3-18-1323/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1323 Määruse kuupäev

25. juuli 2018 Kohtunik

Juhan Siider Kohtuasi Aleksei Kramskoi kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 17. aprilli 2018. a korralduse nr 314 ja 4. juuni 2018. a vaideotsuse tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Kramskoi, esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar Vastustaja Jõhvi vald

RESOLUTSIOON

Tagastada Aleksei Kramskoi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõhvi Vallavolikogu 16. septembri 2010. a otsusega nr 65 kehtestati Jõhvi linna Tallinn- Narva raudtee, Narva maantee ning Rakvere tänava ja Jõhvi-Kose maantee vahelise ala detailplaneering, mis kehtib Jõhvi linnas Narva mnt 8, Narva mnt 4a, Narva mnt 4k, Narva mnt 4b, Narva mnt 4n ja Narva mnt 4r kinnistutel. Detailplaneeringuga kavandati muuhulgas kaubanduskeskuse Jewe laiendamine ning Jõhvi bussijaama ümberkorraldamine.

2. Jõhvi Vallavolikogu 25. novembri 2011. a otsusega nr 79 kehtestati Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu- Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala detailplaneering.

3. Jõhvi Vallavalitsuse 17. aprilli 2018. a korraldusega nr 314 algatati projekteerimistingimuste andmise menetlus Jõhvi linnas Narva mnt 8, Narva mnt 4a, Narva mnt 4k, Narva mnt 4b, Narva mnt 4n ja Narva mnt 4r kinnistutel. Korralduse kohaselt mõjutab Jõhvi Vallavolikogu 25. novembri 2011. a otsusega nr 79 kehtestatud Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala detailplaneering oluliselt liikluskorralduse lahendust, mis oli kavandatud Jõhvi Vallavolikogu 16. septembri 2010. a otsusega nr 65 kehtestatud Jõhvi linna Tallinn-Narva raudtee, Narva maantee ning Rakvere tänava ja Jõhvi-Kose maantee

3-18-1323

vahelise ala detailplaneeringu lahendusega. Korralduses on viidatud ehitusseadustiku (EhS) §

27 lg 1 p-le 3, mille kohaselt võib detailplaneeringu olemasolul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. Samuti on korralduses märgitud, et vastavalt EhS § 31 lg-le 1 tuleb projekteerimistingimuste andmine EhS § 27 lg 1 alusel korraldada avatud menetlusena.

4. Aleksei Kramskoi (edaspidi kaebaja) esitas 24. mail 2018 Jõhvi Vallavalitsusele seisukohad projekteerimistingimuste eelnõu osas ja vaide avatud menetluse algatamisele.

5. Jõhvi Vallavalitsuse 4. juuni 2018. a vaideotsusega nr 7-2.5/1427-3 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 4. juulil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Jõhvi Vallavalitsuse 17. aprilli 2018. a korraldus nr 314 ning 4. juuni 2018. a vaideotsus. Kaebaja märgib, et vastavalt EhS § 27 lg-le 1 võib detailplaneeringu olemasolu korral anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi põhjendatud juhul. Vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses selgitanud, millisel moel kehtestatud planeering takistab detailplaneeringu elluviimist. Kaebaja arvates ei mõjutanud kehtestatud planeering oluliselt detailplaneeringu elluviimist ning seetõttu puudus ka alus projekteerimistingimuste väljastamiseks avatud menetluse korraldamiseks. Kaebaja arvates tulnuks projekteerimistingimuste väljastamise taotlus tagastada läbi vaatamata, kuna ei esinenud EhS § 27 lg-s sätestatud alust. Samuti leiab kaebaja, et olukorras, kus soovitakse olemuslikult muuta detailplaneeringut, ei ole vastavalt EhS § 27 lg-le 3 võimalik projekteerimistingimusi väljastada. Antud juhul ei ole tegemist liikluskorralduse põhimõtete täpsustamisega, vaid olemusliku muutmisega. Kaebaja on Jõhvi linnas Raudtee tn 1 kinnistu omanik ning tuleb arvestada tema huvidega liikluskorralduse muutmisel. Samuti kaldutakse kaebaja arvates projekteerimistingimuste eelnõuga olulisel määral kõrvale kehtestatud detailplaneeringust sel põhjusel, et hoonestusalust pinda suurendatakse enam kui 10 protsenti.

KOHTU SEISUKOHT

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

8. Kohus leiab, et kaebajal puudub antud juhul ilmselgelt kaebeõigus Jõhvi Vallavalitsuse korralduse nr 314 ja selles osas tehtud vaideotsuse vaidlustamiseks. Vastustaja on küll projekteerimistingimuste andmiseks avatud menetluse algatamise vormistanud haldusaktina, ent kohtu arvates ei ole projekteerimistingimuste andmise algatamine analoogselt detailplaneeringu koostamise algatamisega mitte haldusakt, vaid tegemist on haldusmenetluse menetlustoiminguga.

9. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul reeglina võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. veebruari

3-18-1323

2002. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5 ja 17. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-64-11, p 8). Enne lõplikku haldusakti andmist saab kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav ka siis, kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-39-10, p 21 ja seal viidatud varasem kohtupraktika).

10. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et projekteerimistingimuste andmise menetluse algatamine rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlusaluse menetluse lõpptulemusest. Ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 2 p 2 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel muuhulgas sellega, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. EhS § 31 lg-st 4 ja 5 tulenevalt on kaebajal õigus projekteerimistingimuste menetluses esitada omapoolseid arvamusi ning vastustajal lasub kohustus neid asjakohaselt arvesse võtta või arvestamata jätmist põhjendada. Seega, kui kaebaja leiab, et tema kui Raudtee tn 1 kinnistu omaniku huve tuleb projekteerimistingimustega kavandatava liikluskorralduse muutmisel arvestada, siis on kaebajal võimalik vastustajale sellekohaseid arvamusi esitada, mida kaebaja kaebusest nähtuvalt on ka teinud. Kui vastustaja jätab kaebaja märkused põhjendamatult arvestamata ning projekteerimistingimuste andmisega rikutakse tema õigusi, siis on kaebajal võimalik vaidlustada projekteerimistingimuste andmise otsust.

11. Kohtule ei nähtu asjaoludest ja kaebuse põhjendustest, et projekteerimistingimuste andmise menetluse algatamisega oleks vastustaja teinud sedavõrd olulise ja ilmse vea, mille tõttu võiks käesoleva menetluse käigus jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane. Kaebaja on viidanud ka ehituseadustiku § 27 lg-le 3. Nimetatud tingimustele vastavus tuleb tagada aga projekteerimistingimuste väljastamise menetluse lõppotsuses. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust asuda seisukohale, et projekteerimistingimuste väljastamine on nimetatud normi alusel ilmselgelt võimatu ning ainuvõimalik tegevus olnuks taotluse tagastamine.

12. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja on pöördunud kohtusse ennatlikult. Kaebaja saab projekteerimistingimuste andmise algatamisega toimunud menetlusnormide rikkumisele viidata lõplikku haldusakti ehk praegusel juhul projekteerimistingimuste andmise otsust vaidlustades. Praeguses menetlusstaadiumis pole pealegi selge, kas ja mis tingimustel haldusorgan projekteerimistingimused üldse väljastab.

13. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. Kaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider