1-15-5976/51 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-15-5976

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5976 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Valentina Michelson Prokurör Liis Vainola Kohtuasi

Viru Vangla materjalid U.P

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu

U.P , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, vabanemisjärgne elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 04.01.2016 ja lõpp 31.08.2018

RESOLUTSIOON

Jätta taotlus suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli U.P ’u kohaldamiseks rahuldamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

U.P kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega nr 1-15- 5976 tust, mille kohaselt tunnistati 118 lg 1 p 7 talle mõistetud karis ta süüdi KarS § järgi ning

mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Dmitri Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati

2 U.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Lõplik karistus on ehk 1 aasta ja 4 kuu

2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 6.01.2015-8.01.2015, s.o 3 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud U.P kannab nimetatud karistust ja 27 päeva vangistust. alates 04.01.2016.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on U.P kriminaalkorras karistatud 3 korral,

millest kehtivaid kriminaalkaristusi on kaks. Reaalset vangistust kannab isik teist korda.

Käesolevat karistust kannab isik raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega on põhjus Kuriteod on läinud raskemaks, lisandunud on vägivald. Varasemalt tatud surm. sest on isikut karistatud joobes juhtimise, varguse ning asja omavolilise kasutamise eest. Kuriteod ei

ole etteplaneeritud. K iks on alkohol õik toimepandud kuriteod on eriliigilised. Soodustegur ning impulsiivsus.

Ka käesolev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav läbis vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus osales aktiivselt ning tegi Isik kodutöid. t vitamisest loobuma. Kinnipeetav omandas unnistab alkoholisõltuvust ning on motiveeritud tar

ka riigikeele B2 tasemel ning osales kutseõppes keevitaja erialal, kuid kõrvaldati õppetööst

seoses pikaajaliste puudumistega.

Kinnipeetava väitel ei olnud see eriala tema jaoks. Vangistuses on ki

nnipeetav olnud hõivatud vangla majandustöödel abitöölise ja toidujagajana ning käesoleval ajal töötab samuti vangla majandustöödel toidujagajana.

ta

Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Enne kinnipidamist elas kinnipeetav umbes aasta koos vanaema V. Nga vanaemale kuuluvas kahetoalises korteris xxxx, xxxx vald, kus hetkel ei ela keegi. Enne seda elas ema juures ta xxxx, xxxx xxxx, kuid isik . Vabanemisel on isikul võimalus minna elama vanaema korterisse soovib minn xxxx, xxxx isik xxxx a elama ja tööle . Põhihariduse omandas Põhikoolis, misjärel

jätkas õpinguid Ida tisleri erialal, kus õ -Viru Kutsehariduskeskuses ppis 1,5 aastat ning

katkestas. Paari aasta möödumisel astus xxxx Ametikooli paadiehitamise kursusele, mis ta

samuti jäi lõpetamata. Enne kinnipidamist töötas isik umbes 1 aasta mitteametlikult, enne seda elas koos vanaemaga ning aitas teda . Ametlikult on isik põllumajandustöödel töötanud xxxx 2011. aastal. Samuti tegeles

- fas ta juhutöödega saaditööd. Väidetavalt soovis töötada,

aga töö leidmisega oli üsna raske, kuna pole omandatud eriala. Enne kinnipidamist oli

sissetulekuks töövõimetuspension, isikule oli määratud töövõimetus 40% ulatuses. sest Toimetulekut alk enne kinnipidamist mõjutasid oholiprobleem ning võlad. Tasumata nõudeid vangla andmetel 11.06.2015 seisuga ei ole, vabanemisfondis on 1500,40 eurot. Vabanemisel on garanteeritud töökoht , kuid isik eelistab tööle minna sõnul xxxx OÜ-s xxxx, kus tal enda pidi töökoht juba olemas olema.

Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema , vanem õde , noorem õde L. T T. S O. M ja vanaema V. N. Isa on surnud. Kinnipeetav on vallaline, lapsi ei ole. Suhted lähedastega head ja toetavad. Vanaema s kinnipeetav on valmis teda õnul on sugulaste poolt koju oodatud ning lähedased igati toetama. Probleeme suhtlusringkonnaga esines, kui isik elas xxxx. Isikut on ühel korral karistatud kriminaalkorras ning ühel korral väärteokorras joobes juhtimise eest. Toimepandud

kuriteod viitavad hoolimatule ja riskivale elustiilile. Kinnipeetav tunnistab, et vabaduses kuritarvitas alkoholi. Kõik kuriteod Sõltuvust diagnoositud e pani toime alkoholijoobes. i ole.

Kooli ajal proovis isik paar korda amfetamiini, kuid talle ei meeldinud ning ta eelistas alkoholi. Kinnipeetava sõnul oli tal diagnoositud füüsiline puue ning määratud töövõimetus

40% ulatuses. Vangla andmetel tuvastatud töövõimetus puudub, on vaid keelatud raskusi

tõsta. öövõimetuse tuvastamiseks. Kinnipeetav esitas 27.05.2018 taotluse t Isik on toime

pannud inimese surmaga lõppenud vägivallakuriteo enda sõnul , sest tugeva alkoholijoobe

3

tõttu ei kontrollinud oma käitu Kõik kuriteod mist. on toime pandud impulsiivselt, sest isik tegutseb enne ja m. Probleemilahendusoskus on kesine. Kinnipeetav on seadnud mõtleb hilje

eesmärgiks vabanemise korral minna tööle ning loobuda alkoholi tarvitamisest, aidata vanaema. Isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, samas on korduvalt karistatud. Süüteod on toimepandud alkoholi kuritarvitamise tõttu, mis omakorda tingib suutmatuse kontrollida oma käitumist. Eelmine karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei teinud talle määratud üldka

sulikku

tööd äidetavalt seetõttu, et tal oli jalg kipsis. Lisaks on isik oma vägivaldse käitum , v isega

põhjustanud teise inimese surma, mis tähendab, et teiste isikute õiguste austamine on

puudulik. Motivatsioon alkoholist ja kuritegelikust käitumisest loobumiseks on enda sõnul

olemas. Kinnipeetav on . Ohustatud on inimesed, kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) kellega koos isik alkoholi tarbib. Oht seisneb vägivalla kasutamises, joobes juhtimises. Ohu

ilmnemine on kõige tõenäolisem enesevalitsuse kaotamisel konfliktiolukordades ja alkoholijoobes. gmise kahe aasta jooksul Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus jär on 35% ja v sama aja jooksul on 38%. Arvestades ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus

eeltoodut, toetab Viru Vangla U.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamist. Juhul, kui kohus peab võimalikuks U.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis on k u hinnangul otstarbekas pärast riminaalhooldusametnik

karistuse ärakandmist kohaldada U.P-le käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p ätestatud -s 2 s kohustust mitte tarvitada alkoholi.

U.P avaldas kohtuistungil, et t tema suhtes a ei ole nõus pärast karistuse

ärakandmist karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamisega, kuna kahel korral, kui oli tingimisi ga vabastamine, ei soovitud tema siis enne tähtae suhtes käitumiskontrolli kohaldada, ei ole vaja seda kohaldada xxxx, kus ka nüüd. Samuti soovib ta peale vabanemist tööle minna

hakkab tegema ehitus- l on xxxx tuttavad, kes teda ootavad ning kindel ja fassaaditöid. Ta

elukoht, kuhu saab elama asuda, aadressi praegu ei tea. Peale vabanemist alkoholi ta ta tarvitada ei kavatse. T

. Tervis ei sega öövõimekaotust talle ei määratud tal teha fassaaditöid, kuna

seal ei ole raskuste tõstmist.

Abiprokurör Liis Vainola avaldas kohtuistungil, et täidetud on eeldused karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et U.P

on osalenud aktiivselt tööhõives, samuti on ta osalenud sotsiaalprogrammis. Kinnipeetav on läbinud riigikeele õppe B2 tasemel ja sooritanud eksami. Tal puuduvad võlad. Kinnipeetaval on plaanis oma elu vabanemise järgselt korraldada, ta plaanib asuda elama ja tööle xxxx. Samuti on isikul piisavad vahendid vabanemisfondis, et oma elu korraldada. Isik on vangistuse jooksul teinud vajalikud järeldused ja aru saanud, et peab alkoholist loobuma. Puudub alus arvata, et tema suhtes ei ole karistus täitnud eesmärki ja sellest tulenevalt ei esine piisavat ohtu, et U.P jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei ole prokuröri hinnangul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tema suhtes otstarbekas.

KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatu - le, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest

vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida

võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

4

KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud

tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase

vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Kohus, kuulanud tutvunud Viru Vangla poolt esitatud ära süüdimõistetu ja prokuröri,

materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu U.P

haldamise formaalsed suhtes ei ole põhjendatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli ko

eeldused on täidetud – kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu U.P 18.11.2015 otsusega nr 1-15-5976 18 lg 1 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 1 p 7 KrMS ohus talle karistuseks 2 aastat 8 kuud järgi ning § 238 lg 2 kohaldamisega mõistis k vangistust. Seega on isikut karistatud tahtliku KarS-i kuriteo eest, 9. peatüki 2. jaos sätestatud mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vä , mistõttu hemalt kaheaastase vangistusega ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine eelnevat karistatust. Lisaks peab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel hindama, kas süüdlane vastab KarS § 871 lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Kuigi kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti teist korda, millest võib järeldada, ei ole isikule vajalikku mõju et varasemad reaalsed vangistused

avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ning käesolev kuritegu on raske

tagajärjega vägivalla kasutamisega toimepandud tervisevastane kuritegu, on kinnipeetav vangistuse jooksul tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, sealhulgas läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille tulemusena on isik vangla hinnangul motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma t alkoholi tarbimine on tema jaoks probleem , kuna mõistab, e

ja kuritegude toimepanemise põhjuseks, kuivõrd kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Samuti omandas kinnipeetav riigikeele B2 tasemel ning on vangistuse

jooksul olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel abitöölise ja toidujagajana, käesoleval ajal töötab toidujagajana. nõuded Kinnipeetaval puuduvad tasumata , mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutaksid ning vabanemisfondis on piisavalt rahalisi vahendeid, et

vabanemisjärgselt esialgu majanduslikult toime tulla. OÜ Kinnipeetavale on xxxx

garanteerinud töökoha ning tal on võimalik elama asuda vanaemale kuuluvasse korterisse, kus ta elas xxxx, kus tema ka enne vangistust, kuid isik soovib vabanemisel elama ja tööle asuda

enda sõnul on tal olemas juba elu ja töökoht. Kinnipeetaval on lähedastega suhted head ja - toetavad, ta on oodatud koju ning lähedased on nõus kinnipeetavat vabanemisel igati toetama.

Kuigi kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, on uute kuritegude toimepanemise

riskiks alkoholi kuritarvitamine ning sotsiaalprogrammi läbimise järgselt on kinnipeetav

otsustanud edaspidi alkoholi mitte tarvitada, mis viitab kinnipeetava mõtlemises toimunud

positiivsetele muutustele. Eeltoodu võimaldab kohtul järeldada, et isik on oma karistusest vajalikud järeldused teinud ja vabanedes hakkab elama seaduskuulekalt. Sellist arvamust

toeta isikul on olemas , kindel elukoht ning vad eelkõige asjaolud, et garanteeritud töökoht

toetavad lähedased. Kohtu hinnangul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht nii suur, et peaks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldama. Lisaks märgib kohus, et

U.P

suhtes karistus gse damist ei toeta ka prokuratuur. Eeltoodust jär käitumiskontrolli kohal

tulenevalt jätab kohus Vi suhtes karistusjärgse ru Vangla taotluse U.P käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata.

5

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik