3-18-1158/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 23.07.2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1158 Haldusasi Ivan Egorovi kaebus Päästeameti 07.06.2018. a käskkirja tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.06.2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ivan Egorovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Ivan Egorov Esindaja v-adv abi Andrei Matvejev Määruskaebemenetluse vastustaja Päästeamet RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde vastustaja poolt koos vastusega määruskaebusele esitatud Politseija Piirivalveameti 23.04.2018. a vastus nr 1.1-21/293-2 koos allkirjalehega (2 lk).

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.06.2018. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja töötas Päästeameti Ida päästekeskuse Narva-Jõesuu päästekomando meeskonnavanemana. Politsei pidas Volkswagen Transporteri roolis oleva määruskaebuse esitaja 05.04.2018 kella 00:01 paiku kinni Narva linnas Tallinna maanteel. Määruskaebuse esitaja väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,92+/-0,09 mg/l.

2. Päästeamet vabastas 07.06.2018. a käskkirjaga (tl 26-26p) määruskaebuse esitaja teenistusest vääritu käitumise eest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 70 p 3 alusel. Määruskaebuse esitaja teenistussuhte viimane päev oli 13.06.2018. Käskkirja kohaselt ei ilmunud määruskaebuse esitaja 05.04.2018 hommikul kell 08:00 teenistusse ega teavitanud tööandjat oma puudumise põhjustest. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendite pinnal järeldas vastustaja, et määruskaebuse esitaja juhtis 05.04.2018 kella 00:01 paiku alkoholijoobes mootorsõidukit. Ida prefektuur paigutas määruskaebuse esitaja arestimajja ja algatas tema suhtes 05.04.2018 kriminaalmenetluse, mille Viru Ringkonnaprokuratuur, tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lg-le 7, lõpetas 06.04.2018. Ühtlasi määras prokuratuur määruskaebuse esitajale kohustused, mille täitmiseks nähti ette 6-kuuline tähtaeg.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 11.06.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-6) Päästeameti 07.06.2018. a käskkirja tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Määruskaebuse esitaja põhjendas, et käskkiri on õigusvastane ning ametist vabastamine mõjutab rangelt negatiivselt määruskaebuse esitaja elu. Määruskaebuse esitaja väitis, et ei ole võimeline leidma endale tema haridusalale vastavat töökohta ja kaotab võimaluse teenida raha nii endale kui ka oma perekonnale. Määruskaebuse esitaja on vabaabielus ning kooselust on sündinud kaks last. Abikaasa on töötu ning määruskaebuse esitaja sissetulekud on perekonna elamiseks vajalike rahavahendite ainuke allikas. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel vähenevad määruskaebuse esitaja tööoskused.

4. Tartu Halduskohus jättis 18.06.2018. a määrusega kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus selgitas, et mõistab kaebust selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib Päästeameti 07.06.2018. a käskkirja tühistamisele lisaks esitada ka nõude Päästeameti kohustamiseks ennistada määruskaebuse esitaja teenistusse ning maksta talle tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Halduskohus jättis kaebuse käiguta ja selgitas, et määruskaebuse esitajal tuleb kaebuses selgelt välja tuua, kas kohus on määruskaebuse esitaja tahet õigesti tõlgendanud ning millised nõuded ning mis alustel määruskaebuse esitaja esitab.

Esialgse õiguskaitse osas märkis halduskohus, et kohtul on esialgse õiguskaitse korras võimalik peatada vaidlusaluse käskkirja kehtivus. Sellisel juhul oleks taastatud Päästeameti 07.06.2018. a käskkirja väljastamisele eelnenud olukord ning määruskaebuse esitajal oleks esialgse õiguskaitse korras võimalik kohtuvaidluse ajal Päästeametis teenistuse jätkamine. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja on usutavalt põhistanud, milles seisneb esialgse õiguskaitse vajadus ning milliseid kahjulikke mõjutusi ta tõrjuda soovib ning kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebus oleks perspektiivitu ning et selle eduväljavaated oleksid olematud.

Samas ei pidanud halduskohus kaebust ka ilmselgelt perspektiivikaks. Halduskohus selgitas, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine peab olema proportsionaalne kõigi protsessiosaliste suhtes. Päästeameti 07.06.2018. a käskkirja kohaselt oli määruskaebuse esitaja töö sisuks päästetööde korraldamine ja juhtimine, mis tähendab muu hulgas ka operatiivset reageerimist liiklusõnnetuste korral. Avalikkusel on päästetööde teostajate vastu kõrgendatud usaldus ja ootused. Olukorras, kus määruskaebuse esitaja teenistusest vabastamise käskkirja asjaolud on vaidluse all, ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja poolt avaliku võimu teostamisel potentsiaalne avalikkuse, sh kaasliiklejate ohtu seadmine.

Samuti, kuna mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine on äärmiselt taunitav tegu, ei pidanud halduskohus asjakohaseks teha Päästeametile enne vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamist kohustuseks jätkata koostööd määruskaebuse esitaja, kes võib olla end nii Päästeameti kui ka Politseija Piirivalveameti teenistujate ees diskrediteerinud, kelle usaldusväärsuses teised isikud teenistusülesannete täitmisel ei saa kindlad olla ning keda ei saa pidada järgitavaks eeskujuks nii teistele teenistujatele kui ka avalikkusele. Arvestades eeltoodut ei pidanud halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtu 18.06.2018. a määruse peale määruskaebuse (tl 47-49), milles palub halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse esitaja arvates tugineb halduskohtu järeldus oletustele. Määruskaebuse esitaja puhul on tegemist kogenud ja haritud päästjaga, kelle ülesandeks on sündmuskohal mitte teostada riiklikku järelevalvet, vaid aktiivselt ja vahetult päästa inimesi. Ei ole eluliselt usutav, et väidetava liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimisel hakkab Politseija Piirivalveamet jälitama päästjat selle tõttu, et päästjale oli esitatud ebaselge kahtlustus sõiduauto juhtimises joobeseisundis päästja vabal ajal. Järeldus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab avalikke ja Päästeameti huvisid, on spekulatiivne. Määruskaebuse esitaja jääb muus osas varem esitatud seisukohtade juurde.

6. Päästeamet palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, kuna tegelikult määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus puudub. Päästeamet nõustub halduskohtu põhjendustega esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise osas. Esialgse õiguskaitse mittekohaldamise korral peavad saabuma määruskaebuse esitajale pöördumatud tagajärjed. Antud juhul ei oleks kohtuotsuse täitmine Päästeameti ega määruskaebuse esitaja poolt kuidagi raskendatud ega võimatu. Päästeameti hinnangul on määruskaebuse esitaja väited esialgse õiguskaitse vajaduse osas paljasõnalised ning neil puudub seos kohtuotsuse täitmisega ja osad esitatud väidetest ei vasta tegelikkusele. Määruskaebuse esitaja omab Sisekaitseakadeemias omandatud päästealast rakenduslikku kõrgharidust (lõpetanud 2011). Vastava kvalifikatsiooniga inimesed töötavad ka erasektoris. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta ise koos abikaasaga omab äriühingut F. OÜ olles ka nimetatud äriühingu juhatuse ainuliige. Äriühingu 2017. aasta majandusaasta aruandes on märgitud: „Põhitegevuseks on firma tuleohutus on remont ja kontroll ventilatsioon, gaas töid, müük ja lisamine tulekustutid. Samuti võõrustab kursused tuleohutusega.“ Arusaadavalt tegeletakse tuleohutusega, ventilatsioonisüsteemide hooldusega, tulekustutuse hoolduse ja kontrolliga ning tuleohutusalaste kursuste korraldamisega. Seega äriühingusse tööle asumise ja elatise teenimise võimalus on määruskaebuse esitajal olemas. Määruskaebuse esitajale positiivse kohtulahendi korral ja tema teenistusse ennistamisel mõistetakse tema kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, seega sissetulekud ei vähene. Ei ole eluliselt usutav, et määruskaebuse esitajal kaovad tööks vajalikud oskused ja teadmised.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse reolutsiooni p 2 muutmata, aga muuta tuleb osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi.

8. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt on kohtul õigus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui selle kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja kaebust ei saa lugeda perspektiivituks ning selle eduväljavaateid ei saa pidada ilmselgelt olematuks. Samas aga ei saa käesolevas asjas esitatud materjalide pinnalt lugeda kaebust ka ilmselgelt perspektiivikaks. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse ka määruskaebuse esitaja joobeastet liikluses. Politseija Piirivalveameti andmetel oli määruskaebuse esitaja väljahingatavas õhus alkoholisisaldus

0,92+/-0,09 mg/l. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist sellise alkoholikogusega väljahingatavas õhus, et seda ei saa enam käsitleda vähetähtsa pisirikkumisena. Vaidlusaluse käskkirja õiguspärasus tuleb aga sellest hinnangust hoolimata lahendada kaebuse sisulise läbivaatamise käigus.

10. Ringkonnakohus selgitab, et teenistusest vabastamise käskkirja kehtivuse peatamine peab olema õigustatud esialgse õiguskaitse taotleja väidetavate pöördumatute ja kahjulike tagajärgedega, mille tekkimise tõenäosus peab olema asjaolusid arvestades suur. Tagajärgede raskust taotlejale tuleb kohtule veenvalt põhjendada ja tõendada. Määruskaebuse esitaja väited, et ta on ainuke pere ülalpidaja, tööoskused vähenevad ja ei ole võimalik leida haridusele vastavat töökohta ning ta kaotab võimaluse teenida raha, ei saa pidada sellisteks pöördumatuteks tagajärgedeks, millest tulenevalt tuleks jaatada esialgse õiguskaitse vajadust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja veendavalt põhjendanud ja tõendanud esialgse õiguskaitse vajadust. Kohus on veendunud, et selliseid kahjulike tagajärgi, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamise, käesoleval juhul ei esine.

11. Määruskaebuse esitaja palub 03.07.2018 halduskohtule esitatud kaebuse täienduses tühistada vaidlusalune käskkiri, kohustada Päästeametit ennistama määruskaebuse esitaja teenistusse ning nõuda Päästeametilt sisse määruskaebuse esitaja tasu teenistusest puudutud aja eest. ATS § 105 lg 1 sätestab, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. ATS § 105 lg 4 sätestab, et ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus rasedusja sünnituspuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last, on õigus õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral hüvitise asemel nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Järelikult kui kohus võtab kaebuse menetlusse ning kaebuse rahuldab, on määruskaebuse esitajal õigus teenistusse ennistamisele ning saada tasu teenistusest puudutud aja eest. Kui aga konkreetne ametikoht on selleks ajaks täidetud, näeb ATS § 90 lg 1 p 4 ka sellisel juhul ette täiendava võimaluse õiguste kaitseks. Seega oleks määruskaebuse esitaja suhtes positiivne kohtuotsus täidetav ja määruskaebuse esitaja õigused ei jääks kaitseta.

12. Ringkonnakohus ei nõustu Päästeametiga selles osas, et tööalaste oskuste ja teadmiste vähenemine ei ole eluliselt usutav, vaid leiab, et igapäevase erialase praktika lakkamisel on tööalaste oskuste ja teadmiste vähenemine tõenäoline. Siiski ei saa seda pidada veel pöördumatuks tagajärjeks. Ringkonnakohus märgib, et õigust tööle kui sellisele ei ole olemas ning alati on risk töökaotuseks. Kui inimene on jäänud töötuks ja töö leidmine iseseisvalt ei õnnestu, on tal võimalik pöörduda nt Töötukassa poole. Töötukassa korraldab töötuskindlustust eesmärgiga tagada töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine ning võimalused on ka erinevateks toetusteks. Samas ei saa pidada eluliselt usutavaks seda, et rakenduskõrgharidusega spetsialistil ei õnnestu üldse leida erialast tööd. Samuti ei pea kohus usutavaks määruskaebuse esitaja väiteid, et tööta jäämise korral puuduvad tal pere ülalpidamiseks vajalikud sissetulekud. Kohus viitab siinkohal vastustaja poolt välja toodud asjaolule, et kaebaja on äriühingu X OÜ üks osanikest, olles ka nimetatud äriühingu juhatuse ainuliige. Äriregistri andmete on tegemist toimiva ettevõttega ning aruanded on esitatud. Määruskaebuse esitajal on võimalus jätkata ettevõtlusega või kui ettevõtlus ei anna piisavat sissetulekut ning määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Sisekaitseakadeemias omandatud rakenduslik kõrgharidus ja määruskaebuse esitaja töökogemus ei ole piisav tööturul toimetulemiseks, on määruskaebuse esitajal võimalik ise asuda samme enesetäiendamiseks ja ümberõppeks.

13. Arvestades eelnevat, ei ole ringkonnakohtu hinnangul pöördumatute või raskesti kõrvaldatavate tagajärgede tekkimise võimalus äratuntav, mis tähendab seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kuivõrd esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks kaaluda põhjalikumalt kaebuse perspektiivikust ja vastandlikke huvisid. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.06.2018. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi.

14. Päästeamet on määruskaebusele esitatud vastusele lisanud täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Politseija Piirivalveameti 23.04.2018. a vastuse nr 1.1-21/293-2, kuna tugineb selles esitatud andmetele. Ülejäänud osas ei pea ringkonnakohus aga määruskaebemenetluses vajalikuks otsustada vastustaja esitatud tõendite asja juurde võtmist, vaid jätab nende vajalikkuse hindamise halduskohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/