2-17-129895/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-129895

Tsiviilasi

J. S.e hagi I. H.i vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1 296 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J. S. (isikukood xxx, elukoht xxx, xxx ),

lepinguline

esindaja

Vassili

Kosteitšuk

(e-post

vassili.koste@gmail.com)

Kostja I. H. (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline

esindaja Jüri Asari (e-post invictus@invictus.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.04.2018 ja 25.06.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista I. H.ilt J. S.e kasuks võlgnevus 1 200 eurot.

3. Välja mõista I. H.ilt J. S.e kasuks viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras põhinõudelt (1 200 eurot) alates 13.12.2017 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja I. H.i kanda.

5. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas

1 200 eurot ja jooksev viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

13.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja kohustus 27.09.2017 võlatunnistuse alusel tasuma hagejale 1 700 eurot järgmiselt:

septembri kuus 500 eurot, oktoobri kuus 500 eurot ja novembri kuus 700 eurot. Tasumised

pidid toimima iga kuu kümnendal kuupäeval. Nimetatud võlatunnistuse alusel tasus kostja

hagejale vaid ühel korral 500 eurot. Ülejäänud sumamt ei ole kostja hagejale tasunud. Hageja

nõuab võlatunnistuse täitmist, so. 1 200 eurot tasumist.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 16.03.2018 esitatud seisukohas, et kostja

väide, et auto kostja nimele kirjutamisega olevat hageja kinnitanud 1 700 euro saamise fakti

on väär. Hageja ei ole kostjalt 1 700 eurot saanud. Auto sai kostja nimele vormistatud hageja

vastutulekuna kostja korduvatele palvetele. Kokkulepitud rahasummat ei ole kostja seejuures

tasunud. Kostja vastusele lisatud kontoväljavõtte 350 eurot hagejale selgitusega „sõiduauto“

ülekandmise kohta ei tõenda hagi aluseks olevates võlakirjadest tulenevate kohustuste

täitmist. Nimetatud summa oli kostja poolt tasutud autoga seoses hageja poolt kantud kulude

hüvitisena.

4. Hageja täiendab nõuet kostja poolt 03.10.2016 allkirjastatud võlatunnistusega, millega

kostja kohustus tasuma hagejale 650 eurot. Tasumised pidid toimuma osade kaupa, so 50

eurot kuus alates 03. oktoobrist 2016, millega tõendatakse asjaolu, et 03.10.2016 seisuga oli

kostja perekonnanimi S.. 03.10.2016 võlatunnistuse kirjutas kostja pärast seda, kui tema

korraldas hageja kodus skandaali, mille käigus ähvardas hagejat ja käitus vägivaldselt ning

murdis hageja korteri välisukse. Seoses sellega algatas politsei kriminaalmenetluse. Murtud

korteriukse (so kahju) hüvitisena kohustus kostja tasuma hagejale 650 eurot. Selle kohta

väljastas ta 03.10.2016.a võlakirja. Pärast seda teatas hageja politseile, et temal ei ole

pretensioone kostja suhtes ja politsei lõpetas kriminaalasja 05.10.2016 määrusega. Vaatamata

03.10.2016 võlakirja allkirjastamisele ei ole kostja selle täitmisele asunud. 06.10.2017 seisuga

(so teise 500 euro hagejale üleandmise hetkel) olid sissenõutavaks muutunud 03.10.2016

võlakirjast tulenevad kohustused kokku summas 13 kuud * 50 = 650 eurot.

5. Kostja poolt kohtule esitatud raha saamise kinnituste alusel loetakse täidetuks kostja

03.10.2016 võlakirjast tulenevad kohustused. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole

hagi aluseks oleva 27.09.2017 võlatunnistuse kaks viimast osamakset teinud. Kui kohus

mingil alusel asub seisukohale, et 500 + 500 euro saamise kinnitusega on tõendatud

27.09.2017 võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmine, siis hageja täiendab hagi

alternatiivse nõudega ja nõuab kostjalt 500 eurot 03.10.2016 võlatunnistuse alusel ja 700

eurot 27.09.2017 võlatunnistuse alusel.

6. Kohus nõustus 19.04.2018 toimunud kohtuistungil hagi muutmisega ning määras

menetleda hageja nõudeid esialgselt esitatud nõudes ja 16.04.2018 esitatud alternatiivnõudes.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta 27.09.2017 võlatunnistust, kuid ei tunnista

põhinõuet ega viivisenõuet. Kostja tagastas hagejale kokku 1 000 eurot, 27.09.2017 500 eurot

ja 06.10.2017 500 eurot. Võlatunnistuse andmise kuupäeval andis hageja ka omapoolse

allkirja, mille kohaselt peale 1 700 euro tasumist ta kohustub kirjutama auto Škoda xxx +

tasus ka edaspidi igakuiseid makseid. Kostja tasus hagejale ka väidetavalt puudu olevad 700

eurot. Kostja on kantud vastutava kasutajana passi. Seega saab teha järelduse, et kogu

võlgnetav summa on hagejale tagastatud. Kostja tasus hagejale veel peale tema kandmist

27.10.2017 tehnilisse passi vastutava kasutajana veel 350 eurot märkega auto. Seega täitis

kostja võla tagastamise kohustuse tähtaegselt ja isegi suuremas ulatuses kui oleks vaja.

8. Kostjal ei olnud muid kohustusi kui võlakirjas näidatud ning hageja ei ole tõendanud

millise väidetava kahju katteks kostja oleks võinud hagejale raha üle kanda. Poolte abielu oli

lahutatud 09.11.2016 ning nende suhted olid väga pingelised. Seda kinnitab ka asjaolu, et

hageja pöördus politseisse ja 03.10.2016 kostjale oli koostatud väärteoprotokoll. Koos oma

seisukohtadega esitas hageja kostja poolt 03.10.2016.a allkirjastatud võlatunnistuse, millega

kostja kohustus tasuma hagejale 650 eurot.

9. Võlakiri ja väärteoprotokoll olid koostatud ühel päeval ja nende vahel on ilmne kausaalne

seos. Võlakirja alusel kostja pidi hüvitama hagejale väidetava kahju, mis eelduslikult võis

tekkida kui kostja soovis siseneda tema kasutuses olevasse eluruumi, kuna väidetavalt rikkus

võõrast asja. Tegeliku kahju olemasolu ja selle ulatust politsei välja ei selgitanud. Seega

allkiri oli antud olulise eksimuse tulemusena ning kostja tühistab selle. Kostjal ei ole võimalik

tõendada kui palju tema oli tasunud 03.10.2016 võlakirja alusel. Nagu ilmneb politsei

24.04.2018 kirjast nr 3.1-1.1/10203-2 J. S. esitas loobumisavalduse väites, et I. H. tegi

ettemakse kahjustatud ukse eest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle

ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole

esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

12. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Kostja väljastas 27.09.2017 võlatunnistuse mille

alusel ta kohustas tagastama hagejale Skoda Octavia 2017 sõiduki eest 1 700 eurot (septembri

kuus 500 eurot, oktoobri kuus 500 eurot ja novembri kuus 700 eurot (tl 27). Samuti andis

kostja 03.10.2016 võlakirja, mille alusel ta kohustas tasuma J. S.ele 650 eurot. Igas kuus 50

eurot alates 3. oktoobrist (tl 77). Pooled ei vaidle selle üle, et 27.09.2017 võlatunnistus anti

seoses sõiduautoga Škoda. 03.10.2016 võlatunnistuse andis kostja seoses korteriukse

lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjal välja mõista 27.09.2017

võlatunnistuse alusel 1 200 eurot. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista 03.10.2016

väljastatud võlatunnistuse alusel 650 eurot ja 27.09.2017 võlatunnistuse alusel 550 eurot.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist

selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse

olemasolu, on võlatunnistus. Poolte tahe luua iseseisev kohustus peab kokkuleppest selgelt

nähtuma ning seda peab tõendama võlausaldaja. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb

arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures

võlatunnistuse sõnastus ei ole määrava tähendusega. Analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise

põhjust ning eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms.

14. Kohus on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud deklaratiivsed võlatunnistused VÕS §

30 lg 1 mõttes. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist

selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse

olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-21-06 p-s 15 asunud seisukohale,

et võimalik on deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärk ei ole luua uut kohustust, vaid

üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest

vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse

tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse

võlatunnistuse põhiline tagajärg tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et

tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Võlatunnistuse kehtivus on seotud

põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). Kui on tühine

tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus. Sellise

võlatunnistuse andmise võimalus sisaldub esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud

võlgnevuse tunnustamises laenuna (vt selle tähenduse kohta ka nt Riigikohtu 10. oktoobri

2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-02, p-d 9 ja 10).

15. Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 30 järgse deklaratiivse võlatunnistuse andmisel

kaks peamist tagajärge. Deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks on

tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla

sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest

vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega

tunnistatud võlga (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-124-14, p 23; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21). Deklaratiivse võlatunnistuse

materiaalõiguslikuks tagajärjeks on võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale,

millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16,

p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146- 13, p 24;

vastuväidetest loobumise kohta vt täpsemalt otsuse p 23).

16. Kohus selgitas pooltele 19.04.2018 toimunud kohtuistungil, et kostjal tuleb tõendada, et

kostjal ei ole 27.09.2017 ja 03.10.2016 võlatunnistusega tunnistatud võlga ja, et kohustus on

lõppenud. Kostja ei vaidle vastu võlatunnistuste sõlmimisele ega sellele, et 03.10.2016

võlatunnistuse mõte oli korteriukse lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamine 650 eurot ning

27.09.2017 võlatunnistuse mõte oli tagastada hagejale Skoda Octavia 2017 sõiduki eest 1 700

eurot ning pärast seda kirjutab hageja auto kostja nimele. Kostja on esitanud ka vastuväite, et

ta on kohustuse hageja ees täitnud. Kostjal oli kahe võlakirja alusel kohustus tasuda hagejale

2 350 eurot. Hageja nõuab kostjalt 1 200 euro tasumist.

17. Hageja kinnitas 25.06.2018 toimunud kohtuistungil, et 03.10.2016 võlatunnistuse alusel

on tasutud 650 eurot ning 27.09.2017 võlatunnistuse alusel on tasutud 350 eurot. Hageja

võttis 25.06.2018 toimunud kohtuistungil omaks, et kostja on tasunud kokku 1 050 eurot (tl

pöördel). Kohus leiab, et kostja poolt tasutud 1 050 eurost tuleb lugeda tasutuks 650 eurot

03.10.2016 võlatunnistuse katteks ja 27.09.2017 võlatunnistuse katteks 400 eurot VÕS § 88 lg

6 alusel. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja poolt tasutud 350 eurot selgitusega

„auto“ on tasutud võlakirja katteks. Sellest tulenevalt on kostjal tasumata 27.09.2017

väljastatud võlatunnistuse alusel 1 300 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt sõiduauto

vormistamine kostja nimele ei tõenda võla tasumist võlatunnistuse alusel täies ulatuses.

Hageja nõuab 1 200 euro tasumist. Vastavalt 27.09.2017 võlatunnistusele tuli kostjal kohustus

täita hiljemalt 27.09.2017. eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus asuda seisukohale, et

tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostja väiteid

selle kohta, et allkiri on antud olulise eksimuse tulemusena ja kostja tühistab selle. Kohus

märgib, et deklaratiivsele võlatunnistusele ei saa nimetatud vastuväidet esitada. Kuivõrd

kostja on allkirjastanud võlatunnistuse ega ole tõendanud, et võlgnevus oleks 27.09.2017

väljastatud võlatunnistuse alusel tasutud, asub kohus seisukohale, et võlatunnistus on kehtiv

ning see kuulub täitmisele VÕS § 8 lg 2 ja § 76 kohaselt. Tulenevalt eeltoodust rahuldab

kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1 200 eurot.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis põhinõudelt 1 200 eurolt TsMS § 367 alusel

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.11.2017 kuni põhinõude tasumiseni.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele ja tuleb kostjalt välja mõista.

MENETLUSKULUD

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik