3-17-2188/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2188

Haldusasi

T.R.e kaebus Viimsi Vallavalitsuse 12.09.2017 korralduse

nr 650 „Ettekirjutus-hoiatus ehitise lammutamiseks“

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja — T.R., esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

Vastustaja — Viimsi vald, esindaja Karin Laugas

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Tühistada 18.12.2017 määruse alusel kohaldatud esialgne õiguskaitse.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.08.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus kohustas 12.09.2017 korralduse nr 650 „Ettekirjutus-hoiatus ehitise

lammutamiseks“ alusel T.R.t lammutama täielikult talle kuuluval elamumaa sihtotstarbega

kinnistul (xxxxxxxx) paiknev kuur (ehitisregistrikood xxxxxxxx) hiljemalt 31.12.2017.

Ettekirjutuses sisaldub hoiatus sunniraha rakendamise kohta (kohustuse täitmiseni, korduvalt)

summas 640 eurot ning asendustäitmise hoiatus. Lammutusettekirjutus tehti põhjusel, et xxxxxx

asuv kuur on tugevalt amortiseerunud ja varisemisohtlik (st ei vasta ehitisele esitatavatele

nõuetele) ning sellega võib kaasneda oluline või kõrgendatud oht (ehitusseadustiku (EhS) § 132

lg 3 p 1).

2. T.R. esitas 25.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 12.09.2017

korralduse nr 650 tühistamiseks. Kohus võttis 06.11.2017 määrusega kaebuse menetlusse ning

tunnistas vastustajaks Viimsi valla. Kaebaja esitas kohtule 14.12.2017 esialgse õiguskaitse

taotluse, mille kohus 18.12.2017 määrusega rahuldas ning peatas Viimsi Vallavalitsuse

12.09.2017 korralduse nr 650 täitmise kuni asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja taotleb Viimsi Vallavalitsuse 12.09.2017 korralduse nr 650 tühistamist (täiendavad

seisukohad 05.01.2018) alljärgnevatel põhjustel.

1) Vaidlusaluse korralduse tegemise ajal ei olnud täidetud EhS § 132 lg 3 p-st 1 tulenev eeldus,

s.o olulise või kõrgendatud ohu esinemine. Korralduse olulises osas põhjendamata jätmisega

on haldusorgan rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tulenevat haldusakti

põhjendamiskohustust. Lammutamise otsustamiseks peab olema tuvastatud, et ehitise nõuetele

mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Hoone seisukorra hindamise kohta

tellitud auditi koostaja toetab ehitise renoveerimise asemel selle lammutamist põhjusel, et

tegemist on lihtsa ja odava ehitisega, mis ei kuulu kaitse alla. Kuigi kaebaja on teatanud, et

kavatseb võtta tarvitusele vajalikud meetmed hoone kandekonstruktsioonide tugevdamiseks ja

katusekatte väljavahetamiseks, ei ole vastustaja sellise võimalusega arvestanud ning seda

üksnes põhjusel, et tegemist on lihtsa ja odava ehitisega. Kaebaja on tugevdanud ehitise

kandetarindeid, sirgestanud katuse räästajoone ning paigaldanud eterniitplaatidest katuse.

Kaebaja teatas kuuri korrastamisest vallavalitsust oma 27.08.2017 vastus-taotluses. Vastustaja

eeltooduga ei arvestanud.

EhS § 132 lg 3 p-i 1 on mh sisustanud Tartu Ringkonnakohus lahendis nr 3-16-535. Kaebaja

hinnangul ei kujuta lagunemisohtlik kuur endast tingimata olulist või kõrgendatud ohtu

korrakaitse seaduse (KorS) § 5 lg-te 3 ja 4 tähenduses. Kuuri vahetus läheduses ei asu teisi

hooneid, ka ei piirne ehitis vahetult üldkasutatava teega (sh jalgteega) ning seda ei kasutata

elamiseks. Seega kuuri lagunemine ei pruugi endast olulist või kõrgendatud ohtu kujutada.

Korralduse tegemise ajal ei ole arvestatud kuuri hetkelist olukorda ning pole hinnatud, kas kuuri

varisemisohtlikkus kujutab endast ohtu EhS § 132 lg 3 p 1 ja KorS § 5 tähenduses.

Vastustaja poolt kohtule esitatud heade kavatsuste protokollis ei ole sõnagi selle kohta, et kuur

oleks ohtlikus seisukorras. Pole õiglane nõuda ehitise lammutamist vaid põhjusel, et see varjab

vaadet mõisakompleksile. Kaebaja ei nõustu paikvaatluse järeldustega ning ka selle käigus

tehtud fotode alusel ei saa väita, et ehitis oleks ohuks inimestele.

2) Vastustaja pole enne 2017. a suve teinud kaebajale etteheiteid, et kuurid on ohtlikud ja et

neid tuleks tugevdada või teha muid renoveerimistöid. Kaebaja kuur registreeriti vastutaja poolt

ehitusregistris alles 2017. a juulis. Kaebajal ei olnudki seega võimalust puht formaal-juriidiliselt

enne nimetatud toimingut alustada kuuri renoveerimist ning puudus ka õiguskindlus kanda

3(7)

kulusid objektile, mis on legaliseerimata. Vastustaja enda õiguslik tegevus on olnud

vastuoluline – esmalt menetleda kuuri ehitusregistrisse võtmist ca 3 aastat ja paari kuu pärast

anda korraldus selle lammutamiseks. Vastustaja ei ole kasutanud optimaalselt kaalutlusõigust

ning on rikkunud sellega kaebaja õiguspärast ootust, samuti õiguskindluse põhimõtet.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) EhS jõustumise ajal kasutatav ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele.

Ekspertiisiga ja hilisema (17.11.2017) paikvaatlusega on tuvastatud, et xxxxx kinnistul asuv

kuur ei vasta nõuetele ja on endiselt ohtlik. Väär on kaebaja väide, et ta on teostanud kuuri

renoveerimistöid koheselt peale auditi saamist ning vahetanud välja kandekonstruktsioonid ja

katuse. Paikvaatluse fotodelt nähtub, et kaebaja on küll teinud pisemaid muudatusi (eemaldanud

koormakatte katuselt, asendanud siin-seal eterniitplaadid, toestanud paari kinnilöömata lauaga

katusetalasid), mida ei saa aga käsitleda ehitise ettenähtud nõuetega vastavusse viimisena.

Tulenevalt põhikonstruktsioonide halvast seisukorrast (mida ei ole asendatud) on ehitis endiselt

kasutamiseks ohtlik. Ühtlasi ei ole kaebajal õigust ilma ehitusteatise ja ehitusprojektita kuuri

renoveerida. Kinnistu ei ole aiaga piiratud ning kuur asub vahetult teemaa kaitsevööndis,

mistõttu ei ole välistatud oht kõrvalistele isikutele lisaks kaebajale endale. Omades kinnisvara

avalikus ruumis, kuulub selle juurde ka kohustus seda hooldada ja korras hoida.

Seni ei ole kaebaja näidanud üles hoolsust oma vara haldamisel. Viimsi valla erinevad

ametnikud on püüdnud kaebajaga alates 2015. a sügisest leida kuuri osas kompromissi.

Vastustaja püüdis kaebajaga kokku leppida kuuri lammutamise ja uue ehitamise osas sobivasse

asukohta. Ettekirjutuse andmise ja läbirääkimiste vahele jäi piisavalt pikk ajavahemik, mille

vältel oleks kaebaja võinud näidata üles huvi ohtliku ehitise suhtes meetmete tarvitusele

võtmiseks. Meetmeid hakkas kaebaja rakendama alles ettekirjutuse saamisel.

2) Korralduse andmisega ehitise lammutamiseks teostab vallavalitsus diskretsiooni. Omaniku

kohustuseks on tagada ehitiste ohutus ning kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada vastused

kolmandate isikute korduvatele pöördumistele seoses ohtlike ehitistega. Ettekirjutusega tagab

vald sisuliselt seaduslikkust, mis on kohaliku omavalitsuse kohustus. Lammutamiskorraldus ei

ole karistusliku, vaid korrakaitselise iseloomuga ning selle andmise eesmärk − seaduslikkuse

tagamine − on legitiimne. Omaniku huvi säilitada ohtlik ehitis ei ole kaalukam avalikust huvist

seaduslikkuse tagamiseks ja naaberkinnisasjade omanike huvidest tagada korrektne ja ohutu

miljöö. Avalik huvi seaduslikkuse tagamiseks on ülekaalukam ettekirjutuse adressaadi huvidest

ohtlik ehitis säilitada.

Eeldused ehitise lammutamiseks on täidetud, st esineb ehitise mittevastavus nõuetele ja

ekspertiis on tuvastanud, et ehitis on teatud tingimuste saabumisel varisemisohtlik. Asjaolu, et

ehitist ei kasutata elamiseks, ei loo eeldust välistamaks kellegi kuuris viibimist ajal, kui näiteks

katus sisse langeb. Ehitusjärelevalvelised meetmed peavadki olema ennetavad, mitte tagajärge

konstateerivad. Võimalik reaalne oht inimestele ja varale on tuvastatud ekspertiisiga.

3) Kuuri rekonstrueerimine saaks toimuda ainult läbi kohase menetluse, milleks on taotluse

esitamine ehitise rekonstrueerimiseks koos nõuetekohaselt koostatud projektiga. Arvestades, et

rekonstrueerimine ei ole ekspertiisi järelduste kohaselt mõistlik ning võib lõppkokkuvõttes

osutuda kulukamaks kui väiksema uue kuuri rajamine, ei ole kaebaja omavoliline tegevus

arusaadav, mõistlik ega ka lubatav. Kuna nõuetekohast ehitusteatist ja ehitusprojekti ei ole

kohalikule omavalitsusele esitatud, ei saa vastustaja hinnata, mis osas ja kuidas on ehitist

muudetud. Omanikujärelevalve arvamus on antud juhul asjassepuutumatu. Vastustaja lähtub

kvalifikatsiooni omava eksperdi aruandest.

4(7)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas täidetud olid seadusest tulenevad tingimused

kohustamaks kaebajat lammutama tema kinnistul asuv kuur ning kas vaidlusaluse korralduse

andmisel on järgitud seadusest tulenevaid menetlusnõudeid ja õiguse üldpõhimõtteid.

6. EhS § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu

tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu

tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja

ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma

elu ja tervist. EhS § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle

kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. EhS § 16 lg 1 järgi tuleb ehitise olemasolu

vältel tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. EhS § 19 lg 1

p-s 4 sätestatu kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse

õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse.

7. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on xxxxxx kinnistul paikneva kuuri omanik. Seega lasus

kaebajal kohustus tagada selle ehitise korrashoid ja ohutu seisund. Seejuures ei oma tähtsust

kaebuses välja toodud asjaolu, et kõnealune kuur kanti alles 2017. a juulis ehitisregistrisse.

Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (EhS § 61 lg 1). Asjaolust, kas

ja millal ehitise andmed ehitisregistrisse kantakse, ei sõltu omandiõigus ega sellest tulenevalt

ka omaniku seadusest tulenev kohustus tagada ehitise korrasolek ja nõuetele vastavus ning

seeläbi ohutu seisund. Põhjendamatu on seega kaebaja väide, et tal ei olnud formaal-juriidiliselt

võimalik enne kuuri registreerimist ehitisregistris alustada kuuri renoveerimist ja kanda kulusid

legaliseerimata objektile.

8. Kaebaja väidab, et vastustaja ei ole enne 2017. a suve teinud kaebajale etteheiteid kuuri

ohtlikkuse osas ega teatanud, et kuuri tuleks tugevdada või renoveerida. EhS § 16 lg 1 ega § 19

lg 1 p 4 ei sea ehitise korrashoiu ja ohutu seisundi tagamise eelduseks kohaliku omavalitsuse

üksuse vastavasisulist ettekirjutust. Ennekõike peab ehitise omanik hoolitsema selle eest, et

ehitis vastaks nõuetele, oleks visuaalselt korras ning et selle seisukord püsiks ohutu. Muuhulgas

on omanikul ehitise rekonstrueerimiseks võimalik esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt.

Kohaliku omavalitsuse üksus teeb ettekirjutusi ehitise nõuetega vastavusse viimiseks

järelevalvemenetluse käigus, kui avastatakse, et omanik ei ole taganud ehitise nõuetele

vastavust (sh korrashoidu ega kasutamise ohutust). Seega sekkub kohaliku omavalitsuse üksus

üldjuhul alles seejärel, kui omanik ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi omal algatusel

täitnud.

9. Põhjendamatu on seega lammutusettekirjutuse saamisel tugineda asjaolule, et vastustaja ei

ole ise varem ehitise omaniku tähelepanu ehitise puudustele juhtinud. Pealegi on vastustaja

selgitanud, et Viimsi vald on püüdnud kaebajaga juba alates 2015. a sügisest leida Xxxxxxx

kuuri osas kompromissi ning kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud, vaid üksnes asunud

seisukohale, et ta ei pidanudki enne kuuri andmete ehitusregistrisse kandmist selle

kordategemiseks kulusid kandma. Eeltoodust ilmneb, et kaebaja pidi olema juba aastaid enne

vaidlusaluse korralduse saamist teadlik, et kuuri osas võidakse alustada ehitusjärelevalvet (sh

arvestades, et naaberkinnistu Xxxxxxx omanik lammutas tema kinnistul asuva kuuri

vabatahtlikult) ning tal oli seega piisavalt aega omal algatusel meetmete rakendamiseks,

välistamaks vaidlusaluse korralduse saamist. Kuuri amortiseerunud välisilmet arvestades ei

saanud kaebajale ehitise nõuetele mittevastavus olla seniajani teadmata ega selguda ootamatult

alles vaidlusaluse ettekirjutuse saamisel.

5(7)

10. EhS § 130 lg 2 p 2 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet,

kontrollides ehitise või ehitamise nõuetele vastavust, sealhulgas ehitise kasutamiseelset ohutust.

EhS § 132 lg 3 p 1 sätestab, et korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui

ehitis ei vasta ehitisele vastavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või

kõrgendatud oht. Ehitise lammutusettekirjutus on kaalutlusotsus. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb

kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses

tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HKMS § 158

lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust

hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite

järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda siiski eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust.

Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani

eest.

11. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja nõuab kuuri lammutamist üksnes

põhjusel, et see varjab vaadet Viimsi mõisakompleksile. Kaebaja on sellise järelduse teinud

pelgalt Viimsi valla poolt 11.02.2016 kaebajale esitatud heade kavatsuste kokkuleppele

viidates, milles oli ühe punktina toodud ka kuuri lammutamise kaudu mõisakompleksi

vaadeldavuse osas soodsamate tingimuste loomine. Viidatud kokkulepe on koostatud enam kui

poolteist aastat enne vaidlusaluse lammutamisettekirjutuse tegemist ning puudub alus selle

seostamiseks valla poolt 12.09.2017 kuuri lammutamise nõudmisega.

12. Asja materjalidest nähtuvalt on Xxxxxxx eluhoone kinnismälestise staatuses (kantud

kinnismälestiste registrisse nr 2993, Viimsi mõisa moonakatemaja nr 1 19.-20. sajandist) ning

asub Viimsi mõisakompleksi kinnismälestise läheduses. Eeltoodust võib siiski kohtu hinnangul

tuletada kõrgendatud hoolsuskohustuse kinnismälestise läheduses asuvate ehitiste visuaalse

korrashoiu ja muude ehitisele ettenähtud nõuetele vastavuse tagamisel vastavate ehitiste

omanike poolt. Samuti võib vallal omakorda seetõttu esineda suurem põhjendatud huvi seista

kinnismälestiste ümbruses asuvate ehitiste nõuetele vastavuse tagamise eest. Vaidlusaluse

korralduse tegemisel ei olnud vallal keelatud muuhulgas ühe asjaoluna arvesse võtta, et kuuri

läheduses asub kinnismälestiseks olev mõisakompleks, millest tulenevalt on eriti tähtis tagada

kuuri visuaalne korrasolek ja ohutus. Eeltoodu alusel ei saa aga praegusel juhul väita, et üksnes

mõisakompleksile vaate avamise tõttu oleks kaebajale lammutusettekirjutus tehtud.

13. Selleks, et ehitise omanikult nõuda EhS § 132 lg 3 p 1 alusel ehitise lammutamist, peab see

vastama antud sättes näidatud kriteeriumitele ning korraldusest peab nähtuma, kuidas kohaliku

omavalitsuse üksus haldusmenetluses selle kindlaks on teinud (nt eksperdi arvamus,

paikvaatlus vms). Tõendite ringi määrab haldusmenetluse läbiviija diskretsiooni alusel (HMS

§ 38). Järelevalve teostajal on kaalutlusruum ka ettekirjutuse sisu üle otsustamisel, arvestades

ettekirjutuse tegemise faktilisi aluseid ja otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

13.1 Vaidlusalune korraldus kuuri lammutamiseks tehti kaebajale põhjusel, et ehitis on tugevalt

amortiseerunud ja varisemisohtlik. Nõustuda ei saa kaebajaga, et vastustaja poolt ei olnud

kindlaks tehtud, kas kuuri nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Asja

materjalidest nähtuvalt on vastustaja Xxxxxxx asuvate kuuri ohutuse/ohtlikkuse ja visuaalse

korrasoleku tuvastamiseks tellinud ehitustehnilise auditi, mille koostas 16.05.2017 riiklikult

tunnustatud ekspert Margus Sarmet (tl 14-18).

6(7)

KorS § 2 lg 4 sätestab, et riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada

ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 5 lg 2 kohaselt on

oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt

tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on KorS § 5 lg 1

kohaselt avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või

õigushüve kahjustamine. Seejuures oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega

varalisele hüvele, keskkonnale või KorS § 5 lg-s 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht

(KorS § 5 lg 3). Praegusel juhul on ehitustehnilise auditi käigus tuvastatud, et teatud tingimuste

saabumisel (s.o suurema tuule ja/või lumekoormuse tingimustes) on kuur olulises osas

varisemisohtlik. Samuti puudub vaidlus, et kinnistu ei ole aiaga piiratud ning kuur asub vahetult

teemaa kaitsevööndis. Seega võib väljaselgitatud asjaolusid arvestades pidada piisavalt

tõenäoliseks, et lähitulevikus võib toimuda kuuri varisemine ja sellega võib kaasneda oht nii

inimestele kui ka varale. Nõustuda tuleb vastustajaga, et ehitusjärelevalvelised meetmed

peavadki olema ennetavad, mitte tagajärge konstateerivad. Eeltoodu ilmneb selgelt ka

eelviidatud sätetest.

13.2 Kaebaja poolt välja toodud asjaolud – kuuri vahetus läheduses ei asu teisi hooneid, ehitis

ei piirne vahetult üldkasutatava teega ja seda ei kasutata elamiseks – ei viita ohu puudumisele

ega lükka ümber järelevalvemenetluse käigus tuvastatut. Kaebaja ei välista ka ise kuuri

ehitustehnilisest seisukorrast tulenevat ohtu, märkides kaebuses, et kuuri lagunemine ei pruugi

kujutada olulist või kõrgendatud ohtu. Kohus leiab, et kui kindlakstehtud asjaoludest tulenevalt

ei ole võimalik (olulist) ohtu välistada, siis tuleb ohu olemasolu jaatada ja seda ennetama asuda.

Praegusel juhul ongi selliselt toimitud – kuna tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa olla kindel, et

kuur ei kujuta endast ohtu inimese tervisele, varale või keskkonnale, on vastustaja hinnanud

põhjendatuks selle lammutamise.

13.3 Eeltoodut arvestades on põhjendamatu ka kaebaja väide, et kuuri renoveerimise asemel

nõuab vastustaja selle lammutamist põhjusel, et tegemist on lihtsa ja odava ehitisega.

Lammutamisettekirjutus tehti kaebajale põhjusel, et kuur on olulises osas varisemisohtlik.

Vastustaja on ettekirjutuse tegemisel teostanud kaalutlusõigust ning võtnud kuuri lammutamise

kasuks otsustamisel arvesse järgmisi asjaolusid: kuur on tugevalt amortiseerunud (mis nähtub

selgelt ka fotodelt); tegemist on kaitse alla mittekuuluva lihtsa ja odava ehitisega; kuuri

omanikule on soodsam ja ka ehitustehniliselt on mõistlikum see lammutada ja rajada uus kuur.

Eeltoodud asjaolusid on kinnitanud ehitustehnilise auditi koostanud riiklikult tunnustatud

ekspert.

14. Vaidlustatud korraldust ei muuda õigusvastaseks ka kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et

vastustaja ei ole arvestanud kuuri olukorda korralduse tegemise aja seisuga. Ühestki

asjakohasest õigusaktist ei tulene vastustajale kohustust kontrollida ehitise seisukorda

lammutusettekirjutuse tegemise hetkel. Järelevalvemenetlus on kestev protsess, mille käigus

esmalt hinnatakse konkreetse ehitise nõuetelevastavust, seejärel antakse ehitise omanikule

võimalus koostatava haldusakti osas esitada seisukohti/vastuväiteid ja alles seejärel antakse

lõplik haldusakt. Praegusel juhul on vastustaja pärast lammutusettekirjutuse tegemist (enne

vaidlusaluses korralduses määratud täitmistähtaega ja pärast kaebaja poolt viidatud kuuri

parandustööde tegemist) viinud 17.11.2017 täiendavalt läbi paikvaatluse, et kontrollida kuuri

seisukorda võrreldes ajaga, mil teostati kuuri ehitustehniline audit (s.o 08.05.2017).

15. Nõustuda võib vastustajaga selles, et ilma nõuetekohast ehitusteatist ja ehitusprojekti

esitamata ei olegi võimalik adekvaatselt hinnata, mis osas ja kuidas on ehitist kaebaja poolt

muudetud/parendatud. Paikvaatluse tulemusena ei ole kaebaja poolt tehtud parendusi loetud

piisavateks ehitise kasutamise ohtlikkuse välistamiseks. Kaebaja poolt esitatud 10.10.2017 kiri

(ilma fotodeta) omanikujärelevalve tulemuste osas ei asenda samuti vastavat ehitusprojekti ning

7(7)

ei anna täielikku ülevaadet kuuri parenduste osas ega lükka ümber järelevalvemenetluses

tuvastatut.

16. Vaidlusaluses korralduses on olemas faktiliste asjaolude kirjeldus ning viited kohaldatud

õigusaktide konkreetsetele sätetele. Vastustaja on korralduse andmisel tuginenud tellitud

ehitustehnilise auditi tulemustele. Samuti sisaldab korraldus selgitusi selle kohta, miks ei ole

põhjendatud kuuri rekonstrueerida, vaid see tuleb lammutada ja vajadusel rajada uus kuur.

Korraldusest on jälgitav, millistel kaalutlustel ning millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes

on vald sellise otsustuseni jõudnud. Kaebaja menetlusse kaasamise ning talle selgituste ja

vastuväidete esitamise võimaluse andmisega (tl 7) on järgitud HMS-s sätestatud menetluse

üldist korda ning kohtule ei nähtu põhiseadusest tulenevate õiguste, otsustamist mõjutada

võinud menetlusnõuete või õiguse üldpõhimõtete rikkumist menetluse käigus.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata.

18. Kohus peatas 18.12.2017 määrusega esialgse õiguskaitse korras Viimsi Vallavalitsuse

12.09.2017 korralduse nr 650 täitmise kuni asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.

Tulenevalt HKMS § 253 lg-st 3 kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus

jääb rahuldamata. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole

kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad tema potentsiaalsed

menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/