10 kuulise vangistusega; 3) 21.01.2005. a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 9 kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendatud Yury Goldmanile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 kuud; 4) 21.04.2005. a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja KarS § 280 lg 1 järgi, kohaldades KarS § 64 lg 1 sätteid kokku karistatud 8 kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendatud Yury Goldmanile mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 kuud ja 10 päeva, vastavalt KarS § 65 lg 1 lõplikuks karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust; 5) 06.12.2005. a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega

Y.Goldman esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist enne tähtaja lõppemist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Y.Goldman avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et Y. Goldman ei kuulu ennetähtaegselt vabastamisele.

Kohtuniku seisukoht Y.Goldman mõisteti süüdi Harju Maakohtu 20.02.2008. a otsusega narkootikumidega seotud süüteo toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Y.Goldman ära kandnud kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste ja narkootikumidega seotud süütegude eest ja kandnud ka korduvalt vanglakaristust. Teda on korduvalt karistatud ka väärteo korras arestiga narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest alates 2002. aastast. Hoolimata sellest pani Y.Goldman uue narkootikumidega seotud süüteo. Tema poolt toimepandud süütegude motiiv seisnes eelkõige sõltuvuskäitumises, millele viitavad ka kiired tagasilangused peale vabanemisi. Seega tuleb asuda seisukohale, et tema varasemal karistamisel ei ole olnud tema suhtes preventiivset mõju. Y.Goldman on põhiharidusega, omab koostelukksepa kutseoskuseid, kuid ei oma kindlat töökoha garantiid. Vangistuses alustas keevitaja kutse omandamist. Ta on töötanud erialaselt nii ametlikult kui mitteametlikult, kuid kõik tööepisoodid jäid lühikesteks, peamiselt oli ta tegevuseta või tegeles narkootikumidega. Ka käesoleval ajal ei oleks Y.Goldmanil ennetähtaegsel vabanemisel kindlat töökohta, seega on oskus majanduslikult toime tulla küsitav, kuna senini on peamiseks sissetulekuallikas olnud narkootikumidest saadud tulu.

3 Karistuse kandmise ajal on Y.Goldmani distsiplinaarkorras karistatud viimati 17.07.2009. a, s.o vahetult enne võimaluse tekkimist ennetähtaegselt vabaneda. Y.Goldmani tutvusringkonda kuulub tulenevalt tema karistatusest kriminaalkorras karistatud isikuid ning nende mõju suurendab tema riskikäitumist. Samuti ei ole Y.Goldmanil väärtushinnangud paigas ja võimalused oma elustiili muuta ei ole reaalsed. Tema enesekontroll võib langeda narkojoobes olles, tal on kohanemisraskused ja vähesed sotsiaalsed oskused.

Ehkki Y.Goldmanil on vabadusesse pääsemisel võimalik asuda elama oma ema juurde, ta on läbinud kutseõppe ja tal on olemas kehtiv isikut tõendav dokument, on kohus tulenevalt Y.Goldmani vähestest sotsiaalsetest oskustest ja varasemates narkootikumidega seotud probleemidest seisukohal, et Y.Goldmanit ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

Rutt Teeveer Kohtunik