1-09-7867/10 · 1-09-7867/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01 oktoober 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-7867 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 28 september 2009, Tallinn Kriminaalasi E.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 04 juuni 2009 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav E.N Prokurör Ringkonnaprokurör Kati Maitse Süüdistatav

E.N, ik:XXX, varem

kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 17.04.2009, viibis eelvangistuses 5 päeva.

Kaitsja Vandeadvokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 04 juuni 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-7867 E.N-i / E.N/ süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi KarS § 68 lg 1 alusel kantud karistuse arvestamise osas.

2 Uue otsusega :

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda E.N kantud karistuse hulka 26.02.- 27.02.2009, 07.04.-08.04.2009, 12.04.-13.04.2009, so 6 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 17.04.2009 ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 14 päeva vangistust.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Süüdistatava apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. E.N-i süüdistatakse selles, et tema isikuna kes on varem süstemaatiliselt toime

pannud vargusi, taas, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo

toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ja nimelt: viibides 17.04.2009 kella 19:20 paiku Tallinnas Xxxxxxxx xxx asuvas S.is, püüdis varastada pudeli õlut Walter väärtusega 29,90 krooni, pudeli viskit

Scottish Leader väärtusega 97,90 krooni, 2 pakki sigarette Leek väärtusega 29 krooni kogumaksumusega 58 krooni ja ühe õuna väärtusega 0,50 krooni, kokku kaupa 186,30 krooni väärtuses, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvateenistuse poolt. Samuti tema, viibides 12.04.2009 kella 12:30 paiku Tallinnas XXXX XXXXXX X/X asuvas

T. K., püüdis varastada Eesti juustu väärtusega 24,50 krooni ja pudeli õlut Saku Rock

väärtusega 28,90 krooni, kokku kaupa 53,40 krooni väärtuses, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvateenistuse poolt. Samuti tema, viibides 07.04.2009 kella 21:45 paiku Tallinnas XXXXXXXXX XX asuvas AS C. kaupluses C. P., püüdis varastada Hiirte juustu väärtusega 32,90 krooni, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvateenistuse poolt. Samuti tema, viibides 26.02.2009 kella 20:05 paiku Haapsalu linnas XXXXXXXXX XXX X asuvas H. T. Ü. kaubamajas K., püüdis varastada pudeli viina Viru Valge väärtusega 92,50 krooni, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvateenistuse poolt.

E.N, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, seega pani ta toime KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas E.N/ E.N/ süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

ja karistas 10 kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel mõistis karistuseks 6 kuud 20 päeva vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel luges kantud karistuse hulka eelvangistuses viibitud 5 päeva ja karistusaja alguseks luges 17.04.2009 ja kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud 15 päeva vangistust.

APELLATSIOON:

3. Süüdistatav märgib, et tegelikult peeti ta kinni juba 26.02.2009 mitte aga 27.02.2009 nagu on arvestanud maakohus. Seega on jäetud 1 päev karistusest maha arvamata. Samuti leiab, et mõistetud karistus on väga pikk. Kuriteod jäid katsestaadiumisse, kahju pole tekitatud. On alkohoolik ja joobes ei suuda oma tegudest adekvaatselt aru saada. Palub temale määrata üldkasulikku tööd ja elukohaks rehabilitatsiooni asutus. Soovib elada normaalset elu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

4. Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni osaliselt. Loobus vangistuse asendamise

taotlusest. Toetas apellatsiooni 1 päeva kantud karistuse hulka lugemise osas. Tähtajalise karistuse osas taotles vangistuse lühendamist 1 kuu võrra. Kaitsja toetas esitatud taotlusi.

Prokuröri arvamuse kohaselt on mõistetud karistus seaduslik ja põhjendatud ning selle lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Leidis, et taotlus 1 päeva arvestamiseks kantud karistuse hulka on asjakohane ja kuulub rahuldamisele.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:

5. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü,

kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad

süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi

tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kehtestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui seadus võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

5.1 Maakohus on põhistanud E.N-ile reaalse vangistuse mõistmist. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu järeldusega leiab, et rahalise karistuse mõistmine on E.N-i puhul välistatud. Tegemist on isikuga, kelle puudub töökoht ja sissetulek. Vabanedes vanglast jätkas ta vaid lühikese aja möödudes uute varavastaste kuritegude toimepanemisi, tema enda ütluste alusel on tal probleeme alkoholiga. Ta on aastate vältel hulgaliselt karistatud väärteokorras ning rahatrahvid on tasumata.

4 5.2 Maakohus on E.N-ile mõistnud karistuseks 10 kuud vangistust. Apellant leiab, et

selline karistuse tähtaeg on liialt pikk ega ole kooskõlas toimepanduga kuna kuriteod jäid katsestaadiumisse ja kahju pole tekitatud.

Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse tähtaja muutmiseks seaduslikud alused

puuduvad. Maakohus on karistust kergendavate asjaoludena juba arvestanud, et kõik neli kuritegu jäid katsestaadiumisse, et E.N tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut.

Seega on maakohus juba lähtunud karistuse mõistmisel apellatsioonis märgitud

kergendavatest asjaoludest ning nende teistkordseks või enamaks arvestamiseks ringkonnakohtu poolt seaduslikud alused puuduvad.

Karistuse mõistmisel ei saa tähelepanuta jätta süüdlase isikut.

E.N-i näol on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt karistatud varavastaste

kuritegude toimepanemiste eest ja kes vahetult pärast vangistusest vabanemist jätkas uute

varavastaste kuritegude toimepanemisi. Kohtukolleegium leiab, et E.N oma käitumisega on näidanud, et viibides vabaduses ei suuda ta käituda õiguskuulekalt. Varguste toimepanemine on muutunud tal elustiiliks ning apellatsioonis väidetu, et alkoholi tarbinuna ta ei suuda oma käitumist kontrollida ei ole kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt põhjuseks temale niigi leebe karistuse muutmiseks. Samuti ei ole selliseks asjaoluks apellatsioonikohtus väidetu, et vabaduses on tal olemas elukoht.

5.3 Esitatud taotlusest asendada vangistus üldkasuliku tööga apellant ringkonnakohtu istungil loobus. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole E.N isikuks, kelle puhul on

seaduslik alus temale reaalse vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, seetõttu on sellekohasest taotlusest loobumine asjakohane ja ringkonnakohtule siduv.

5.4 Süüdistatav on märkinud, et kohus on jätnud kantud karistuse arvestamisel tähelepanuta, et ta peeti kinni mitte 27.02.2009 aastal vaid juba 26.02.2009 aastal, seega on kohus jätnud ühe päeva arvestamata. Kohtukolleegium leiab, et apellandi väited on kooskõlas kriminaalasja materjalidega ja toovad kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise.

KarS § 68 lg 1 kohaselt loetakse eelvangistusajaks, mis arvatakse karistusaja hulka, ka aeg mil isik oli kinni peetud enne tema vahi alla võtmist. Eelvangistuse hulka loetakse üksnes selline vahi all viibitud aeg, mis on kriminaalasja materjalidest tulenevalt seotud konkreetse kuriteoga, mille eest kriminaalasjas karistus mõisteti. Kõikidel juhtudel arvutatakse eelvangistusaja arvestamisel eelvangistuse algus- ja lõpupäev

karistusaja hulka eraldi päevadena. Tema kinnipidamise ja vabastamise kellaaeg selle aja

arvutamisel tähtsust ei oma kuna KarS § 67 lg 1 kohaselt arvutatakse vangistus aastates, kuudes ja päevades. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli E.N H. K. varguse toimepanemiselt kinni

peetud 26.02.2009 aastal kell 20.11 ja ta oli politseile üle antud ja toimetatud Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonda juba samal õhtul, vahetult pärast varguskatse

sooritamist. Asjaolu, et tema suhtes koostati kahtlustatavana kinnipidamise protokoll

järgmisel päeval, so 27.02 2009 aastal ei tee olematuks kriminaalasja materjalidega

tuvastatavat fakti tema kinnipidamisest 26.02.2009 aastal. Seega tuleb ka nimetatud päev lugeda kohustuslikult kantud karistuse hulka.

Ülaltoodut arvestades ja lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-25-09 märgitule tuleb maakohtu otsus E.N-i eelvangistuses viibitud aja arvestamise osas tühistada ja teha uus

5

otsus millega lugeda kantud karistuse hulka lisaks juba maakohtu poolt arvestatule veel 1 päev.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 1, lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04 juuni 2009 otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. E.N-i apellatsiooni rahuldab osaliselt.

IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER