1-09-11253/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoobril 2009. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-11253 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi G.I süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav G.I

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXXXX XX-XX,

Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: kriminaalja väärteomenetluses karistamata

Tõkend:

elukohast lahkumise keeld Kaitsja Kokkuleppel advokaat Aivar Hint

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.I KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 240 (kakssada nelikümmend) 1 päevamäär 50.- krooni päevamäära ( ) ulatuses, s.o. summas 12 000.- (kaksteist tuhat) krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.-17. veebruar 2009. a, so 2 päeva, mis vastavalt KarS § 70 lg-le 2 vastab 6 ) (kaks) (kuuele päevamäärale, so 300.- kroonile. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 234 (kolmesajale) (kakssada kolmkümmend neli) (üksteist tuhat seitsesada päevamäära, so 11 700.- ) krooni. KarS § 66 lg-te 1, 2 alusel määrata, et G.I on õigus mõistetud rahalist karistust tasuda osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul igakuuliste (ühe)

maksetena kuu 15.-ndaks kuupäevaks 11 ) kuu jooksul vähemalt (üheteistkümne summas 1 000.- krooni kuus ja 12.-ndal kuul 700.- krooni (üks tuhat) (kaheteistkümnendal) (seitsesada) kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuses märgitud tähtajaks Rahandusministeeriumi

arveldusarvele AS-s SEB Pank nr 10220034796011 või AS-s Swedbank nr 221023778606.

2

Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „G.I, 1-09-11253,

rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tõkendelukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 ja 3 alusel mõista välja G.I-lt menetluskuluna sundraha 2000.- krooni. (kakas tuhat)

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „G.I, kriminaalasja nr 1-09-11253, menetluskulu”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: G.I süüdistatakse selles, et tema

- ajavahemikul 2004.a-28.03.2009.a Tartus XXX asuvas enda elukohas ja Tartus Tuglase tänava läheduses asuvas garaažis kasutas mitmel korral füüsilist vägivalda oma lapseealise poja S.M. suhtes, mis seisnes selles, et lõi korduvalt kannatanule voolikuga, jalaga, käega, vitsaga ja rihmaga vastu jalgu ja pead, millise tegevusega põhjustas S.M. füüsilist valu; - 2008. aasta suvel Tartus, XXX asuvas enda elukohas kasutas füüsilist vägivalda oma 11-aastase tütre M.M. suhtes, mis seisnes selles, et lõi kannatanule ühe korra lahtise käega vastu pead, millise tegevusega tekitas põhjustas M.M. füüsilist valu; - 2008. aasta suvel Tartus, XXX asuvas enda elukohas ja Tartus Tuglase tänava läheduses asuvas

garaažis ning Võrumaal Rõuge vallas Sika külas kasutas korduvalt füüsilist vägivalda oma 12-

aastase poja M.M. suhtes, mis seisnes selles, et lõi korduvalt kannatanule jalaga vastu istmikupiirkonda ning lahtise käega vastu pead ja selga, millise tegevusega põhjustas M.M. füüsilist valu;

- 2008. aasta novembris Tartus, XXX asuvas enda elukohas, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli

käigus kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase H.T. suhtes, mis seisnes selles, et lükkas kannatanu seljaga vastu kappi, millise tegevusega põhjustas H.T. füüsilist valu; - 16.02.2009.a kella 08.30 paiku Tartus, XXX asuvas enda elukohas tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase H.T. suhtes, mis seisnes selles, et tõukas põrandale pikali kannatanu, kes hoidis süles oma aastast last. Seejärel lõi G.I H.T. käega vastu kätt ajal, mil kannatanu kaitses käega ennast näkku sihitud löögi eest, millise tegevusega tekitas H.T. füüsilist valu ja tervisekahjustusena vasaku käe V sõrmeluu murru.

Sellega pani G.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise

3 kahjustamise, löömise ja peksmise.

Menetluskulud: riigi õigusabi tasu advokaat Aivar Hint´ile kohtueelses menetluses 495,60 krooni (tl 53) ja 495,60 krooni (tl 55).

Karistuse liik ja määr:

KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav G.I ´le karistuseks 240 (kakssada nelikümmend) päevamäära, so 12 000 (kaksteist tuhat) krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.02.-

17.02.2009, so 2 päeva, mis vastavalt KarS §-le 70 lg 2 vastab 6 (kuus) päevamäärale, so 300 (kolmsada) kroonile.

Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 234 (kakssada kolmkümmend neli) päevamäära, so 11 700 (üksteist tuhat seitsesada) krooni.

Vastavalt KarS § 66-le määrata rahalise karistuse kandmine ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 1(ühe) aasta jooksul igakuuliselt kuu 15-ks kuupäevaks 1000 (tuhat) krooni ja viimane osamakse 700 (seitsesada) krooni.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et G.I, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et G.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.I süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400.- krooni ja kaitsjale väljamakstava tasu summas 1111,20 krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et

menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et G.I, kellel on kohustus ülal pidada seitset last, tuleb osaliselt vabastada menetluskulude hüvitamisest. Kohus peab põhjendatuks välja mõista G.I-lt tasumisele kuuluvast sundrahast 2000.- krooni, sundraha 4 525.- krooni ulatuses ja kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu ning postikulu jätta riigi kanda.

Rutt Teeveer Kohtunik