2-17-14205/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Lüganuse vald, Kiviõli linn, Soo tn 19 korteriühistu hagi L. M. ja O. M. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse võtmisest.

2. Tagastada Law Office Mets & Co OÜ-le (arveldusarve nr EE 2477007710001772019) Rahandusministeeriumi kontole 22.09.2017. a tasutud riigilõiv 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot.

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-17-14205 Määruse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2018. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Lüganuse vald, Kiviõli linn, Soo tn 19 korteriühistu hagi

L. M. ja O. M. vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja:

Lüganuse vald, Kiviõli linn, Soo tn 19 korteriühistu (registrikood 80400541, asukoht: Soo 19, 43122 Kiviõli, Ida- Viru maakond) Reimo Mets (volikirja alusel, Law Office Mets & Co OÜ, e-post: reimo@box.ee)

L. M. (sündinud xxx. a, elukoht avalduse kohaselt: xxx maakond, müügilepingu kohaselt elukoht: xxx, e-post xxx)

O. M. (sündinud xxxa, elukoht avalduse kohaselt xxx, müügilepingu kohaselt elukoht: xxx, e-post xxx)

3. Kohtumäärus saata hageja esindajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi L. M. ja O. M. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses märgib hageja esindaja kostjate elukohaks xxx.

2. Viru Maakohtu 27.09.2017. a määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks - kohtualluvuse põhjendamiseks, poolte kirjalike kokkulepete esitamiseks asja menetlemiseks Eesti kohtus ning täpsed andmed kostjate elu-või viibimiskoha kohta.

3. Kohus selgitas hagejale, et Eesti Vabariigi registrites puuduvad andmed kostjate kohta, kui kostjad oleks elanud Eesti Vabariigis siis oleksid nad omanud Eesi Vabariigi isikukoodi, elamisluba jne. Kuna kostjatel puudub Eesti Vabariigis elukoht ning nad elavad Ukrainas, peab olema asja menetlemiseks Eesti kohtus hageja ja kostjate L. M. ja O. M. kirjalik kokkulepe. Kirjaliku kokkuleppe(te) olemasolu korral tuleb esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus nii eesti kui ukraina või vene keeles koos lisadega. Tõlked peavad olema tõestatud. Kohtule esitatavad dokumendid on soovitav allkirjastada käsikirjaliselt. Kui kohtule esitatud dokument on allkirjastatud digitaalselt, peab ka allkirja kinnitusleht olema tõlgitud ukraina või vene keelde.

4. Hageja esindaja esitas kohtule omapoolsed selgitused kohtualluvuse kohta. Hageja märkis, et temale teadaolevalt oli kostjate elukohaks Soo 19, Kiviõli. Sellest olenemata peab hageja seda asjaolu käesoleval hetkel mitteoluliseks, kuivõrd kohtualluvus kuulub TsMS §-st 99 siiski Viru Maakohtule, kuivõrd vaidlust ei ole asjaolus, et aadressil xxx asuv korteromand kuulub kostjatele ning et vaidlus käib just sellest kinnisasjast tulenevate kohustuste üle. Lisaks eelnevale on hageja seisukohal, et kohtupidamine peab Eesti Vabariigis toimuma eesti keeles. Hagejale jäi arusaamatuks, miks eeldatakse ja nõutakse menetlus dokumentide tõlkimist eos vene keelde, kui võib-olla pooled soovivad, et selleks on eesti keel. Hageja leidis, et poolte võrdsuse printsiibist lähtudes ei ole kohtul õigust nõuda vene keelset tõlget hageja kuludega. Sellisena ei käsitle kohus pooli võistlevas protsessis võrdsetena. Käesolevas juhtumis on aga põhjendamatu jätta hageja õigused seetõttu kaitseta, et kohus leiab juba menetluse alustamisel et asi ei allu üleüldse Eesti Vabariigi kohtutele ja asja tuleks lahendada Vene Föderatsiooni kohtutes lähtudes kostjate võimalikust elukohast. Hageja leiab, et Eesti Vabariigi põhiseadus kaitseb tema õigust käia kohtus Eesti Vabariigis ja seda toetab TsMS erandlik kohtualluvus ka kinnisvaraga seotud juhtudel.

5. Kohus esitas 12.10.2017. a läbi justiitsministeeriumi Ukraina Vabariigi kompetentsele kohtule õigusabi taotluse. Kohus palus Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt L. M. (sündinud 06.08.1993. a, Ukraina kodanik) ja O. M. (sündinud 23.01.1967. a, Ukraina kodanik) kirjaliku seisukohta alljärgnevatele küsimustele: kas L. M. ja O. M. on nõus nende vastu esitatud hagi menetlemisega Eesti Vabariigi kohtus?; Kas L. M. ja O. M. on nõus vastu võtma eestikeelseid kohtudokumente vabatahtlikkuse alusel?

6. Justiitsministeeriumi 23.20.2017. a teate kohaselt edastasid nad kohtu õigusabi taotluse Ukraina Vabariigi kompetentsele kohtule.

7. 08.11.2017. a esitas Law Office Mets & Co OÜ juristi abi kohtule e-kirja, milles teavitab, et hageja soovib, et kohus ei võtaks nimetatud tsiviilasja menetlusse.

8. Kohus palus 09.11.2017. a hagejal täpsustada, kas hageja soovib hagi tagasi võtta, kui jah siis tuleb kohtule esitada korrektne hagi tagasivõtmise avaldus.

9. 29.06. 2018. a esitas hageja esindaja kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, milleks riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

12. Hageja esitas kohtule teate, milles palub tsiviilasja mitte võtta menetlusse (tl 63).

13. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Läbi vaatamata saab jätta menetlusse võetud hagi. Hageja taotlustest tuleneb, et hagejal puudub asja lahendamise vastu kohtus õiguslik huvi.

14. Kuna kohus ei ole hagi hageja teate ja riigilõivu tagastamise avalduse esitamise ajaks veel menetlusse võtnud, keeldub kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

15. Kohus selgitab menetlusse võtmisest keeldumise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (st hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse).

16. Menetlusse võtmisest keeldumisel on sarnased õiguslikud tagajärjed kui hagi läbivaatamata jätmisel (TsMS § 426 lg 1).

17. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse menetluses tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik