2-18-10342/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedSA Viljandi Haigla (avaldaja) esitas 6. juulil 2018 taotluse, milles palus jätkata puudutatud isiku tahtest olenematut ravi avaldaja haiglas. Avalduse kohaselt paigutas avaldaja 6. juulil 2018 enda otsuse alusel puudutatud isiku tahtest olematule ravile. Avaldaja tahtest olenematule ravile paigutamise otsuse kohaselt põeb puudutatud isik kerget vaimset alaarengut, alkoholisõltuvust ja bipolaarset meeleoluhäiret. Patsient toimetati politseisse ja hiljem haiglasse, kuna ta ähvardas linnas võõraid inimesi tappa, käitus kummaliselt ja karjus. Politsei sekkumisel oli ta ärritunud ja ründas neid. Puudutatud isik on ähvardava käitumisega ja keeldub ravist ning tal puudub haiguskriitika. Vaja on ravi arstlikult näidustatud ravimite ja ravivõtetega, sh antipsühhootikumidega. Puudutatud isik on ohtlik teistele ja endale.
Legislator headnote
AI generated2-18-10342/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Maakohus pikendas 9. juuli 2018 määrusega esialgset õiguskaitset ja puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamist kuni 15. augustini 2018. Maakohus märkis, et esialgset õiguskaitset tuleb TsMS § 534 lg 5 alusel pikendada, kuna kohus on veendunud, et 6. juuli 2018 määruses märgitud asjaolud on jätkuvad. Puudub eksperdi arvamus, mis muudaks arstide seisukohta.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht
24. juuli 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-10342 Tsiviilasi SA Viljandi Haigla avaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Maakohtu 9. juuli 2018 määrus Kaebuse liik M.P. määruskaebus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja: M.P. (puudutatud isik), ik XXXXXXXXXXX ; esindaja vandeadvokaat Rein Napa Vastustaja: SA Viljandi Haigla (avaldaja), rk 90004585; esindaja Katrin Kaarma Puudutatud isik: Põltsamaa vald, rk 77000358 RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. juuli 2018 määrus.
2. Teha uus määrus, millega jätta esialgne õiguskaitse pikendamata.
3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Määrust ei saa vaidlustada.
ASJAOLUD
1. SA Viljandi Haigla (avaldaja) esitas 6. juulil 2018 taotluse, milles palus jätkata puudutatud isiku tahtest olenematut ravi avaldaja haiglas. Avalduse kohaselt paigutas avaldaja 6. juulil 2018 enda otsuse alusel puudutatud isiku tahtest olematule ravile. Avaldaja tahtest olenematule ravile paigutamise otsuse kohaselt põeb puudutatud isik kerget vaimset alaarengut, alkoholisõltuvust ja bipolaarset meeleoluhäiret. Patsient toimetati politseisse ja hiljem haiglasse, kuna ta ähvardas linnas võõraid inimesi tappa, käitus kummaliselt ja karjus. Politsei sekkumisel oli ta ärritunud ja ründas neid. Puudutatud isik on ähvardava käitumisega ja keeldub ravist ning tal puudub haiguskriitika. Vaja on ravi arstlikult näidustatud ravimite ja ravivõtetega, sh antipsühhootikumidega. Puudutatud isik on ohtlik teistele ja endale.
2. Maakohus rahuldas 6. juuli 2018 määrusega esialgse õiguskaitse avalduse ja paigutas puudutatud isiku 6. juuli 2018 kella 03.45-st kuni 10. juuli 2018 kella 03.45-ni psühhiaatrihaiglasse ravile.
3. Maakohtu määruse kohaselt kuulas 9. juulil 2018 kohus ära arsti ja arst kinnitas, et puudutatud isik vajab ravi pikendamist 40 päeva võrra. Samal ajal kuulati ära ka puudutatud isik, kes keeldus kohtunikuga rääkimisest ja palus advokaati.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Maakohus pikendas 9. juuli 2018 määrusega esialgset õiguskaitset ja puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamist kuni 15. augustini 2018. Maakohus märkis, et esialgset õiguskaitset tuleb TsMS § 534 lg 5 alusel pikendada, kuna kohus on veendunud, et 6. juuli 2018 määruses märgitud asjaolud on jätkuvad. Puudub eksperdi arvamus, mis muudaks arstide seisukohta.
MÄÄRUSKAEBUS
5. Puudutatud isik esitas maakohtu 9. juuli 2018 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lubada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamist kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks, kui 21 päevaks alatest 6. juuli 2018 kella 03.45-st. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on psühhiaater dr M.P. ravile võtmise 06.07.2018 otsus arvestatav vaid esialgse, 4-päevase tahtest olenematu ravimi kohaldamiseks, mitte aga edaspidiselt. Maakohus rikkus menetlusõigust, kui ei põhjendanud, miks on puudutatud isiku paigutamise kinnisesse asutusse vajalik 40-päevaks, mitte lühemaks perioodiks.
6. Põltsamaa vald vaidles määruskaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 9. juuli 2018 määrus tuleb menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse pikendamata. Menetluskulud jäetakse riigi kanda.
8. Isiku kinnisesse asutusse paigutamist (sh esialgse õiguskaitse rakendamist ja selle pikendamist) saab menetleda üksnes õigustatud isiku avalduse alusel (vt TsMS § 533 lg 1 ja 2, TsMS § 534 lg 1 ja lg 4). Seetõttu ei saa kohus esialgse õiguskaitse pikendamist omaalgatuslikult menetleda. Digitoimikust ei nähtu, et esialgse õiguskaitse pikendamise taotlus oleks esitatud. Kohus on küll märkinud, et sellekohane taotlus esitati suuliselt ärakuulamisel, kuid seda ei ole protokollitud ja ringkonnakohtul ei ole võimalust selle väite õigsust kontrollida. Esialgse õiguskaitse pikendamine kohtu algatusel on oluline menetlusnormi rikkumine ja see toob kaasa kaevatava määruse täieliku tühistamise TsMS § 667 lg 2 alusel. Esialgse õiguskaitse pikendamine on erandlik vahend olukordadeks, kus kuni neljapäevase tähtaja jooksul ei ole jõutud põhimenetlust läbi viia ja esialgse õiguskaitse pikendamine on vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Esialgse õiguskaitse pikendamise vajadust ei ole võimalik hinnata esialgse õiguskaitse taotlemisega samal hetkel esitatud andmete põhjal. TsMS § 534 lg 5 mõtteks on, et esmalt rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada (vt ka RKTKm 3-2-1-137-16, p 18). Isiku ära kuulamise protokollis on märge, et isiku raviarst Ü.L. avaldas, et patsient vajab ravi pikendamist kuni 40 päeva.
9. Ringkonnakohus märgib, et kinnisesse asutusse paigutamist saavad taotleda vallaja linnavalitsus (TsMS § 533 lg 1) või eeskostja (TsMS § 533 lg 2). Lisaks neile saab esialgset õiguskaitset taotleda haigla peavõi ülemarst (TsMS § 534 lg 2, PsAS § 13 lg 1). Haigla peavõi ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst (PsAS § 13 lg 1). Seega ei saa raviarst esialgse õiguskaitse avaldust esitada ja kohus peab igakordselt kontrollima, kas isik oli õigustatud taotlust esitama. Väärib tähelepanu, et haigla peavõi ülemarst või valvearst ei saa taotleda põhimenetluse algatamist.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis oma määruse põhjendamata. Maakohus ei ole kirjeldanud oma veendumuse kujunemist ja see ei ole jälgitav. TsMS § 447 lg 1 järgi vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. See kehtib ka hagita menetluses tehtud määruse kohta. Kuna kinnisesse asutusse paigutamine riivab ulatuslikult puudutatud isiku põhiõigusi, ei saa teha selles menetluses kohtulahendi põhjendamise kohustuse täitmisel järeleandmisi. Määruse põhjendamata jätmine on samuti oluline menetlusnormi rikkumine. Seda puudust ei saa ringkonnakohus ise kõrvaldada, kuna esialgse õiguskaitse pikendamise taotlus puudub (vt p 8).
11. Ringkonnakohus märgib täiendavalt õigusnormi selgitamise eesmärgil, et kohus otsustab lisaks isiku paigutamisele kinnisesse asutusse põhimõtteliselt ka seal tahtevastaselt kohaldatava ravi üle. TsMS § 538 lg 1 p 2 järgi märgib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruses mh kinnisesse asutusse paigutamise abinõu kirjelduse. See tähendab, et kohtulahendist peab minimaalselt nähtuma, kas ja millisesse kinnisesse asutusse isik paigutatakse, samuti see, kas lisaks paigutamisele sanktsioneerib kohus ka tahtevastase ravi. Ravi liiki ja ulatust ei pea kohus määrama kindlaks detailselt, kuid vähemasti peab isikule endale olema lahendist arusaadav, kas talle võib ja millisel viisil selle järgi tahtevastaselt ravimeid manustada. Avalduses kohaldada tahtevastast ravi tuleb märkida võimalikult täpselt, kas ja millist ravi isik eelduslikult vajab ning millist toimet soovitav ravi isikule eelduslikult avaldab. Kui isikule on juba ravimeid manustatud, tuleb need ja nende toime avalduses samuti välja tuua (vt ka RKTKm 3-2-1-155-13, p 55).
12. Ringkonnakohus märgib, et maakohus tegi määruse koostamisel ka vormilisi vigu. Registrisse ei ole kantud sihtasutust Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik, vaid tegu on sihtasutusega Viljandi Haigla. Samuti ei saa puudutatud isikuks olla vallavalitsus kui juriidilise isiku organ. Puudutatud isikuks saab olla vald kui avalik-õiguslik juriidiline isik.
13. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta riigi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Einar Vene Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi