Legislator Case Law & Legislation
1-16-6425/110 AI generated

1-16-6425/110 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-16-6425/110
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Kriminaalasi nr 1-16-6425

Legislator headnote

AI generated

1-16-6425/110 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1 Kriminaalasi nr 1-16-6425

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Kriminaalasi nr 1-16-6425

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6425 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Agur Maripuu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu AGUR MARIPUU, isikukood 38703010312, sti Ee Vabariigi kodanik, haridus 11 klas , elukoht xxxx si

Karistuse kandmise algus 15.01.2018 17.04.2019 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta AGUR MARIPUU elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 11.06.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava Agur Maripuu id elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Agur Maripuu Viru Maakohtu 02.12.2016 kohtuotsusega kannab käesoleval ajal kriminaalasjas nr 1-16-6425 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9

ja järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, tunnistati süüdi KarS § 424 järgi karistuseks mõisteti 10 kuud KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistust.

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel KarS § 1 aasta 4 kuud vangistust. 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määra

ti katseajaks 2 aastat. Katseajaks allutati Agur Maripuu kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja ärgima KarS teda kohustati katseajal j § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 l

g 2 p 2 ja 8 alusel kohustati Agur Maripuud katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Agur Maripuult lisakaristusena ära

2 mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 20.12.2016. 1 aastaks Viru Maakohtu 27.11.2017 määrusega pöörati täitmisele Agur Maripuule Viru Maakohtu 02.12.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16- selle kandmata 6425 mõistetud karistus osas, s.o 1 aasta 3 kuud ja 2 päeva vangistust. Agur Maripuu kannab nimetatud vangistust alates 15.01.2018.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Praegune karistus on mõistetud vargus e ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mis pöörati t täitmisele kontrollnõuete mittetäitmise tõttu. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud joobes juhtimise, varguste ja kehalise avaliku korra raske väärkohtlemise eest. Teda on karistatud ka rikkumise eest, mis oli seotud vägivallaga. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning tal on toimunud esimene vestlus psühholoogiga riskide maandamise ja probleemidele lahenduste leidmise teemal. Alates isik vanglas majan 01.04.2018 töötab dustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust.

Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohustusega on isikul võimalus elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on isiku isale A Mle kuuluva 2-toalise korteriga, kus elavad isiku vanemad. Antud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja vanemad on andnud elektroonilise valve kohaldamiseks antud nõusolekud elamispinnale. Isik on omandanud põhihariduse Tapa Gümnaasiumis, jätkates õpinguid Rakvere Ametikoolis, mis jäi lõpetamata õistab küll (remondilukksepp). Kinnipeetav m hariduse ja pea seda enda puhul oluliseks, kuna eelistab enesetäiendamise vajadust, aga ei töötada ning õppida isik asuda läbi Töötukassa praktilise kogemuse kaudu. Vabanedes soovib C-kategooria juhi kursustele. A on isikul olemas keevitajana sõiduki metlik töökogemus (Soomes), autojuhina, puidufirmas ja xxxx, xxxx). Enne vangistust tegi isik laotöölisena ( peamiselt juhutöid. TÄITIS´e andmetel on kinnipeetaval rahalisi kohustusi umbes 5300 eurot. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad oluliselt alkoholisõltuvus ja tasumata võlad. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub Agur Maripuul töökoht tuleb end arvele võtta ja tal Eesti oleksid tagatud ametis pakutavate teenuste Töötukassas, et riigipoolsed toetused tööturu näo (nõustamine, töö kuulutused, haigekassa, koolitused jne). Isiku isa sõnul on pere l

materiaalselt toimetulev, sest mõlemad vanemad töötavad ametlikult. Kinnipeetav on valmis otsima tööd ka , kuna seostab oma kuritegelikku käitumist xxxx xxxx.

Kinnipeetava lähedasteks on lapsed, vanemad ja vanem vend A, kellega suhted on hetkel püsivad ja stabiilsed. Pikaajalise elukaaslasega on isikul 2 last. Kinnipeetava suhe elukaaslasega on olnud ebapüsiv, korduvalt on esinenud vägivalda naise suhtes. Enne vangistust elasid nad eraldi, kuid laste (xxxx ja xxxx aastane) kasv ühiste atamisest võttis isik osa. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, kes mõjutavad tema käitumist. Isik on enda sõnul sõprade poolt mõjutatav.

Kinnipeetav tunnistab, et on alkoholi kuritarvitanud. Kõik õigusrikkumised ja agressiivse käitumise episoodid on toimunud alkoholijoobes olles. Ka vanglasse saabus kinnipeetav alkoholijoobes, millele järgnes äge alkohoolne intoksikatsioon tajumishäiretega. Enne vangistust jõi isik 2 nädalat iga päev. siiani ei ole see õnnestunud. Isik soovib alkoholi tarvitamist piirata, kuid Kinnipeetav või es olles agressiivselt käituda. Isik on nõus peale elektroonilise valve b alkoholijoob

3 lõppemist sõltuvusraviga (ampulli paiga Kinnipeetava sõnul on ta varas ldamine). emalt proovinud kanepit. Tema

õigusrikkumised ei ole narkootikumidega seotud. Psühhiaatrilised probleemid on seotud alkoholi liigtarvitamisega. Tulevikueesmärkideks on laste kasvatamine, C-kategooria juhilubade saamine Isik on varasemalt olnud ja püsiv normaalne töökoht. kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uued kuriteod ning

ei täitnud talle pandud kohustusi (ei osalenud sotsiaalprogrammis, ei ilmunud kohtusse nõutud ajaks, ei käinud õigel

ajal kriminaalhooldaja juures). Tema suhtes on kohaldatud ka sundtoomist. Kinnipeetava puhul on oht kõige tõenäolisem, kui ta Üldise korduva kuriteo tarvitab alkoholi. toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul vägivaldse kuriteo toimepan on 42% ja emise tõenäosus sama aja jooksul on 58%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toim toeta vangla Agur Maripuu epanemise tõenäosust ei tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. hul, kui kohus peab otstarbekaks Agur Maripuu tingimisi enne Ju tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku m

, s.o 17.04.2019 äärata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni ning määrata KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustused talle katseajaks 2,4,8,9 . Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et Agur Maripuu tingimisi enne ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabast küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla amise

arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Agur Maripuu ennetähtaegset vabastamist. Agur Maripuu kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. Vabanedes laseb ta endale ampulli panna ja

läheb psühholoogi juurde. Ta ei oska öelda, miks ta

selle probleemiga vabaduses varem ei tegelenud. Ta teab ontroll. See, et ta pole , et ennetähtaegse vabastamisega kaasneb käitumisk varem sellega hakkama saanud, on otsustanud ikkagi oma elu on ka alkoholi põhjustatud. Ta muuta. Vangistuses olles suhtleb va ja ta nematega praktiliselt iga päev, aga samuti ka venna vanaemaga. Laste ja elukaaslasega suhtleb telefoni teel, nad saavad elukaaslasega ta sõpradena palju paremini läbi oma võlad tasuda ja . Ta s algul vanemate juures elada, et aab

siis saab puhtalt lehelt alustada. Vanemate juures elades on tal võlgu lihtsam tasuda. Riskiprotsentide kujunemist ei oska ta kuidagi selgitada on , kuid vägivaldsuse märge iseloomustusse sattunud ekslikult.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul

pool anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja t esitatud materjalidega, leiab, et Agur Maripuu ei kuulu elektroonilise valve süüdimõistetu kohaldamisega . Agur Maripuud on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele korduvalt kriminaalkorras karistatud emist , seega ei ole kohtu hinnangul tema näol teg õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Negatiivne on seegi asjaolu, et kohus vangistuse jättis Agur Maripuule mõistetud KarS § 74 lg 1,3 alusel aastat. Katseajaks allutati Agur tingimisi kohaldamata ja määras katseajaks 2 Maripuu kriminaalhooldaj teda kohustati a käitumiskontrollile ning järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel määratud kohustusi ja

. Agur Maripuu ei osanud hinn oma karistust vabaduses kanda, rikkudes korduvalt ata talle antud võimalust kontrol ega osalenud sotsia lnõudeid alprogrammis, mistõttu karistus pöörati täitmisele.

4 Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja

läbida ning täita temale määratavaid mistõttu kohustusi, tuleb tema taaskordsesse usaldamisse suhtuda tugeva ettevaatusega. Agur Maripuu enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta ka prokuratuur. Agur Maripuu on vangistus , millele viitab es käitunud nõuetekohaselt eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine, ta on

osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes ja töötab. Lisaks on isiku puhul positiivne, et tal on vabaduses olemas elukoht vanemate juures, kes teda toetavad. Kohus ei sea kahtluse alla Agur Maripuu soovi motivatsiooni ja kaineks eluviisiks. Samas selgub vangla iseloomustusest, et Agur Maripuu on ka varem püüdnud alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid see ei ole andnud soovitud tulemusi. Tema alkoholi tarvitamise ja toimepandud kuritegude vahel on aga otsene seos. Seega tuleb nimetatus näha ohtu vaatamata süüdimõistetu lubadustele läbida alkoholivastane ravi.

Samuti ei ole vähetähtis asjaolu, et isik kannab muu hulgas karistust ka süstemaatiliste varguste eest (6 episoodi, kus ta kõikidel kordadel varastas kauplus Lisaks sellele väärib test alkoholi). märkimist, et isikul puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut ja võlgade tasumist. läbimine Sotsiaalprogrammi ja vestluse , vanglas töötamine ning distsiplinaarkaristuste puu näitavad dumine , et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab Agur Maripuule j ndmist vanglas positiivset mõju ning ätkates karistuse ka on kinnipeetaval oiakuid. Kuigi elukoha olemasolu ja võimalik kinnistada oma positiivseid h vanemate toetus, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § s 4 sätestatud asjaolude kogumis. jätab 76 lg- Eeltoodust tulenevalt kohus Agur Maripuu vangistusest tingimisi enne elektroonilise valve kohaldamisega tähtaega vabastamata. Lõpetuseks märgib kohus, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 23. juuli 2018 määrus, millega Agur Maripuu jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

23.07.2018 kohtumäärus 1 6425 jõustus -16- 13. septembril 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent