1-17-1515/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-17-1515

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1515 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Riina Palmi Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest I.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

I.G , isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus 11 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 03.04.2017 03.02.2019 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Vabastada temale Viru Maakohtu 25.05.2017 otsusega I.G

mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata I.G-le

katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada

p 1- I.G katseajal järgima KarS § 75 lg 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada

,7 I.G katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ning mitte suhtlema talle

teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

Määrata I.G iminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kr juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada

I.G karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus iru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada V alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.06.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava

id I.G vangistusest tingimis

i enne tähtaega vabastamiseks.

I.G kannab kä

esoleval ajal Viru Maakohtu 25.05.2017 kohtuotsusega nr 1-17- 1515

mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. g 2 alusel liideti KarS § 65 l mõistetud karistusele Viru Maakohtu

02.11.2

016 otsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust ja I.G-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 03.04.2017.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12 korral, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Varasemalt on isikut 5 korral karistatud joobes juhtimise eest, lisaks on teda karistatud ka

varguste, huligaansuse, v amise eest. Kuriteod on isik toime ägistamise ja mootorsõiduki ärand pannud alkoholijoobes. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.

Alates 25.01.2018 oli kinnipeetav ,

hõivatud majandustöödel koristajana ta on läbinud sotsiaalprogram Eluviisitreening ning vestluse teemal Riskeeriv ja hoolimatu elustiil. Alates mi 21.02.2018 viibib kinnipeetav avavanglaosakonnas.

Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 3 kuud ni 6 kuud vangistust. ng kanda jääb tal veel enam kui

Kinnipeetav soovib vabanemisel elama asuda abikaasa T. A juurde aadressile xxxx Abikaasa .

andis nõusoleku, et I.G võib kõnealusesse korterisse elama asuda.

Karistuse

kandmise ajal Läti Vabariigis on isik lõpetanud 11. klassi. Isikul on erinevad kutseoskused

(ehitaja, santehnik, masinist), millised ta on omandanud töötamise käigus. Kinnipeetav eesti keelt ei valda. on pikemalt vahetult enne vangistust I.G töötanud kaevanduses,

3 töötas mitteametli veel enne seda töötas suusõnalise kokkuleppe kult xxxx -is santehnikuna ja AS

alusel kalatraaleril. Peale vabanemist asub

A. H juurde, kes tegeleb ta tööle FIE

loomakasvatusega. Tulevase tööandja sõnul on I.G tema juures ka varem töötanud ja ta on nõus isiku uuesti tööle võtma. TÄITIS-e andmetel on isikul tasumata rahalisi nõudeid 9422,65 eurot ja K-raha andmetel on vabanemisfondis 213,44 eurot.

Kinnipeetav on abielus olnud 20 aastat ja suhted abikaasade vahel on head, suheldakse telefonitsi

ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetavaga vestlustest on ilmnenud, et tema läbiviidud suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Isik on mõjutatav, sest ei oska vajadusel

„ei“ öelda. Teatud olukordades võib alkoholi tarvitamine kutsuda isikus esile agressiivset käitumist. Kriminaalhooldusel olles rikkus määratud koh kinnipeetav talle ustust mitte tarvitada alkoholi, mis tuvastati re katseaja alguses politseist, et isik oli gistreerimise käigus. Samuti teatati

nähtavas alkoholijoobes ja kasutas oma elukohas vägivalda abikaasa suhtes. Isik ise eitab

sõltuvust alkoholist, kuid tarvitab seda nii üksi kui ka teistega koos ning tal on esinenud

mitmepäevaseid joomasööste. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud

alkoholisõltuvus. võimeline käituma vägivaldselt Kinnipeetav narkootikume ei tarvita. Isik on

ega oska s ab oma hiljem oma sellist käitumist seletada. I.G üüdist

ebaõnnestumistes teisi, l elab põhimõttel üks ahendab oma probleeme kuritegelikul viisil ning päev k kuritegelikust käitumisest loobumiseks on vähene, orraga. Kinnipeetava motivatsioon

kuna ta ei ole

õppinud varasematest karistustest. Kinnipeetava puhul avaldub oht kõige

tõenäolisemalt juhul, kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist. Ü

ldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%, v

sama aja jooksul on 32% ning seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 23 - 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Va I.G tähtaegset ngla tingimisi enne vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada vang , I.G istusest tingimisi ennetähtaegselt

teeb k ta talle katseaeg kuni riminaalhooldusametnik ettepaneku määra ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni panna talle käitumiskontrolli ajaks KarS § , s.o 03.02.2019 ning 75 lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused.

I.G kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. T juba ka edaspidi hakkab a on avavanglas ja töötab poolteist kuud betoonitöödel ning seal tööle. Ülemus oli öelnud sinna tööl Samas võib ta talle , et koheselt, kui ta vabaneb, saab ta e.

töötada ka loomakasvatuses. jäänud veel on 2 täi T on al hagisid maksta. Tal sealist last, kellest 1

on surnud, kuid tal on vaja ka lapselapsi kasvatada. kodeerib end alkoholi Ta sõltuvuse vastu. Varem da ei teinud, sest kuidagi tuli endaga toime, kuid praeg ta se u ta üldse ei taha alkoholi. Tal

on ükskõik, kui inimesed ta kõrval alkoholi tarvitavad, sest ta suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Ta lubas, et ennast parandada. püüab

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et I.G tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses

toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla,

I.G ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

4 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.G võib vangistusest tingimisi

enne tähtaega on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid vabastada. Kinnipeetaval kohus

märgib, et I.G-le määratud distsiplinaarkaristus oma leebemas vormis ehk

noomitus aks ei anna alust hinnata isiku käitumist karistuse kandmise ajal selliseks, mis muud ilmselgelt põhjendamatuks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, kui selleks esinevad muud

seaduses ette nähtud tingimused ja see, et kinnipeetav on läbinud eeldused. Positiivne on sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning vestluse riskeeriva ja hoolimatu elustiili . Samuti on st st st kohus seisukohal, et kinnipeetava leebemale kinnipidamisrežiimile ehk avavanglasse üleviimine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Vabanemisel on

kinnipeetaval olemas elukoht oma abikaasa juures, kellega suhted on head ja toetavad. Kinnipeetavale on da FIE A. H. Samas on isikul

lubanud töökoha an enda sõnul võimalus asuda tööle ka ehitusel, kus ta praegu tegeleb betoonitöödega. Kinnipeetava enda sõnul on tema tulevik

seotud lastelaste kasvatamisega j gepealt alkoholi a tööga, aga kõi sõltuvuse probleemi

lahendamisega. Eelnimetatud asjaoludest saab Isik on lubanud läbida alkoholivastase ravi. kohtu hinnangul järeldada I.G on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist , et

ka

motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused.

I.G õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine,

millega kaasneb kriminaalhooldaja poolne toetus. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad

kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja

ulatuses, kui Katseajaks allutataks d mitte lühemana kui kuus kuud. e süüdlane

käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus I.G-le katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud ning paneb talle katseajaks -des 1-6 lisaks KarS § 75 lg 1 p

l

2,7

oetletud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustused. Lõpetuseks märgib

kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta

vabastataks karistuse kandmisest

kandmata – muutub karistuse kandmise viis. Ära jäänud

karistuse osast loetakse

I.G lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab suhtuma I.G katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.

Kohus lähtus määrust t ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. tehes eeltoodus

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik