1-09-13391/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-09-13391 (kohtueelses menetluses nr 09284000183)

riik B.I , P.D , Jaan B.I, M.G versus ja O.O Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav M.G

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx

xx-x xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud)

Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 ning § 201 lg 2 p 3 järgi

Kaitsja advokaat Aivar Hint

Süüdistatav B.I

(isikukood xxx; elukoht xxxx xxxx

xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8; § 209 lg 2 p 1 ja 3 ning § 215 lg 2 p 1 järgi

Kaitsja advokaat Anu Rannaveski

Süüdistatav P.D

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx x xxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi

Kaitsja advokaat Raul Tosmann

Süüdistatav Jaan B.I

(isikukood 39004266011; elukoht xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx; invaliiduspensionär; töötu; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi

Kaitsja advokaat Raul Tosmann

Süüdistatav O.O

(registrikood xxx; asukoht Sepa talu, Pirmastu, 69620, Viljandimaa; seaduslik esindaja juhatuse liige M.G)

Süüdistus KarS § 209 lg 3 järgi

Kaitsja advokaat Aivar Hint

RESOLUTSIOON

2

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada M.G süüdi (KarS) § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista

karistusseadustiku talle karistusena vangistus 2 aastat ning tunnistada M.G süüdi KarS § 201 lg 2 p

3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; KarS § 64 alusel mõistetud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista M.G-le liitkaristus vangistusena 2 (kaks) aastat; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud vangistuse aja

hulka ning lugeda M.G kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata,

et mõistetud vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata;

määrata M.G-le katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 11

kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui M.G ei pane katseajal toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata

M.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xx-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxx;

1.2 tunnistada B.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 2 kuud ning tunnistada B.I süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta ning tunnistada B.I süüdi KarS 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud; KarS § 64 alusel mõistetud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista B.I-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi

kohaldamata; määrata B.I-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui B.I ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata B.I-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ;

1.3 tunnistada P.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 1 (üks) kuu; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 kuu jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata P.D-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 1 kuu ei pöörata täitmisele, kui P.D ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded;

1.4 tunnistada Jaan B.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja mõista talle rahaline karistus

80 (kaheksakümmend) päevamäära, s. o 4 000 (neli tuhat) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata Jaan B.I-le mõistetud rahaline karistus 4 000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 400 (nelisada) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2009 a oktoobri kuust; Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008.a otsusega Jaan B.I-le KarS § 349 järgi mõistetud karistus vangistus 1 kuu ja 25 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud jätta iseseisvale täitmisele;

1.5 tunnistada O.O süüdi KarS § 209 lg 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus

100 000 (ükssada tuhat) krooni. Muud otsustused

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 rahuldada täielikult Abja TÜ tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt B.I-lt ,

P.D-lt ja Jaan B.I-lt solidaarselt 3 963 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend kolm) krooni 80 senti Abja TÜ kasuks;

2.1.2 rahuldada täielikult Tiiu Zirki tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt B.I-lt ,

M.G-lt ja O.O 15 812 (viisteist tuhat kaheksasada kakskteist) krooni Tiiu Zirgi kasuks;

3

2.1.3 rahuldada täielikult Inga-Ene Sniker tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt B.I-lt

, M.G-lt ja O.O 15 038 (viisteist tuhat kolmkümmend kaheksa) krooni 50 senti Inga-Ene Snikeri kasuks;

2.1.4 rahuldada täielikult Marika Taaveti tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt B.I-lt

, M.G-lt ja O.O 37 000 (kolmkümmend seitse tuhat) krooni Marika Taavet kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 B.I-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 605 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 750 (seitsesada viiskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.2 P.D-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 020 (üks tuhat kakskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30

(kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 545 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 750 (seitsesada viiskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.3 Jaan B.I-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 020 (üks tuhat kakskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30

(kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 545 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 750 (seitsesada viiskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.4 M.G-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 345(üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni 20 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 870.20 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a oktoobri

kuust igakuise menetluskulu osa 780 (seitsesada kaheksakümmend) krooni tasumine,

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.5 O.O sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigi

kasuks; riigi õigusabi tasu 1 345(üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni 20 senti

ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata

kriminaalmenetluse kulud 7 870.20 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a

oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 780 (seitsesada kaheksakümmend) krooni

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev. 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Anu Rannaveskile 120 (ükssada kakskümmend) krooni, Raul Tosmannile 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni ja Aivar Hindile 1 010.40 (üks tuhat kümme) krooni ja 40 senti. 2.3 tühistada süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

4

3.3 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või

kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-13391“);

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB

Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-13391“);

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistused

1.1. Süüdistusest nähtuvalt on M.G koos B.I-ga toime pannud kuriteona

varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute

poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi, mis seisnesid: 1) 14. augustil 2008 kella 09:00 ajal Viljandi linnas xxxxxxxxx xx-xx lubasid Marika

Taavetile teostada korteris remonditööd, esitasid Taavetile ettemaksu arve summas 37 000

krooni O.O nimel ning selgitasid, et ettemaksu vajavad nad ehitusmaterjalide ostmiseks. Eksimusse viidud kannatanu Taavet tasus M.G-le ja B.I-le esitatud arve nr 110

alusel sularahas 37 000 krooni ehitusmaterjalide ostmiseks. Kuid M.G ja B.I omastasid

saadus raha, lubatud ehitusmaterjale ei ostnud, lubatud remonti Taavetile ei teostanud ning

põhjustasid oma käitumisega kannatanu Taavetile varalise kahju 37 000 krooni; 2) 24.

septembril 2008 Võru maakonnas xxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xx lubasid Tiiu Zirgile tema suvilasse paigaldada vajalikud elektriseadmed, teostades samal ajal Zirgi eksitusse

viimiseks vajalikud mõõtmised ja arvestused materjalide soetamiseks ning lubas peale Zirgi poolt 15 812 krooni tasumist O.O arvelduskontole nr 10220085812012 AS SEB Pank

teostada kolme päeva möödudes lubatud elektritööd, kuid jättis tööd ettekavatsetult tegemata. 25.septembril 2008.a. võtsid B.I ja M.G O.O arvelduskontolt sularahaautomaadi kaudu 15 750 krooni välja ning omastasid. Kelmusega põhjustasid M.G ja B.I kannatanu Tiiu Zirgile varalise kahju 15 812 krooni; 3) 02. oktoobril 2008 Põlva linnas

xxxx xxx xx-x lubasid Inga-Ene Snikerile teostada tema korteris küttekolde ja korstnapitsi ehitustööd, sõlmis kannatanuga tööde teostamiseks ehituse töövõtulepingu ning esitas ettemaksu arve nr 110, mille tõttu eksitusse viidud I.-E.Sniker tasus 03.oktoobril 2008.a. O.O

arvelduskontole nr 10220085812012 AS-i SEB Pank nõutud ettemaksu 15 000 krooni. Kuid B.I ja M.G võtsid samal päeval, so 03.oktoobril 2008.a. sularahaautomaadi

kaudu O.O arvelt raha 14 950 krooni välja ning jätsid ettekavatsetult Snikerile lubatud ehitustööd teostamata, põhjustades oma käitumisega Inga – Ene Snikerile varalise kahju 15 000 krooni; 1.2 süüdistusest nähtuvalt on M.G toime pannud kuriteona valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud varguse KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et 25.septembrist kuni 08.novembrini 2008.a olles Võru linnas

5

saanud OÜ-lt Mutter ja Polt rendilepingu alusel kasutusõiguse sõiduautole

Nissan Almera registreerimismärgiga 821 BAK väärtusega 38 000 krooni, omastas selle 08.novembril 2008.a., jättes nimetatud kuupäeval sõiduki tagastamata ja edasise rendilepingu ning renditasu tasumata. 1.2 süüdistusest nähtuvalt on O.O (registrikood xxx) juriidilise isikuna

toime pannud kuriteona varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse KarS § 209 lg 3 järgi, mis seisnes 1) 14.augustil 2008.a. esitas Viljandis,xxxxxxxx xx-xx-xx Marika Taavetile arve nr 110

remonditööde eest ettemaksuna tasumiseks summas 37 000 krooni, millise arve alusel Taavet tasus ehitusmaterjalide ostmiseks sularahas 37 000 krooni; 2) 24.septembril 2008.a. sõlmis Võru

maakonnas xxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xx suulise kokkuleppe Tiiu Zirgiga

elektrisüsteemi paigaldamiseks kannatanu suvilasse, millise kokkuleppe alusel Zirk tasus O.O arvelduskontole nr 10220085812012 ASi SEB Pank raha 15 812 krooni; 3) 1) sõlmis 2.oktoobril 2008.a. Põlvas, xxxx xx-x Inga – Ene Snikersiga ehituse töövõtulepingu küttekolde ja korstnapitsi ehitamiseks ja esitas arve nr 110 summas 15 000 krooni ettemaksuna tasumiseks,

mille alusel Inga-Ene Snikers 3.oktoobril 2008.a. tasus O.O arvelduskontole nr 10220085812012 AS-i SEB Pank 15 000 krooni;

1.3 süüdistusest nähtuvalt on B.I , P.D ja Jaan B.I koos toime pannud kuriteona võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis ja sissetungimisega (B.I ja P.D varem varguse toimepannud isikutena) KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ning Jaan B.I KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi, mis seisnes 06. juuli 2009

öösel tungisid aknaklaasi lõhkumise teel Viljandimaal Halliste vallas Õisu 5-6 asuvasse Abja

TÜ-le kuuluvasse A ja O kauplusesse ning varastasid sealt 1 pudeli viina 1 l, Viru Valge

väärtusega 204.20 krooni, 3 pudelit viina 0.5 l väärtusega kokku 308.40 krooni, Viru Valge brändi 0.5 l väärtusega 268.60 krooni, likööri 0.5 l väärtusega 174.60 krooni, Ibis Jägermeister

Pipranapsi Cariba Gin 0.5 l väärtusega 90.30 krooni, rummi 0.5 väärtusega 119.80 krooni, greibi 1.5 l väärtusega 45.50 krooni, 3 1.5 l väärtusega 55.20 krooni, sigarette 2 pakki Sprite LD

koguväärtusega 58 krooni, sigarette 4 pakki koguväärtusega 128 krooni, 1.5 l LM Värska

väärtusega 9.80 krooni. Vargusega tekitati varalist kahju 1462.40 krooni ja lõhkumisega 3 050.60 krooni; 1.4 süüdistusest nähtuvalt on B.I toime pannud kuriteona võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise varem varguse toimepannud isikuna KarS § 215 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes

ajavahemikul 03. juuni - 14. juuli 2008 Viljandimaal xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxx hoovist ajutise kasutamise eesmärgil Andres B.I kasutuses oleva sõiduauto Mercedes Benz 250 D registreerimismärgiga 646 ANS ärandamises, põhjustades autole vigastusi 18 000 krooni väärtuses.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) B.I KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta ning KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja

karistamiseks vangistusega 6 kuud; KarS § 64 alusel mõistetud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista B.I-le liitkaristus vangistusena 1 aasta; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõista, et karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, määrata B.I-le katseaeg 18

kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx 2) P.D KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistamiseks karistuseks vangistusega 1 kuu;

KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõista, et karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, määrata P.D-le katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile,

kohustudes teda täitma järgmisi kontrollnõudeid alalises elukohaga xxxxxxx x xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ;

3) Jaan B.I KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 80 päevamäära, so 4000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et karistus kuulub kandmisele ositi

6

iga kuu 400 krooni kuni karistuse täieliku tasumiseni; Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008.a otsusega Jaan B.I-le KarS § 349 järgi mõistetud karistus vangistus 1 kuu ja 25 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud jätta iseseisvale täitmisele; 4) M.G KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat; KarS § 201 lg 2 p 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta; KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem

karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust; KarS § 68

alusel arvestatakse karistusaja hulka ajavahemik 27.- 28. novembrini 2008. a, s. o 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda M.G kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva; lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult

täitmisele kui M.G ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS §-s 75 lg 1 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; 5) O.O KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 100 000 krooni.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega; KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 näeb ette süüdlase karistamise ühekuni viieaastase vangistusega; KarS § 201 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse

või kuni viieaastase vangistusega; KarS § 209 lg 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Abja TÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 3 963.80 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt B.I, P.D-lt ja Jaan B.I-lt 3 963.80 krooni Abja TÜ kasuks.

Tiiu Zirk on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 15 812 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt B.I-lt, M.G-lt ja O.O 15 812 krooni Tiiu Zirki kasuks.

7 Inga-Ene Sniker on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 15 038.50 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt B.I-lt, M.G-lt ja O.O 15 038.50 krooni Inga-Ene Snikeri kasuks.

Marika Taavet on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 37 000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt B.I-lt, M.G-lt ja O.O 37 000 krooni Marika Taaveti kasuks.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava B.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava B.I

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 240 krooni.

Süüdistatava P.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava P.D

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 180 krooni.

Süüdistatava Jaan B.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Jaan B.I

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 180 krooni.

Süüdistatava M.G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava M.G

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 505.20 krooni.

Süüdistatava O.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava O.O

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 505.20 krooni.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 150 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt

8 käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) B.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 080 (840 + 240) ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; 2) P.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 020 (840 + 180) ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; 3) Jaan B.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 020 (840 + 180) ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks;

4) M.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 345.20 (840 + 505.20) ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks;

5) O.O välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 345.20 (840 + 505.20) ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

M.G on kahtlustatavana kinni peetud 27.-28. novembrini 2008, seega on

M.G viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses M.G-le KarS § 74 kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg 2 päeva arvestada kantud

karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda M.G kandmata karistuseks vangistus 1aasta 11 kuud ja 28 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik