Legislator Case Law & Legislation
1-17-3319/18 AI generated

1-17-3319/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-17-3319/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-17-3319

Legislator headnote

AI generated

1-17-3319/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-17-3319

Keywords

AI generated
temporary protection for Ukrainians allegations of abuse dismissal during probation usury dismissal of fraud charges excusable delay
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-17-3319

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3319 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Ken Kiudorf (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu Urmas Uustalu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu URMAS UUSTALU (end. Ellermaa) Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; isikukood: 36704050308; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub. Kohtuistungi toimumise aeg 11.07.2018. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON Jätta Urmas Uustalu temale Tallinna Linnakohtu 27.08.2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1323/04 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Linnakohtu 27.08.20048. a otsusega tunnistati Urmas Uustalu süüdi KarS § 114 p 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 20 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.12.2003. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 02.02.2005. a määrusega.

2

Kinnipeetava karistusaeg algas 03.12.2003. a ja lõppeb 02.12.2023. a. Vangla ei toeta Urmas Uustalu vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Urmas Uustalu tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Urmas Uustalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Urmas Uustalu selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Urmas Uustalu, leiab, et Urmas Uustalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. 2. Urmas Uustalu kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Urmas Uustalu temale mõistetud karistusajast (20 aastat) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on Urmas Uustalul kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Urmas Uustalu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Hinnates Urmas Uustalu varasemat elukäiku, järeldub, et Urmas Uustalu on olnud järjepidev õigusrikkuja. Urmas Uustalut on kriminaalkorras kokku karistatud 5-l korral, neist 4 karistust on arhiveeritud. Vanglakaristust kannab Urmas Uustalu samuti viiendat korda. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes Urmas Uustalu aprillis 2002. a tingimisi enne tähtaegselt, kuid juba detsembris 2003. a pani Urmas Uustalu toime uue ja äärmiselt raske kuriteo. Käesoleval ajal kannab Urmas Uustalu karistust eluvastase süüteo, s.o mõrva toimepanemise eest. Kohtu hinnangul on Urmas Uustalu poolt toimepandud kuriteo asjaolud äärmiselt rasked. Urmas Uustalu on süüdi mõistetud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest raskendavatel asjaoludel. Urmas Uustalu pani eluvastase süüteo toime oma elukaaslase alaealise lapse (11- aastase) suhtes nende ühises kodus. Urmas Uustalu on kannatanu suhtes kasutanud äärmist jõhkrust. Kuriteo toimepanemise ajal oli Urmas Uustalu alkoholijoobes ja kuriteo motiiviks oli omakasu. Pärast raske kuriteo toimepanemist võttis Urmas Uustalu kannatanutele kuuluvast korterist kaasa ehteid ja sularaha, aga samuti jalatseid ning riideesemeid. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et üliraske kuriteo toimepanemise eest mõisteti Urmas Uustalule karistuseks 20 aastat vangistust, millest Urmas Uustalu on käesolevaks ajaks ära kandnud 14 aastat 8 kuud

3

vangistust. Kohus, hinnates toimepandud kuriteo asjaolusid, on seisukohal, et senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga. 3.2 Kohus peab positiivseks, et Urmas Uustalu on vangistuse jooksul osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Urmas Uustalu on käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Eluviisitreening ja Õige hetk. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Urmas Uustalu on omandanud vangistuse jooksul keevitajaja puidupingitöölise kutse. Urmas Uustalu on läbinud ka praktilise kursuse köitekunsti alal. Kinnipeetav on osalenud vangla tööhõives ja kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 3.3 Vabanemise korral on Urmas Uustalul plaan majutusteenuse saamiseks pöörduda Haapsalus asuva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poole. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asub öömajaja varjupaiga teenust pakkuv xxxxxxxxxa. Urmas Uustalu selgituste kohaselt on ta eelmisel aastal suhelnud xxxxxxxxxx juhataja xxxxxxxxxxxxx ja plaanib vabanemise korral koheselt tema jutule minna. Kriminaalhooldajale teadaolevalt on kõne all oleva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa näol tegemist asutusega, mis teeb koostööd Haapsalu Linnavalitsusega ja on seega mõeldud Haapsalu linna kodanikele. Turvakodu tingimused koha broneerimist ei võimalda. Urmas Uustalu Rahvastikuregistrijärgne elukoht on aga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas ja enne käesolevat vangistust elas Urmas Uustalu Tallinna linnas. Samas on välja selgitatud, et vabanemise korral on Urmas Uustalul võimalik asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxon turvakodus, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx linn. Kohus peab oluliseks, et Urmas Uustalu vabaduses olles töötaks ja omaks regulaarset sissetulekut. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Urmas Uustalul puudub vabanemise korral kindel töökoht. Tartu Vangla andmetel on Urmas Uustalul vabanemisfondis 380,69 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Lisaks puudub Urmas Uustalul toetav lähivõrgustik. Urmas Uustalu puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Kuigi Urmas Uustalu on enda sõnul aru saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et Urmas Uustalu selleks ka reaalselt suuteline on ning seda vaatamata asjaolule, et Urmas Uustalu on käesolevaks ajaks rohkem kui 14 aastat vangistuses karistust kandnud. Seda veendumust kinnitavad ka Urmas Uustalu kohtule antud selgitused, millest nähtuvalt Urmas Uustalu üksnes usub, et ta vabaduses olles ei hakka alkoholi tarvitama (kuna ta on nii pikka aega ilma alkoholita olnud). Samuti ei olnud Urmas Uustalu suuteline selgitama, millistel põhjustel peab ta alkoholist loobumist vajalikuks ja milliseks muutub tema käitumine, kui ta alkoholi tarbib. Seega, võttes arvesse Urmas Uustalu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, tema alkoholi tarvitamise harjumust, aga ka kohtule antud selgitusi, ei ole kohtu arvates välistatud, et vabanemise korral Urmas Uustalu jätkab alkoholi tarvitamist. 4. Kohus on seisukohal, et Urmas Uustalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Urmas Uustalu tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda kuriteo toimepanemise asjaolud, vabanemisjärgsed elutingimused ja Urmas Uustalu isik. Kohus peab oluliseks, et Urmas Uustalule mõisteti kuritegude toimepanemise eest 20 aastat vangistust. Kohus, võttes arvesse Urmas Uustalu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et Urmas Uustalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 5 aastat 4 kuud enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja seega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb Urmas Uustalul jätkata karistuse kandmist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik