3-15-44/133 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-15-44

Haldusasi

RAGN-SELLS AS-i kaebus SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus 08.09.2014 otsuse nr 1-25/123 ning 08.12.2014

vaideotsuste nr 1-16/20 ja nr 1-16/21 tühistamiseks,

vastustaja

kohustamiseks

lahendama

uuesti

kaebaja

17.09.2013 projekti muutmise taotluse, tagastama toetuse,

intressi ja viivise ning maksma tagastatavalt summalt intressi,

08.09.2014 otsuse tühistamata jätmise korral tagastama

viivise

Menetlusosalised

Kaebaja

–

RAGN-SELLS

AS,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Kadri Michelson

Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, volitatud

esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindajad

Jane Adler, Reet Siilaberg ja Rein Urman

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta RAGN-SELLS AS-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.08.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

KASUTATUD LÜHENDID

− AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS – TJTK

3-15-44

2(32)

− Eesti Energia AS – EE

− Waste Treatment Technologies WTT B.V. – WTT

− Keskkonnamõju hindamine – KMH

− Mehhaanilis-bioloogiline töötlus/töötlemine – MBT

− Eesti Vabariigi põhiseadus – PS

− Halduskohtumenetluse seadustik – HKMS

− Haldusmenetluse seadus – HMS

− Jäätmeseadus – JäätS

− Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus – KeHJS

− Maksukorralduse seadus – MKS

− Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus – STS2007_2013

− Riigivastutuse seadus – RVastS

− Võlaõigusseadus – VÕS

− Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,

mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või

tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ – keskkonnaministri määrus nr 21

− Keskkonnaministri 03.08.2009 määrus nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja

taaskasutusse suunamise arendamine” tingimused“ – keskkonnaministri määrus nr 47

− Keskkonnaministri 08.04.2013 määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise

nõuded“ – keskkonnaministri määrus nr 7

− Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70 “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” –

keskkonnaministri määrus nr 70

− Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrus nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete

nimistu” – Vabariigi Valitsuse määrus nr 102

− Vabariigi

Valitsuse

06.04.2004

määrus

nr

„Jäätmete

taaskasutamis-

ja

kõrvaldamistoimingute nimistud“ – Vabariigi Valitsuse määrus nr 104

− Euroopa nõukogu 11.07.2006 määrus nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) – määrus nr 1083/2006

− Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19.11.2008 direktiiv nr 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid

ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) – direktiiv nr 2008/98

− Euroopa nõukogu 26.04.1999 direktiiv nr 1999/31 (prügilate kohta) – direktiiv nr 1999/31

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (vastustaja) rahuldas 19.10.2010 otsusega

nr 1-25/276

perioodi

2007–2013

struktuuritoetuse

seaduse

(STS2007_2013)

ja

keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja

taaskasutusse suunamise arendamine” tingimused“ (keskkonnaministri määrus nr 47) alusel

RAGN-SELLS AS-i (kaebaja) 05.04.2010 taotluse projektile nr 2.1.0601.10-0023 „RAGN-

SELLS AS biojäätmete töötlus ja taaskasutus“ toetuse saamiseks. Taotlus esitati

keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p-s 2 nimetatud tegevuse toetamiseks. Projekti

kogumaksumus on 49 162 966,48 krooni (3 142 086,23 eurot), mis on kogu ulatuses abikõlblik.

Maksimaalne toetuse summa on 19 665 186,59 krooni (1 256 834,49 eurot) ja osakaal 40%

projekti abikõlblikest kuludest. Projekti abikõlblikkuse periood on 05.04.2010–31.12.2011.

3-15-44

3(32)

Vastustaja pikendas 15.01.2013 otsusega nr 1-25/9 projekti abikõlblikkuse perioodi kuni

31.03.2013.

2. Kaebaja esitas 17.09.2013 vastustajale taotluse muuta toetuse taotluses näidatud mulla ja

täitepinnase osakaalud, et keskenduda edaspidi täitepinnase tootmisele.

3. Vastustaja tunnistas 08.09.2014 otsusega nr 1-25/123 oma 19.10.2010 otsuse kehtetuks

ja nõudis kaebajalt väljamakstud toetuse 1 102 952,16 eurot tagastamist koos intressi ja

viivisega. Otsuse ja selle lahutamatu lisa 07.07.2014 ärakuulamiskirja nr 10-3/1076-127

põhjendused oli kokkuvõtlikult järgmised:

3.1. Projekti eesmärk oli ehitada Tallinnas Suur-Sõjamäe tn 31a kinnistule terviklik

jäätmekäitluskeskus, kus kompostitakse liigiti kogutud biojäätmeid ning saadud muld ja

täitepinnas suunatakse taaskasutusse. Projekti elluviimise kontrollimisel selgus, et kaebaja viis

vastustaja eksimusse toetuse kasutamise tegeliku eesmärgi osas ja kasutas toetust hoopis

jäätmekütuse tootmise arendamiseks, mis on vastuolus keskkonnaministri määruse nr 47 § 5

lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3.

3.2. Kaebaja on korduvalt erinevatele ametkondadele ja avalikkusele rõhutanud, et tegemist

on jäätmekütusetehasega. Nt on ta saanud Tallinna linnalt load jäätmekütusetehase ehitamiseks

ja kasutamiseks ning avaldanud 05.09.2012 pressiteate Suur-Sõjamäe tn 31a asuva

jäätmekütusetehase täisvõimsusel tööle asumisest. Keskkonnamõju hindamine (KMH) viidi

läbi jäätmekütuse tootmise tehase mõju hindamiseks.

3.3. Keskkonnaamet on väljastanud kaebajale jäätmeload jäätmekütuse tootmiseks. Ei ole

usutav, et kaebaja jäätmekäitlusettevõtjana ei teadnud, millise toimingukoodiga jäätmeluba

tulnuks biojäätmete kompostimiseks taotleda. Vajaliku R3o toimingukoodita biojäätmete

kompostimine on ebaseaduslik tegevus, mida ei saa lugeda STS2007_2013 § 2 p 2 järgi

abikõlblikuks. Kaebajal puudub siiani jäätmeluba, mis võimaldaks tal Suur-Sõjamäe tn 31a

jäätmekäitluskohas liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. Samuti ei ole jäätmeloas

biojäätmete (jäätmekoodid 20 01 08 ja 20 02 01) käitlemiseks lubatud kogused kooskõlas

nende kogustega, mida kaebaja lubas taotluses käidelda.

3.4. M. V. 22.04.2014 eksperthinnangu kohaselt on kvaliteetse komposti saamise eelduseks

liigiti kogutud biojäätmed, millele võib õhutamiseks lisada saastamata biolagunevaid

puidujäätmeid või hakkepuitu. Kaebaja segab õhutamise otstarbel biojäätmete hulka

segaolmejäätmetest väljasõelutud fraktsiooni, mille täielik eraldamine järelsõelumisel ei ole

tehniliselt võimalik ega keskkonnasõbralik. Ekspert leidis paikvaatlustel, et on üsna tõenäoline,

et suuremat osa liigiti kogutud biojäätmetest käideldakse koos jäätmekütuse toormega ning

tekkinud saadus, mida kaebaja nimetab täitepinnaseks, on üks jäätmekütuse valmistamise

jääkidest. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiandmed näitasid, et kaebaja jäätmete

töötlemissaaduste raskmetallide sisaldus ületab kõigi mõõdetud komponentide osas kompostis

lubatud piirväärtusi. Järelikult ei ole võimalik pidada kaebaja protsesse kompostimiseks ja selle

tulemust jäätmete lakkamiseks. Nii Torma kui Slopsi prügilate katmiseks kasutatud materjalis

on suhteliselt väike orgaanilise aine sisaldus. Sellised sisaldused on omased pigem

segaolmejäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise (MBT) jääksaadustele.

3.5. M. V. analüüsist Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekäituskoha jäätmearuannete kohta selgub, et

kaebaja ei käitle biojäätmeid lahus MBT protsessi sisendist. Kogu jäätmete aeroobsel

töötlemisel eraldunud veeaur (ja ilmselt ka orgaanilise aine lagunemisel tekkinud

süsihappegaas) on näidatud vaid prügikütuse real. 11.11.2013 võetud biojäätmete

töötlemissaaduse proovis oli orgaanilise aine sisaldus 46%, mistõttu ei saaks sellele omistada

mineraalsetele jäätmetele omast koodi 19 12 09 (liiv ja kivid). Torma prügilast võetud

3-15-44

4(32)

täitepinnase proovid näitasid tunduvalt väiksemat orgaanilise aine sisaldust (14%), mistõttu

pole usutav, et biojäätmete töötlemissaadust oleks kasutatud täitepinnasena prügilate katmisel.

M. V. tõi välja, et segaolme- jm jäätmete MBT protsessi töötlemissaadused peaksid erinema

biojäätmete töötlemissaadustest kardinaalselt. Segaolmejäätmete töötlemisel on põhisaaduseks

prügikütus, mis sisaldab ka jäätmete orgaanilise (bioloogilise) osa kuivatatud fraktsiooni.

Lisaks tekivad jäägid (üldistatult liiv ja kivid), mida on võimalik kasutada nt prügilate

sulgemisel, ja taaskasutuseks kõlbmatud jäägid, mida tuleb prügilatesse ladestada või põletada.

Liigiti kogutud biojäätmete töötlemissaaduseks saab olla vaid kompost või orgaaniline

täitepinnas, mitte liiv ja kivid.

3.6. Tunnel cleaning check listi ja kaebaja kinnituse kohaselt käideldi 2013. a kokku

126 tunnelitäit jäätmeid, sh 85 tunnelitäit liigiti kogutud biojäätmeid ja 41 tunnelitäit

jäätmekütust. Kui kaebaja kinnitusel on ühe tunneli mahutavus 250 t, siis tähendab 85 tunnelitäit

21 250 t biojäätmeid. Isegi kui arvestada, et kuni 50% lisatakse õhutusmaterjali, oleks liigiti

kogutud biojäätmeid pidanud olema vähemalt 10 625 t. 2013. a jäätmearuande kohaselt käideldi

ainult 5725 t liigiti kogutud biojäätmeid. Samas tekkis jäätmekäitluse tulemusena 10 225 t

jäätmeid koodiga 19 12 09 („liiv ja kivid“). Kaebaja viidatud täitepinnas ei saa olla tekkinud

liigiti kogutud biojäätmete töötlemise tulemusena. Juba ainuüksi loodusseadustest lähtudes ei

saa 11,28-päevase kompostimise tulemusena liigiti kogutud biojäätmetest tekkida liiv ja kivid.

Kuna massi jäävuse seadus välistab mitte millestki millegi tekkimise, siis ei ole võimalik, et

protsessi väljundit tekib sisendist enam. Eriti kui protsess näeb ette hoopis massikao tänu

orgaanilise aine lagunemisele (veeauru ja gaaside eraldumine). 2013. a jäätmearuande kohaselt

võeti vastu 60 488 t segaolmejäätmeid (kood 20 03 01). Kasutades kaebaja arvutuskäiku, teeb

see 17 783 t tunnelkäitlust vajavaid segaolmejäätmeid. Jagades selle 41 tunnelitäieks, saab 433 t

jäätmeid tunneli kohta, mis ületab 2-kordselt kaebaja viidatud tunneli mahutavuse. Seega ei

olnud kaebajal võimalik 2 tunneliga käidelda kõiki tunnelkäitlust vajavaid segaolmejäätmeid.

Tunnel cleaning check listi andmetel on liigiti kogutud biojäätmete keskmine viibeaeg tunnelis

11,28 päeva ja segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmise puhul 12,18 päeva. Seega ei esine

erinevusi ka viibeajas, mis ei lähe kokku kaebaja väitega, et liigiti kogutud biojäätmete

käitlemine võtab rohkem aega. 2012. a jäätmearuande kohaselt võeti vastu 58 141 t

segaolmejäätmeid, mis tähendab 17 093 t tunnelkäitlust vajavaid segaolmejäätmeid ja

68 tunnelitäit jäätmekütust. Kaht tunnelit kasutades pidanuks mõlemast läbi käima

34 tunnelitäit. Võttes aluseks keskmise viibeaja 12 päeva, teeb see 408 päeva, mis on enam kui

aasta. Lisaks tuleb arvestada, et tunnelite tühjendamine ja täitmine võtavad oma aja ning tehas

alustas täisvõimsusel tööd alles 05.09.2012. Seega ei olnud kaebajal 2012. a ainult 2 tunneliga

võimalik käidelda kõiki tunnelkäitlust vajavaid segaolmejäätmeid. 2012. a ja 2013. a

jäätmearuannete järgi on toodetud peamiselt põlevjäätmeid (prügikütust) (jäätmekood

19 12 10): 2012. a 30 389 t ja 2013. a 37 505 t, mis on vastavalt 50% ja 62% jäätmekäitluskoha

aastasest väljundimahust. Ülejäänud väljundid olid 2012. a muud jäätmete mehhaanilise

töötlemise jäägid (jäätmekood 19 12 12) koguses 19 263 t ning 2013. a mineraaljäätmed (nt liiv

ja kivid) (jäätmekood 19 12 09) koguses 10 175 t ja muud jäätmete mehhaanilise töötlemise

jäägid (jäätmekood 19 12 12) koguses 10 221 t. Järelikult on kaebaja nii 2012. a kui ka 2013. a

kasutanud toetusega rajatud tunneleid jäätmekütuse tootmiseks. 2012. a ja 2013. a moodustas

biojäätmete osakaal üldisest töödeldud jäätmekogusest vastavalt 5% ja 7%. See on vastuolus

asjaoluga, et tehasesse rajatud 6-st tunnelist 4 on mõeldud üksnes liigiti kogutud biojäätmete

käitlemiseks.

3.7. Kaebaja esitatud R. M. ekspertarvamus ei lükka vastustaja seisukohti ümber. R. M. ei ole

ise andmeid analüüsinud, vaid kirjeldanud protsessi. Protsessi peaks oskama kirjeldada kaebaja

ise. Ekspert sai vaatluse teel hinnata üksnes 2014. a toimunut, mitte 2012. a ja 2013. a toimunut,

mida on hinnanud vastustaja.

3-15-44

5(32)

3.8. Kuna kaebaja on üleriigiliselt tegutsev jäätmevedaja, siis on tema võimuses tagada

sisendmaterjali kõrgem kvaliteet, sest ta saab anda tagasisidet liialt saastunud liigiti kogutud

biojäätmete kohta. Liialt saastunud liigiti kogutud biojäätmeid ei pea lisama korralikult liigiti

kogutud biojäätmete hulka, vaid need võib lugeda segaolmejäätmeteks. Samas nähtub kaebaja

selgitustest, et ta rikub liigiti kogutud biojäätmete kvaliteeti nagunii, lisades edasisel käitlemisel

sinna „õhustamiseks“ segaolmejäätmetest välja sõelutud jääki. Samuti on kaebaja võimuses

reguleerida protsessi pikkust. Seega on kaebaja põhjendused otsitud.

3.9. Põhjendamatu on R. M. väide, et segaolmejäätmetest välja sõelutud jäägi lisamine liigiti

kogutud biojäätmetele „õhustamiseks“ on kaebaja puhul vabandatav, kuna selline tegevus on

tahtlik majanduslikust kaalutlusest lähtuvalt. Toetuse eesmärk oligi mittetasuva tegevuse

majanduslikult mõistlikuks muutmine. Kaebaja pidi juba toetuse taotlemise ajal projekti

jätkusuutlikkuse, sh liigiti kogutud biojäätmete kompostimise tasuvuse, põhjalikult läbi

kaaluma. Seetõttu ei saa aktsepteerida liigiti kogutud biojäätmete kvaliteedi rikkumist

majanduslike kaalutlustega (jäätmeseaduse (JäätS) § 14 lg 12).

3.10. Kaebaja ei tooda liigiti kogutud biojäätmetest isegi täitepinnast, vaid selle näol on

tegemist jäätmekütuse tootmise jäägiga. Projekti seisukohast ei ole oluline, mida jäätmekütuse

tootmise jäägiga edasi tehakse. OÜ Keskkonnakorraldus 08.03.2013 ekspertiisis ja selle

alusmaterjalides ei ole kusagil mainitud, et tegemist oleks liigiti kogutud biojäätmete

kompostimisel saadava inertse jäägiga. Ekspertiisiaktis leiti, et jäätmekood 19 12 09

(mineraaljäätmed, nt liiv ja kivid) on sobilik. Mineraalsete jäätmete vastuvõtmist kaebajalt

kinnitasid nii AS Väätsa Prügila kui ka ATI Grupp OÜ. Orgaanikale viitavat lõhna ei

täheldatud. Puudub alus arvata, et pikaajalise kogemusega jäätmekäitlejad ei tee vahet

mineraaljäätmetel ja liigiti kogutud biojäätmetest tehtud täitepinnasel. KMH aruande p 2.5

kohaselt on jäätmekütuse tootmise väljundiks mineraaljäätmed (inertsed jäätmed, jäätmekood

19 12 09). Kaebaja on 14.08.2014 artiklis „Miks pürgivedu ei ole tasuta?“ toonud välja, et

jäätmekütuse tootmisel tekib sisendist umbes 11,5% inertset kattematerjali. OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus analüüside tulemustest lähtudes ei saa tekkida liigiti kogutud

biojäätmete näidatud kogusest sellist hulka mineraaljäätmeid. Seega saab kaebaja väidet, et

jäätmekoodiga 19 12 09 on taaskasutamiseks üle antud ainult liigiti kogutud biojäätmete

kompostimise saadust, käsitleda valeandmete esitamisena. Kaebaja ei ole jäätmekäitluskohas

liigiti kogutud biojäätmeid kompostinud või eraldi käidelnud. Selle asemel on ta kasutanud

liigiti kogutud biojäätmeid koos kõikide teiste jäätmetega selleks, et toota jäätmekütust.

3.11. Kaebaja kirjelduse kohasel käitlemisel jääksid liigiti kogutud biojäätmeid jätkuvalt

jäätmeteks, korrektsel komposti tootmisel lakkaksid jäätmed olemast. Arvestades

jäätmekäitluskompleksi tehtud investeeringu suurust, peaks kaebajal olema võimalik toota

nõuetele vastavat komposti ehk tagada ringlussevõtt kui kõrgema prioriteediga tegevus.

3.12. Kuna kaebaja ei tegele biojäätmete kompostimise, vaid jäätmekütuse tootmisega, ei ole

põhjendatud tema muutmistaotlust rahuldada, sest ühe hüpoteetilise jäätmesaaduse asendamine

teisega ei muuda toetuse tagasinõudmise aluseks olevaid asjaolusid ja õiguslikke järeldusi.

Muudatustaotluse rahuldamise eelduseks oleks olnud, et kaebaja oleks suutnud tõendada, et ta

tegeleb nimetatud saaduste tootmisega liigiti kogutud biojäätmetest.

3.13. Biojäätmete kompostimiseks on vaja jäätmeid regulaarselt niisutada. Kaebaja sõlmis

ettevõtjaga Waste Treatment Technologies WTT B.V. (WTT) lepingu, mille kohaselt kohustus

WTT tarnima uue MBT tehase segaolmejäätmete bioloogilisest osast jäätmekütuse tootmiseks.

Kuigi lepingu lisas teavitatakse töövõtjat, et kaebaja on saanud toetust biojäätmete käitlemiseks,

ei muudeta sellega lepingu sisu. Täiendavad kokkulepped puudutavad ainult maksete tegemise

korda. WTT 03.06.2009 pakkumuse kohaselt tuli tunnelite lakke rajada sprinklerite süsteem,

3-15-44

6(32)

mille kaudu saaks nõrgvett ja kondensaate kasutada jäätmete niisutamiseks. Lepingu lisaks

olevast korrigeeritud pakkumusest on sprinklerid välja võetud ja asendatud võimalusega

kasutada nõrgvett jäätmete niisutamiseks tunnelite ees.

3.14. EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OÜ 30.06.2014 hinnangus leitakse, et tunnelites puudub

materjalide niisutamise võimalus. WTT tehnoloogias esialgu kirjeldatud sprinklersüsteemi ei

ole rajatud ning raudbetoonis vahelae suure veetiheduse ja nõrgvete kõrge sulfaadisisalduse

tõttu on välistatud materjali niisutamine ülemiste ruumide uputamise ja/või allavalguva nõrgvee

kaudu. Seda kinnitab ka betoontunnelid ehitanud AS MARU EHITUS 15.05.2014 kirjas.

Nimetatud kirja kohaselt ei ole mõeldav lahendus, kus vesi jõuab jäätmete niisutamiseks

tunnelitesse laepaneelide vahelt, sest tagumine osa tunnelite laest ei ole paneelidest, vaid

monoliitsest betoonist (puuduvad vahekohad). Teiseks on biofiltrite nõrgvesi tehnoloogidelt

saadud andmetel kõrge sulfaadisisaldusega ja see ei tohi jõuda raudbetoonis oleva armatuurini.

Kuna jäätmekäitluskohta on rajatud tunnelid, mis ei võimalda niisutamist protsessi käigus, siis

ei ole neid võimalik liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks kasutada. Kaebaja ei

kavatsenud juba ehitustööde käigus rajada toetuse arvelt 4 tunnelit 6-st komposti tootmiseks,

vaid kõik tunnelid on ehitatud ühesuguselt jäätmekütuse tootmiseks. Sprinkleritega

niisutussüsteem tunnelite kohal olevas biofiltris on mõeldud vaid biofiltri niisutamiseks.

3.15. M. V. selgitas 25.08.2014 täiendavas ekspertarvamuses, et tunnelkompostimise meetodi

eelisteks on protsessi läbiviimine kinnises süsteemis, kus on võimalik kontrollida parameetreid

– temperatuuri, vajaliku õhu juurdeandmist ja kompostitava materjali niiskust. Olulised on ka

protsessist väljuva õhu või tekkivate gaaside kvaliteedi paremad ohjamisvõimalused nende

filtritesse suunamise ja puhastamise abil. Tunnelkompostimisel on soovitatava ja kvaliteetse

lõpptoote saamiseks oluline protsessile ja tootele soodsa niiskusrežiimi hoidmine, mis

saavutatakse kompostitava materjali niisutamisega. Kaebaja on ise jäätmeloa muutmise taotluse

lisas 1 (16.09.2013 kiri Keskkonnaametile) kirjeldanud, et jäätmete biokuivatamisel tuleb vee

lisamist piirata või vältida, kuid kompostimisel on vee liigne aurumine või materjali kuivamine

protsessi aeglustav faktor. Seega seisneb protsesside põhiline vahe niiskusrežiimide

reguleerimises. Kuna WTT-ga sõlmitud lepingus on kõigis 6-s tunnelis ette nähtud üksnes

jäätmete biokuivatamine, siis ilmselt seepärast puuduvadki tunnelitel niisutussüsteemid ja

võimalused pidevalt protsessisaaduse veesisaldust mõõta. Seadmeid ei ole algusest peale

kavandatud kasutada biojäätmete kompostimiseks ja ka hiljem ei ole tehtud mingeid muudatusi

tehnoloogias, mis võimaldaks komposti toota. MBT tehase senine praktiline toimimine,

tekkivate saaduste analüüsiandmed ja jäätmearuanded näitavad, et tehase protsessisaaduste

hulgast, mida püütakse kujutada „täitepinnasena“, ei ole võimalik kuidagi eristada liigiti

kogutud biojäätmete kompostimisel ning olmejäätmetest jäätmekütuse valmistamisel

(biokuivatamisel) tekkinud jäätmeid. Neid kõiki klassifitseeritakse sama jäätmekoodiga

19 12 09 „liiv ja kivid“. Seega võimaldab tehnoloogia, mille juures ei kasutata niisutamist,

kõigis 6-s tunnelis läbi viia üksnes jäätmete osalist lagundamist ja kuivatamist. Selle

põhisaaduseks saab olla vaid jäätmekütus, soovimatu kõrvalprodukt aga „liiva ja kividena“

kvalifitseeritav materjal.

3.16. R. M. eksperthinnangus toodud kirjeldus biojäätmete eelnevast niisutamisest tunnelite ees

oleva niisutussüsteemiga ja vajadusel ka protsessi keskel jäätmete tunnelist väljavõtmise kaudu

ei ole praktikas kasutatav. Tunnelite ette rajatud niisutussüsteem ei võimalda niisutada ainult

liigiti kogutud biojäätmeid, vaid märjaks saaksid ka samas ruumis asuvad jäätmekütuse

tootmiseks mõeldud jäätmed. Kaebaja ei ole kordagi paikvaatluste ega vastustajaga peetud

kirjavahetuse käigus maininud, et nad võtaksid biojäätmeid protsessi keskel niisutamiseks

tunnelitest välja ja paneksid need seejärel tunnelitesse tagasi. Sellist tegevust ei nähtu ka tunnel

cleaning check listist. Samuti ei ole sellist võimalust toodud kompostimise protsessi kirjelduses.

Kaebaja jäätmekäitluskeskuse vahetuse vanem kinnitas 11.04.2014 paikvaatlusel, et tunnelites

3-15-44

7(32)

puuduvad niiskusandurid. Üheski tunneli logifailis ei ole näha niiskussisalduse graafikut. Seega

ei ole kaebajal võimalik teada, millal on vaja jäätmemassi niisutada. Pole usutav, et ainult

oletuste põhjal hakataks tunneleid avama, sest see katkestaks protsessi pidevuse.

Kompostimiseks on vajalik kindel temperatuuri käik, et mikroorganismid saaksid orgaanilist

ainet lagundada. Vahepeal tunneli avamine ja materjali välja võtmine pikendaksid protsessi

oluliselt, sest temperatuuri tõusmine vajalikule kõrgusele hakkab otsast peale. Kuna tunnelite

esises ruumis hoitakse tunnelitesse panekut ootavat materjali, siis ei ole seal füüsiliselt ruumi

nö poolvalmis jäätmesegu väljatõstmiseks ja niisutamiseks. Samuti kaasneks poolvalmis

komposti väljatõstmisega haisuprobleem, mille vältimiseks on tunnelitele rajatud biofiltrid.

Kindlasti oleks tegemist märgatava lisakuluga nii protsessi pikema kestuse kui ka ekskavaatori

töötundide näol. Kuna kaebaja arvates ei ole liigiti kogutud biojäätmete käitlemine

majanduslikult mõttekas, on vähetõenäoline, et ta hakkaks protsessi veelgi kulukamaks

muutma. Sellisel juhul kaoks mõte kalli investeeringu tegemiseks tunnelitesse.

3.17. AS-i TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS (TJTK) andmetel on kaebaja

2012. a ja 2013. a andnud talle üle biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid vastavalt 2198 t

ja 217 t. Kaebaja kinnitas 25.04.2014 vastustajal, et on 2013. a andnud TJTK-le üle 128 t liigiti

kogutud biojäätmeid, s.o 2 korda vähem. Seega on kaebaja esitanud valeandmeid. Kuna

jäätmekäitluskeskus alustas tööd juba 2012. a, siis ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks

kaebaja oleks pidanud liigiti kogutud biojäätmeid käitlemiseks teisele ettevõtjale üle andma.

Eriti olukorras, kus taotluses lubatud liigiti kogutud biojäätmete kogusest saadi 2013. a täis vaid

25%. Lisaks on nimetatud jäätmeid TJTK-le üle antud terve 2013. a vältel suhteliselt

regulaarselt. Ligi 76% anti TJTK-le üle 04.09.2013 või varem. Seega ei saa valdava enamuse

liigiti kogutud biojäätmete üleandmist põhjendada ka sooviga vältida ebaseaduslikku tegevust

– loata biojäätmete kompostimine. Ainus põhjus liigiti kogutud biojäätmete üleandmiseks sai

olla soovimatus ise nende käitlemisega tegeleda.

3.18. Eesti Energia AS (EE) pakkus 24.09.2012 kaebajale võimalust käidelda, sh taaskasutada,

biolagunevaid jäätmeid kuni 3000 t aastas jaanuarist 2013 kuni detsembrini 2014, võimalusega

pikendada perioodi 1 aasta võrra. Kaebaja vastas, et ei ole biojäätmete vastuvõtust ja

käitlemisest antud perioodil ja kogustes huvitatud. Samas ei keeldunud ta olmejäätmete

vastuvõtust ja käitlemisest. Kaebaja põhjendused on paljasõnalised ja asjakohatud. Kaebaja ei

saanud teada, kas tema pakkumine osutub valituks. Kaebaja keeldus selgesõnaliselt ainult liigiti

kogutud biojäätmete käitlemisest. Viide öiste vastuvõtuaegade hinda tõstva mõju kohta ei ole

asjakohane, sest sama tingimus kehtis ka teistele. Kuna kaebaja sai jäätmekäitluskeskuse

rajamiseks toetust, on loogiline eeldada, et tema biojäätmete käitlemise hind on soodsam.

Kaebaja viide tehases esinenud tehnilistele ebastabiilsustele ei ole usutav. Kui need takistasid

jäätmekäitluskoha tegevust, siis ei oleks kaebaja saanud 05.09.2012 pressiteates väita, et tehas

alustas täisvõimsusel tööd. Samuti ei takistanud need probleemid kaebajal juba 2012. a 4 kuu

vältel toota 30 389 t jäätmekütust, mis on üksnes 7116 t vähem kui 2013. a toodetud

jäätmekütuse kogus.

3.19. Vastavalt STS2007_2013 § 22 p-le 22 ja keskkonnaministri määruse nr 47 § 16 lg-le 2

pidi kaebaja arvestama, et tal on kohustus kasutada toetuse saamisel jäätmekäitluskohta liigiti

kogutud biojäätmete kompostimiseks (23 000 t aastas) vähemalt 5 aasta jooksul projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Projekti abikõlblikkuse periood lõppes 31.03.2013. Kuigi

keskkonnaministri 08.04.2013 määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise

nõuded“ (keskkonnaministri määrus nr 7) kehtestati pärast taotluse esitamist ja toetuse

määramist, pidi kaebaja taotluse esitamisel arvestama, et seadusandja võib kehtestada liigiti

kogutud biojäätmete kompostimise nõuded. Kaebaja on sellisele võimalusele taotluses

viidanud. Kaebaja kohustuste täitmist hinnatakse vastaval ajal kehtiva õiguse alusel. Vastasel

juhul võiks iga isik keelduda seadusandja kehtestatud nõuete täitmisest põhjusel, et lepingus ei

3-15-44

8(32)

olnud nende nõuete täitmises kokku lepitud. Kui kaebaja soovib väita, et komposti tootmise ja

tulemuse suhtes on kehtestatud ebamõistlikud nõuded, millega ta ei osanud taotluse esitamisel

arvestada, tuleb tal seda põhistada. Praegusel juhul väidab kaebaja, et tema ei pea komposti

tootma, kuna taotluse esitamisel puudus komposti tootmise alane regulatsioon. Sellest järeldub

soovimatus liigiti kogutud biojäätmetest komposti toota. Isegi õigusakti puudumisel pidi

kaebaja lähtuma mõistete „muld“ ja „kompost“ mõistlikust sisust, mis ilmselgelt ei saa

tähendada mineraaljäätmeid.

3.20. Vastustaja rahuldas kaebaja taotluse, sest kaebaja lubas toota liigiti kogutud biojäätmetest

komposti. Kui kaebaja toodetav saadus ei ole kompost keskkonnaministri määruse nr 7 nõuete

mõttes, ei ole kaebajal võimalik taotlusega endale võetud kohustusi täita. Kaebaja kasutab

jäätmekäitluskohta jäätmekütuse tootmiseks, mille kõrvalsaaduseks on mineraaljäätmed, mida

kaebaja nimetab täitepinnaseks. See tähendab, et kaebaja kasutab talle makstud toetust

keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg-s 3 keelatud tegevuseks.

3.21. Kaebaja ei saa oma tegevusetust liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel põhjendada

Iru jäätmepõletusbloki tegevuse alustamisega. EE veebilehe andmetel avati jäätmeenergiablokk

2013. a suvel. Seega on ebaõige kaebaja väide, et see avati varem kui planeeritud. Kaebaja

soovimatus kompostida on näha juba 2012. a. Samuti ei kinnita EE veebileht kaebaja

seisukohta, et projektijärgsest võimsusest 220 000 t aastas on tegelikkuses saanud kuni

260 000 t aastas. Kaebaja pidi toetuse taotlemisel esitama projekti teostatavusuuringu ning

majandus- ja finantsanalüüsi, kus pidi konkurentsiolukorda hindama. Tegemist on kaebaja

normaalse äririskiga.

3.22. Kuna kaebaja kasutas toetust jäätmekütuse tehase, mitte liigiti kogutud biojäätmete

kompostimise käitluskoha rajamiseks, tuleb talle makstud toetus STS2007_2013 § 26 lg 2

p-de 1 ja 2 alusel tagasi nõuda. Kumbki alus õigustab eraldivõetuna toetuse tagasinõudmist.

Viidatud normide eesmärk on tagada, et struktuuritoetust kasutataks üksnes seadusandja

määratud eesmärgil. Puuduvad alused toetuse tagasinõudmata jätmiseks. Kaebajal puudub

õigus tugineda õiguspärasele ootusele, sest toetus määrati talle tema esitatud ebaõigete andmete

alusel. Seadus ei näe ette teisi võimalusi peale toetuse tagasiküsimise, seega on tegemist

proportsionaalse meetmega. Kõik ettevõtjad pidid arvestama toetuse andmise eesmärkidega ja

sellega, et nad ei saa taotleda toetust jäätmekütuse tootmise arendamiseks. Toetus mõjutab

konkurentsiolukorda jäätmekäitlusteenuste turul, andes eeliseid ettevõtjatele, kellele toetust

makstakse. Kui vastustaja jätaks toetuse tagasi nõudmata, koheldakse ebavõrdselt teisi

ettevõtjaid. Toetuse tagasinõudmine paneb kaebaja olukorda, kus ta oleks olnud, kui ta ei oleks

vastustajat eksitanud või oleks esitanud algusest peale õigeid andmeid oma plaanitava tegevuse

kohta. See, et kaebaja ei kasutanud toetust taotluses näidatud eesmärgil, sõltus temast endast.

Vastustaja ei saanud toetuse määramisel teada ega muuta kaebaja tegelikku soovi toetuse

kasutamiseks. Seetõttu ei mõjuta toetuse määramise menetluse põhjalikkus toetuse

tagasinõudmise otsuse tegemist.

4. Vastustaja jättis 08.12.2014 vaideotsusega nr 1-16/20 kaebaja vaide vastustaja

08.09.2014 otsuse peale rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Nii STS2007_2013 § 26 lg 2 kui ka Euroopa Nõukogu 11.07.2006 määruse nr 1083/2006

(millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) (määrus

nr 1083/2006) art 98 lg 2 ja Euroopa Kohtu praktika näevad ette raskemat tüüpi rikkumiste

puhuks kogu struktuuritoetuse rahastusotsuse kehtetuks tunnistamise. Kaebaja toime pandud

rikkumiste olemus on raskeim võimalikest – toetuse tahtlik väärkasutamine ja selle tahtlik

varjamine rakendusüksuse eest. Isegi kui jätta kõrvale kaebaja tahtlik tegevus valeandmete

3-15-44

9(32)

esitamisel, ei oleks kaebajal võimalik asuda edaspidi liigiti kogutud biojäätmetest komposti

tootma, kuna tunnelid ei võimalda niisutussüsteemi puudumise tõttu liigiti kogutud biojäätmeid

kompostida.

4.2. Kaebaja väide tunnelites esinenud tehniliste probleemide kohta ei ole usutav. Kaebaja

esitatud dokumentidest nähtub, et kõik tunnelid olid ühesugused. Kui tunnelites olid mingid

tehnilised probleemid, oleksid need pidanud olema kõigis tunnelites. Samas väidab kaebaja, et

jäätmekütuse tootmiseks mõeldud tunnelites tehnilisi probleeme ei esinenud. Kuna 2012. a

jäätmearuandes näidatud 58 141 t segaolmejäätmeid (jäätmekood 20 03 01) ei olnud võimalik

töödelda vaid 2 tunneliga, pidid 05.09.2012 seisuga olema kõik tunnelid töökorras. Ka juhul,

kui nõustuda kaebaja väitega, et liigiti kogutud biojäätmete käitlemisega seotud probleemid

kõrvaldati 08.11.2012, jääb arusaamatuks, miks ei ole kaebaja alates sellest ajast alustanud

taotluses lubatud komposti tootmist. Kaebaja tunnistab ka vaides, et ta ei kavatse liigiti kogutud

biojäätmeid kompostida, järelikult ei täida ega hakka kaebaja täitma taotlusega endale võetud

kohustusi ning vaidlusalune otsus ei ole ennatlik.

4.3. Vastustaja oli teadlik, et jäätmekäitluskohas hakatakse tootma ka jäätmekütust, kuid ei

olnud teadlik sellest, et kaebaja kasutab toetust jäätmekütuse tootmiseks. Vastustaja ei ole

kunagi kiitnud heaks tegevust, mis seisneb toetuse kasutamises mingiks muuks tegevuseks

peale taotluses näidatu. Kuna kaebaja kinnitas ka pärast KMH aruande esitamist, et

jäätmekäitluskohas hakatakse liigiti kogutud biojäätmeid kompostima, ei tähenda kaebajale

toetuse väljamaksmine vastustaja poolt KMH aruande heakskiitmist.

4.4. Isegi kui pidada õigeks kaebaja väidet, et tarbijate hulgas puudub piisav nõudlus

jäätmetest toodetud kompostmulla järele, on tegemist kaebaja normaalse äririskiga, millega ta

pidi juba taotluse esitamisel arvestama. Kaebaja esitatud uuringu kohaselt oli liigiti kogutud

biojäätmete kompostimine 2010. a jätkusuutlik (kasumlik) tegevus. Uuringu kohaselt saab

toodetavat komposti kasutada põhiliselt suurtel objektidel nagu prügilates, jääkreostuse

likvideerimise objektidel ja kaevanduste täiteks. Nimetatud objektidel ei ole ilmselt määrav

tavatarbija tõrge jäätmetest toodetud komposti suhtes, vaid pigem lähtutakse vastavusest

keskkonnanõuetele ja hinnast. Kaebaja ei saa väita, et talle tuli alles pärast projekti elluviimist

üllatusena, et tarbijad eelistavad looduslikku mulda jäätmetest toodetud kompostile. Kaebaja

andis juba 2011. a komposti tasuta ära. Jääb arusaamatuks, milline muutus toimus 2011. a, mis

muutis kaebaja poolt vastustajale esitatud arvutused projekti jätkusuutliku tegevuse kohta

ebaõigeks. 17.05.2011 vastustajale saadetud kirjas ei näinud kaebaja mulla turustamisel

majanduslikke raskusi. Kaebaja jätkas jäätmekäitluskoha püstitamist ega teavitanud ka 2012. a

vastustajat projekti elluviimist takistavatest asjaoludest. Kuna TJTK ja AS-i Väätsa Prügila

komposti müük on 2012. a-l 2011. a-ga võrreldes mitmekordistunud, siis ei ole õige kaebaja

väide, et komposti müük on üldiselt vähenenud.

4.5. Vastustaja küsis juba 2010. a kaebajalt, kas taotluses näidatud liigiti kogutud biojäätmete

kogused on saavutatavad. Kaebaja kinnitas 13.08.2010 kirjas taotluses näidatud koguste

realistlikkust.

4.6. Mulla hind jääb vahemikku 4-9 eurot/t. Kuna korraliku komposti näol on tegemist väetise,

mitte puhta mullaga, õigustaks see mõnevõrra kõrgemat hinda. Kaebaja esitatud uuringu

kohaselt oli 2010. a mulla keskmine hind 6,4 eurot/t. Kuna praegune turuolukord ei ole

võrreldes taotluse esitamise ajaga muutunud, siis ei ole õigustatud kaebaja väited, et mulla

turuhind ei võimaldagi komposti kasumlikult toota. Teave mulla hinna kohta oli kaebajal

olemas juba taotluse esitamise ajal ja sellest hoolimata otsustas ta projekti ellu viia. Järelikult

on kaebaja viide JäätS § 30 lg-le 1 asjakohatu.

3-15-44

10(32)

4.7. EE saab taastuvenergia toetust segaolmejäätmetes sisalduvast biomassist elektrienergia

tootmise eest, kaebaja peab taotluse kohaselt tegelema liigiti kogutud biojäätmete käitlemisega.

Tegemist on erinevate jäätmeliikidega ja taastuvenergia tootmine ei saa kuidagi mõjutada liigiti

kogutud biojäätmete käitlemist. Keskkonnaministeerium kinnitas 29.10.2014 kirjas, et erinevad

õigusaktid nõuavad jäätmete liigiti kogumist ja ükski kohalik omavalitsus ei ole loobunud

biojäätmete liigiti kogumisest vaid seetõttu, et EE-le makstakse taastuvenergia toetust.

4.8. Kaebaja väide, et ta ei soovi liigiti kogutud biojäätmeid kompostida ja neist mulda toota,

tähendab tema soovimatust täita taotlusega endale võetud kohustusi. Kaebaja soov täitepinnast

toota tähendab sisuliselt jäätmekäitluskoha kasutamist jäätmekütuse tootmiseks ja selle

tegevuse tulemusena tekkinud kõrvalsaaduse nimetamist täitepinnaseks, mida kaebaja

presenteerib liigiti kogutud biojäätmete käitlussaadusena.

4.9. Kaebaja andis TJTK-le liigiti kogutud biojäätmeid üle kogu 2013. a vältel suhteliselt

regulaarselt. Eluliselt ei ole usutav, et jäätmekäitluskohas olid pidevalt tehnilised ja/või

protsessi juhtimise probleemid terve 2013. a vältel, mis tingisid nimetatud jäätmete üleandmise

vajaduse. Arvestades, et liigiti kogutud biojäätmeid oli segaolmejäätmetega võrreldes

marginaalne kogus, samas kui nende käitlemiseks oli mõeldud 4 tunnelit 6-st, siis ei ole

võimalik, et väidetavad probleemid oleksid takistanud liigiti kogutud biojäätmete käitlemist

sellisel määra, mis oleks tinginud nende üleandmise vajaduse. Tunnel cleaning check listi

andmetel olid pikemad pausid, mis võiksid viidata mingitele probleemidele tunnelite töös,

olnud 2013. a üheaegselt või osaliselt kattuvalt maksimaalselt 3-s tunnelis korraga. Seega oli

pidevalt töös vähemalt 1 liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks mõeldud tunnel ning

puudus vajadus biojäätmeid nende väikest hulka arvestades üle anda.

4.10. Isegi kui 2012. a esinesid mõningased tehnilised ebastabiilsused, siis ei olnud piisav alus

2013.-2015. a keelduda EE koostööpakkumisest. Mõningane tehniline ebastabiilsus ei saa kesta

3 aastat.

4.11. Kaebaja ei ole täpsustanud, milline teine tehnoloogia olnuks jäätmekütuse tootmiseks

odavam ja sobilikum. Kaebaja on korduvalt väitnud, et ta ei saanud olla kindel, et projekti

rahastatakse, ja seepärast jäeti KMH aruandes kajastamata liigiti kogutud biojäätmete

käitlemine. Seega ei ole usutav, et kaebaja oleks valinud samas aruandes analüüsimiseks ainult

jäätmekütuse tootmiseks väidetavalt kallima ja ebasobilikuma tehnoloogia. Kaebaja toob vaides

välja, et jäätmekäitluskeskuses liigiti kogutud biojäätmete käitluskulu mulla tootmisel on

45 eurot/t, samas kui TJTK liigiti kogutud biojäätmete vastuvõtu hind on 30 eurot/t ja valmis

komposti hind 2,66 eurot/t. Kuna TJTK kasutab liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel

aunkompostimist, saab järeldada, et selline tehnoloogiline lahendus on majanduslikult

konkurentsivõimelisem. Seega on kaebaja enda kinnitusel valinud kompostimiseks

majanduslikult ebasobiva tehnoloogilise lahenduse, mis ei võimalda konkurentsivõimelise

hinnaga komposti toota. See tõendab omakorda, et jäätmekäitluskeskus ehitati üksnes

jäätmekütuse tootmiseks, sest puuduvad loogilised põhjused ehitada nii kallist tehast liigiti

kogutud biojäätmete kompostimiseks.

4.12. Kaebaja on ärakuulamiskirjale eelnenud rohkem kui aasta kestnud menetluses andnud

erinevaid seisukohti jäätmete niisutusvõimaluste kohta. Kaebaja väitis alles ärakuulamiskirjale

esitatud vastuses, et biojäätmed võetakse protsessi kestel niisutamiseks välja ja pannakse

seejärel tagasi, ning alles vaides, et jäätmeid niisutatakse protsessi keskel jäätmetesse juhitava

õhu suhtelise niiskuse reguleerimise teel. Ei ole usutav, et kaebaja ei oma ülevaadet enda

jäätmekäitluskohta rajatud süsteemidest või igapäevaselt toimuvatest tööprotsessidest. Seega

saab kaebaja poolt korduvalt vastuoluliste selgituste andmist käsitleda valeandmete

esitamisena, sooviga viia vastustaja eksitusse rajatud tehnoloogia sobivuse osas liigiti kogutud

3-15-44

11(32)

biojäätmeid

kompostima.

Seejuures

mainitakse

WTT

06.10.2014

kirjas

üksnes

tunnelkäitluseprotsessile eelnevat niisutamist, mis ei ole kooskõlas kaebaja selgitusega

õhutussüsteemi kaudu jäätmete niisutamisest.

4.13. Õiguskuulekate jäätmevaldajate poolt hoolsalt liigiti kogutud biojäätmete hilisem

segamine segaolmejäätmetega muudab jäätmevaldajate töö mõttetuks. Keskkonnaministeerium

kinnitas 29.10.2014 kirjas, et kui kaebaja ei käitle liigiti kogutud biojäätmeid

segaolmejäätmetest eraldi, vaid toodab neist jäätmekütust, rikub ta JäätS-iga kehtestatud

nõudeid. Samuti juhul, kui kaebaja käitlebki liigiti kogutud biojäätmeid lahus muudest

segaolmejäätmetest, kuid segab neid oma tehnoloogilises protsessis mingi segaolmejäätmetest

väljasõelutud etteaimamatu koostisega fraktsiooniga, ei saa seda käsitleda enam liigiti kogutud

jäätmete käitlemisena, kuna segatud jäätmed ei vasta JäätS § 14 lg-s 12 toodud liigiti kogumise

definitsioonile. Kaebaja ei tegeleks ka sellise käitlusvariandi korral tegevusega, milleks talle

toetust anti, ja on olemas alus toetuse tagasinõudmiseks. Keskkonnaministeerium kinnitas, et

kõiki selgitusi arvesse võttes ei oleks kaebaja taotlus vastanud keskkonnaministri määruse nr 47

nõuetele, kui ettevõtja projektitaotluses oleks olnud liigiti kogutud biolagunevate jäätmete

segamine segaolmejäätmete töötlemise jääkidega nn täitepinnase tootmiseks.

4.14. Kaebaja väidab, et liigiti kogutud biojäätmetele lisatakse segaolmejäätmete töötlemise

jääki, mis tekib jäätmekütuse tootmise tulemusena. KMH aruande kohaselt kasutatakse Suur-

Sõjamäe tn 31a jäätmekäitluskohas jäätmekütuse tootmisel MBT-d. Keskkonnaministri

määruse nr 7 § 1 lg 4 järgi ei kohaldata määrust segaolmejäätmete MBT-le ja selle töötluse

käigus saadud materjalile. Seetõttu jääb kaebaja tegevus täitepinnase tootmisel väljapoole

keskkonnaministri määruse nr 7 rakendusala ja kaebaja ei saa väita, et tema tegevus täitepinnase

tootmisel või selle tulemus vastaksid keskkonnaministri määruse nr 7 nõuetele. Kaebaja jätab

tähelepanuta keskkonnaministri määruse nr 7 § 2 p-des 1-4 toodud mõistete tähendused. Kuna

kaebaja tegevus, Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekäitluskoht ja selle väljund ei vasta

keskkonnaministri määruse nr 7 nõuetele, ei ole tegemist kompostimisega.

4.15. Kuna taotluse kohaselt moodustab kaebaja toodetava täitepinnase osakaal 11% ja mulla

osakaal 89% liigiti kogutud biojäätmete käitlemise saadustest, siis ei saa väita, et täitepinnase

kasutusalad on piisavad projekti elluviimise täitmiseks. Projekti elluviimise seisukohalt on

esmatähtis liigiti kogutud biojäätmete kompostimine (st mulla tootmine), mitte täitepinnase

tootmine. Seega ei õigusta täitepinnase tootmine projekti rahastamist ja toetuse tagasinõudmine

kogu ulatuses on põhjendatud.

4.16. Keskkonnaministeeriumi 29.10.2014 kirjast nähtuvalt on küsitav ja kaebaja peaks

tõendama, et tema toodetav täitepinnas vastab keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine

kohustuslik,

taaskasutamise

või

tekkekohas

kõrvaldamise

nõuded“

(keskkonnaministri määrus nr 21) § 41 ja lisa 2 nõuetele, mis võimaldaks täitepinnast kasutada

teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel.

4.17. Vaidlustatud otsus on proportsionaalne ja õigesti kaalutletud. Antud asjaoludel ja

arvestades Euroopa Kohtu praktikat, on toetuse täielik tagasinõudmine proportsionaalne ja

ainumõeldav lahendus. Euroopa Kohus on rõhutanud, et struktuuritoetustega seoses on

äärmiselt oluline, et finantsabi taotlejad esitaksid toetuse jagajale usaldusväärset teavet, mis ei

vii toetuse jagajat eksitusse. See on vajalik ühenduse vahendite eesmärgipärase kasutamise

kontrollivõimalust tagava süsteemi ladusaks toimimiseks (otsus kohtuasjas C-240/03 P, p 144;

otsus kohtuasjas T-290/02, p 65). Ebaõigete ja eksitavate andmete esitamine on toetuse saamise

nõuete oluline rikkumine (otsus kohtuasjas T-199/99, p-d 129-131). Ausa ja läbipaistva toetuste

jagamise süsteemi tagamine on üks primaarsemaid eesmärke. Kui toetust kasutatakse teadlikult

3-15-44

12(32)

mittesihipäraselt, ei ole Euroopa Liidu finantsvahendeid kasutatud mitte ainult alusetult, vaid

toetuse jagamise tõttu võisid sellisel juhul toetusest ilma jääda ka need ausad taotlejad, kelle

projektide jaoks sellise tegevuse tõttu raha ei jätkunud. Seega kahjustab säärane valeandmete

esitamine Euroopa Liidu struktuurifondide eesmärke lausa topelt, mistõttu on valeandmete

esitamise ja pettuste vältimine oluline. Ka selle preventiivse eesmärgi tõttu on kogu toetuse

tagasinõudmine kaebajalt proportsionaalne.

5. Vastustaja jättis 08.12.2014 vaideotsusega nr 1-16/21 rahuldamata kaebaja vaide tema

17.09.2013 muutmistaotluse rahuldamata jätmise peale. Põhjendused:

5.1. Vastustaja ei pidanud lahendama muutmistaotlust eraldi otsusega. Haldusmenetluse

seadus (HMS) ega kohtupraktika ei keela lahendada ühes haldusaktis erinevaid omavahel

seotud küsimusi ja kasutada erinevate küsimuste lahendamisel samu põhjendusi.

5.2. Täitepinnase tootmine ei täida projekti eesmärke. Projekti elluviimise seisukohalt on

esmatähtis liigiti kogutud biojäätmete kompostimine. Kaebaja viidatud täitepinnase

jäätmekoodiga 19 12 09 tähistatakse Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 “Jäätmete,

sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (Vabariigi Valitsuse määrus nr 102) kohaselt

mineraaljäätmeid (nt liiv ja kivid). KMH aruande järgi tähistatakse jäätmekoodiga 19 12 09

jäätmekütuse tootmise jääke. Seega nimetab kaebaja täitepinnaseks keskkonnaministri

määrusega nr 47 keelatud tegevuse (jäätmekütuse tootmine) kõrvalsaadust ja soovib sellega

täita projektist tulenevaid kohustusi.

5.3. Muutmistaotluse rahuldamata jätmine on piisavalt põhjendatud. Keskkonnaministri

määruse nr 47 § 16 järgi kohustus kaebaja viivitamatult teavitama vastustajat projekti

teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist takistavatest asjaoludest. Kaebaja ei teavitanud

vastustajat sellest, et jäätmekäitluskohas ei toimu liigiti kogutud biojäätmete kompostimist.

Asjaolu, et kaebaja ei täida taotlusega endale võetud kohustusi, avastas vastustaja, kes saatis

kaebajale 2013. a järelepärimised. 04.09.2013 toimunud kohtumisel selgitas Keskkonnaamet,

et kaebaja jäätmeluba ei võimalda jäätmekäitluskohas biojäätmeid kompostida. Pärast seda

esitas kaebaja muutmistaotluse. Vastustaja ei pea põhjendatuks rahuldada muutmistaotlust, mis

on esitatud pärast seda, kui vastustaja on ise avastanud kaebaja poolt kohustuste rikkumise ja

millega kaebaja soovib sisuliselt loobuda taotlusega võetud kohustuste täitmisest. Sellise

taotluse rahuldamine tähendab, et vastustaja aktsepteerib nii teavitamiskohustuse rikkumist kui

ka taotluse esitamisel vastustaja teadlikku eksitusse viimist. Praegusel juhul ei esine ühtki

STS2007_2013 § 18 lg-s 3 sätestatud alust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks.

5.4. Kaebajale anti toetust liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks. Sellise rahastamise

eesmärk oli vähendada biojäätmete käitlemisega, sh prügilasse ladestamisega seotud probleeme

ja õiguslikke piiranguid. Liigiti kogutud biojäätmete töötlemisel täitepinnaseks ei käidelda neid

parimal võimalikul viisil. Samal seisukohal oli ka Keskkonnaministeerium 29.10.2014 kirjas.

5.5. Kaebajale tagati ärakuulamisõigus. Vastustaja saatis kaebajale ärakuulamiskirja, milles

olid toodud vastustaja seisukohad toetuse tagasinõudmiseks ja otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Kaebaja esitas oma seisukohad 11.08.2014, paludes mh võtta seisukoht muutmistaotluse osas.

Vastustaja tegi 08.09.2014 tagasinõudmise otsuse, milles võttis mh seisukoha muutmistaotluse

osas. Kaebaja ei ole põhjendanud muutmistaotlust ega seda, miks oli vaja lahendada

muutmistaotlus enne tagasinõudmise otsuse tegemist. Seega jättis kaebaja ise kasutamata

võimaluse põhistada muutmistaotlust ja esitada seda toetavad tõendid. Sellekohaseid

põhjendusi ja tõendeid ei ole esitatud ka vaidemenetluses. Seega on kaebaja etteheited

ärakuulamisõiguse rikkumise kohta otsitud. HMS ega kohtupraktika ei näe ette, et

menetlusosalisele tuleks tagada ärakuulamisõigus mitmekordselt.

3-15-44

13(32)

6. Kaebaja esitas 07.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 08.09.2014 otsuse

ja 08.12.2014 vaideotsuste tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendama uuesti

kaebaja 17.09.2013 muutmise taotluse.

7. Kaebaja maksis 10.02.2015, 16.02.2015 ja 18.02.2015 vastustajale toetuse koos intressi ja

viivisega tagasi.

8. Kaebaja täiendas 23.07.2015 kaebust nõuetega kohustada vastustajat tagastama kaebajale

1 185 226,92 eurot (toetus 1 102 952,16 eurot, viivis 67 770,94 eurot, intress 14 503,82 eurot);

jätta vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) kohaldamata riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 23 p-s 1 sätestatud intressimäär; kohustada vastustajat analoogia korras tasuma

intressi 0,1% kalendripäevas summalt 1 185 226,92 eurot alates 10.02.2015 kuni kohtuotsuse

täitmiseni või RVastS § 23 p-s 1 sätestatud määra kohaldamise korral 6% aastas; jätta vastuolu

tõttu PS-iga kohaldamata STS2007_2013 § 28 lg 5 ja kohustada vastustajat tagastama kaebajale

STS2007_2013 § 28 lg 5 alusel tasutud viivis 67 770,94 eurot.

9. Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata.

10. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18.08.2016 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse

osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Kaebaja põhjendused on järgmised:

11.1. Vastustaja ei ole kaalunud toetuse osalist tagasinõudmist. Kaalutlusõiguse rikkumine toob

kaasa otsuse tühisuse. Toetuse tervikuna tagasinõudmine ei ole proportsionaalne, sest tehast

kasutatakse liigiti kogutud biojäätmetest täitepinnase tootmiseks ja täitepinnase tootmine on üks

projekti eesmärke.

11.2. Vastustaja oli juba taotluse rahuldamise ja toetuse väljamaksmise ajal teadlik, et

jäätmekütuse tootmine ja liigiti kogutud biojäätmete käitlemine toimuvad samas tehases ja on

omavahel seotud (biojäätmete käitlemine toimub rajatud 6-st tunnelist 4-s), olles siiski eraldi

protsessid. Kaebaja andis enne toetuse väljamaksmist vastustajale põhjalikke selgitusi ja

korduvalt peeti kohtumisi.

11.3. Kaebajal oli toetust taotledes soov liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. Jäätmekütuse

tootma asumisest teavitati avalikult seetõttu, et see algas kohe pärast tehase valmimist, kuid

liigiti kogutud biojäätmete käitlemiseks mõeldud tunnelites esinesid tehnilised probleemid.

Nimetatud probleemid ei takistanud jäätmekütust toota. Tehniliste probleemide esinemine ja

nende kõrvaldamine nähtuvad NBG Ehitus OÜ 31.10.2012 tunneli parandustööde aktist. Tehas

võeti WTT-lt vastu 29.03.2013 ja ka vastuvõtmise aktis on puudused kajastatud. Lõplikult võeti

süsteem vastu alles 25.10.2013.

11.4. Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekäitluskoha KMH viidi läbi pärast toetuse taotluse esitamist,

kuid enne taotluse rahuldamist. Kaebaja ei saanud KMH läbiviimise ajal olla kindel, et projekti

rahastatakse. Kuna taotluse rahuldamise ajaks oli KMH läbi viidud, ei saanud

komposteerimisega seonduvat KMH-d varasemalt läbi viidud KMH-ga integreerida. Kaebaja

esitas vastustajale KMH aruande ja selle heakskiitmise otsuse ning vastustaja tegi pärast seda

esimese väljamakse. Kaebaja ei pidanud täiendava KMH läbiviimist vajalikuks, sest läbi viidud

KMH käigus juba hinnati biolagunevate jäätmete (jäätmekoodidega nr 20 02 01 ja 20 01 08)

mõjusid, biolagunevate jäätmete osakaal ei muutunud, suurenes üksnes liigiti kogutud

biolagunevate jäätmete osakaal, mistõttu keskkonnamõju ei muutunud. Projektiga alles alustati

3-15-44

14(32)

ja planeeritud kompostimiseni oli veel piisavalt aega. Keskkonnaamet kinnitas, et liigiti

kogutud biolagunevate jäätmete bioloogilise töötlemise (toimingukood R12o) mõjusid oli

hinnatud, kuid jäätmeloal jäi toimingukood kandmata. Kaebaja sai keskkonnakompleksloa

vajadusest teada Keskkonnaameti 05.09.2014 kirjast.

11.5. Veterinaar- ja Toiduamet väljastas kaebaja tehasele tunnistuse, mis võimaldab

kompostida III kategooria loomseid jäätmeid ja milles tunnistatakse tehast nõuetele vastava

komposteerimisettevõttena.

11.6. Pärast tehase valmimist turuolukord muutus, puudus vajadus kompostmulla järele ja

majanduslikult põhjendatuks sai pidada täitepinnase tootmist. Jäätmekäitlusettevõtjate poolt

2011.-2012. a toodetud ja müüdud komposti kogustest nähtub, et komposti müük on üldiselt

vähenenud ning moodustab vaid väikese osa komposti tootmisest. Tarbijad eelistavad sama

hinnaga looduslikku mulda, sest neil on eelarvamus jäätmetest toodetud mulla suhtes.

11.7. TJTK alates 01.01.2014 kehtiva hinnakirja järgi on komposti hind 2,66 eurot/t. Kaebaja

hinnangul ei kata see komposti tootmiskulusid. TJTK liigiti kogutud biojäätmete vastuvõtuhind

on 30 eurot/t, samas kui kaebaja tehases on käitluskulu mulla tootmisel 45 eurot/t. Toetuse osa

katab sellest vaid 2 eurot/t ja konkurentsivõimelise hinna juures on ilmselge, et mulla tootmine

on kahjumlik. Looduslikku mulda pakutakse vahemikus 3-7 eurot/t. Kõrgema hinna juures on

komposti realiseerimine veelgi enam raskendatud.

11.8. Keskkonnaministri määruse nr 7 järgi on komposti turustamiseks vajalik sõltumatu

sertifitseerimiskeskuse heakskiit ja sertifikaadi olemasolu. Sertifikaate hakati väljastama alles

2016. a I kvartalis. Enne seda polnud komposti võimalik õiguspäraselt müüa ja kompost ei

saanud kajastuda ka jäätmearuannetes.

11.9. EE saab taastuvenergia toetust mh biojäätmete põletamisega elektrienergia tootmise eest.

Kaebaja oli teadlik Iru jäätmepõletusbloki rajamise plaanist, kuid ei teadnud, et EE hakkab

saama toetust biojäätmete põletamise eest. See on kaasa toonud olukorra, kus ühel turuosalisel

on võimalik väga väikeste kuludega käidelda segaolmejäätmete hulgas sisalduvaid biojäätmeid

ja see omakorda suurendab liigiti kogutud biojäätmete töötlemise kulukust kaebaja jaoks.

Saadav toetus võimaldab EE-l rakendada madalat jäätmete vastuvõtuhinda, mistõttu on

vähenenud kohalike omavalitsuste soov korraldada biojäätmete liigiti kogumist ja suunata need

jäätmehierarhias kõrgemalseisvaid taaskasutusmeetodeid kasutavatele ettevõtjatele. Seega ei

ole kohalikud omavalitsused suutnud realiseerida prügi sorteerimist. Liigiti kogutud

biojäätmete koguste vähenemine toob kaasa tootmise kogukulude suurenemise ühiku kohta, mis

vähendab komposti tootmise majanduslikku mõttekust.

11.10. JäätS § 30 lg 1 järgi tuleb jäätmeid taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja

see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Kaebaja on valinud

liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks majanduslikult mõistlikuma ja väiksemate

kuludega alternatiivi, mis vastab jäätmekäitluse üldistele põhimõtete ja toetuse andmise hetkel

kehtinud õigusaktidele. Taotluse esitamisel oli liigiti kogutud biojäätmetest toodetud komposti

näol tegemist veel suhteliselt uue võimalusega ja polnud piisavalt ette näha, milliseks kujuneb

komposti hind ja nõudlus selle järele. Praeguseks on selge, et komposti turuhind ei võimalda

komposti kasumlikult toota ja taotluses toodetud komposti koguste järele puudub reaalne

vajadus. Samas on suurenenud vajadus täitepinnase järele. Ka riigi jäätmekava 2014-2020

kinnitab turuolukorra muutumist ja nõudluse puudumist komposti järele.

11.11. Kuni 04.09.2013 kohtumiseni teadis kaebaja, et ka R12x toimingukoodiga jäätmeluba

on piisav täitepinnase tootmiseks. Kuna kaebaja soovib kasutada liigiti kogutud biojäätmeid

täitepinnase tootmiseks, pole kompostimist võimaldava jäätmeloa järele vajadust ja selle

3-15-44

15(32)

taotlemata jätmist ei saa kaebajale ette heita. Kaebaja esitas 16.09.2013 taotluse jäätmeloale

toimingukoodi

R12o

lisamiseks

ja

01.04.2015

keskkonnakompleksloa

taotluse.

Keskkonnaamet väljastas 10.02.2016 keskkonnakompleksloa, mis hõlmab liigiti kogutud

biolagunevate jäätmete töötlemist kompostiks ja täitepinnaseks.

11.12. Vale on Keskkonnaameti väide, et kaebaja ei maininud jäätmeluba taotledes, et

plaanitakse biolagunevaid jäätmeid kompostida. Jäätmekoodidega 20 01 08 ja 20 02 01

jäätmetest ei ole võimalik isegi kuivatades kütust toota. Seda on Keskkonnaamet ka ise

möönnud. Seega on selge, et biojäätmete töötlemise algne eesmärk on olnud komposti toota.

11.13. TJTK-le liigiti kogutud biojäätmete üleandmine oli tingitud muudest asjaoludest, mitte

soovimatusest neid käidelda. Kaebaja oli 2012.-2013. a liigiti kogutud biojäätmete töötlemise

protsessi käivitamas ja sellega kaasnesid ajutised tehnilised probleemid. Alates probleemide

kõrvaldamisest on biojäätmeid pidevalt majanduslikult mõistlikult kättesaadavas mahus

käideldud ja seda kinnitavad 2012.-2014. a jäätmearuanded. Kompostimiseks kasutati jäätmeid

koodidega 20 02 01 (biolagundatavad jäätmed) ja 20 01 08 (biolagundatavad köögi- ja

sööklajäätmed). 2013. a oli TJTK-le üleantavate liigiti kogutud biojäätmete kogus tunduvalt

väiksem kui 2012. a.

11.14. Kaebaja ei võtnud EE koostööpakkumist vastu, sest ei oleks turuinfo kohaselt valituks

osutunud. Kaebaja käitluse omahind oleks ka koos toetusega olnud kõrgem kui TJTK teenuse

hind. Samuti esines kaebaja tehases mõningane ebastabiilsus, mis võinuks raskendada lepingu

täitmist. Praeguse seisuga ei ole võimalik hinnata, kas kaebaja pakkumine oleks edukaks

osutunud.

11.15. Kaebaja on alustanud projekti eesmärkide täitmist, tootes liigiti kogutud biojäätmetest

täitepinnast. Kaebaja on kavandanud ja kavandab ka edaspidi projekti eesmärkide täitmist

majanduslikult võimalikul ja põhjendatud viisil. Vastustaja välja toodud asjaolud ei viita

kaebaja soovimatusele projekti eesmärke täita, vaid on objektiivselt põhjendatud muude

asjaoludega. Seega on vastustaja lähtunud ebaõigetest kaalutlustest.

11.16. Projekti eesmärkide täitmise kavatsust näitab see, et kaebaja kogus taotluse esitamisele

eelnevalt toetuskirju mitmetelt kohalikelt omavalitsustelt, kes avaldasid toetust kaebaja

projektile ja pidasid võimalikuks liigiti kogutud biojäätmete tarnimist kaebaja tehasesse.

11.17. Kaebaja valis tehasesse rajatava tehnoloogilise lahenduse just lähtuvalt liigiti kogutud

biojäätmete töötlemise soovist. Kui tal olnuks kavatsus toota üksnes jäätmekütust, võinuks ta

valida teistsuguse ja soodsama alternatiivi. Valitud tehnoloogia ei olnud jäätmekütuse

tootmiseks kallis ega ebasobiv, kuid kaebaja poleks rajanud tunneltöötluse osa maksumusega

1,8 miljonit eurot. Samuti oleks jäätmekütuse tootmisliin olnud analoogiline TJTK-s rajatuga.

TJTK pakutav vastuvõtuhind on seni hoitud kunstlikult madal tänu ristsubsideerimisele,

mistõttu ei saa hinnata TJTK pakutavate hindade alusel kaebaja valitud tehnoloogia

majanduslikku otstarbekust.

11.18. Süsteemi tarnija WTT kinnitas 06.10.2014 kirjas, et süsteem on mõeldud ja võimeline

töötlema biojäätmetest kompostimise teel mulda ja täitepinnast. Seega on liigiti kogutud

biojäätmete

taaskasutamine

jäätmekäituskohas

võimalik.

Kaebaja

on

rajanud

sprinklersüsteemiga võrdväärse süsteemi, mille abil on võimalik niiskust reguleerida. Rajatud

niisutussüsteemi sobivust kompostimiseks kinnitab tarnijaga sõlmitud leping. Seega ei olnud

sprinklersüsteem vältimatult vajalik liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks. Tunnistaja

Jüri Hion selgitas ringkonnakohtu istungil, et tehases on 3 niisutussüsteemi: 1) konveieri otsas

asuv niisutussüsteem, kus biojäätmed kukuvad tunneli esisesse ruumi; 2) niisuti, mis piserdab

vett tunnelitesse juhitavasse õhku, tunnelitesse juhitakse õhk tunneli põrandas asuvate

3-15-44

16(32)

õhupilude kaudu, kasutades ventilaatoritel põhinevat sundõhutamissüsteemi; 3) tunnelite peal

biofiltrite sees olev niisutussüsteem. Lisaks võetakse jäätmed vajadusel täiendavaks

niisutamiseks ja õhutamiseks tunnelitest välja.

11.19. Kaebaja viis 16.03.-13.04.2015 tehases läbi komposti tootmise eksperimendi. Eesti

Maaülikooli professori Mait Kriipsalu arvamusega on ümber lükatud vastustaja väited, et tehase

seadmetega ei ole komposti tootmine võimalik ja protsessi saaduste näol on tegemist

jäätmekütuse tootmise jäägiga. Kaebaja ei ole vastustajat projekti tegeliku eesmärgi osas

eksitanud. Kuna tagasinõudmise otsus on rajatud väitele, et tunneleid ei ole komposti

tootmiseks võimalik kasutada, ei oma tagasinõudmise otsuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust,

kas tunneleid hetkel komposti tootmiseks kasutatakse. Toetuse andmise hetkel kiitis vastustaja

sprinklersüsteemita tehnoloogia heaks ja oli teadlik, et biojäätmete käitlemise süsteem hakkab

toimuma ilma selleta. Eestis toimub komposti tootmine üldiselt kas välistingimustes aunades

või ka siseruumides, kus spetsiaalne niisutussüsteem üldse puudub, nt biojäätmete

tootmisprotsessi kestel tunnelitest eemaldamise ja niisutamise teel.

11.20. Jäätmekütuse tootmine lõimub täitepinnase tootmisega tootmisahela viimases etapis,

toimudes algselt täiesti eraldiseisvalt. Liigiti kogutud biojäätmete töötlemisel saadakse

täitepinnas pärast õhustamiseks segatud biojäätmete tunneltöötlemist, kui sõela abil eraldatakse

täitepinnaseks sobiv materjal ja ülejäänu ühineb segaolmejäätmete töötlemise liiniga. Kuna

täitepinnase

tootmine

lähtub

just

liigiti

kogutud

biojäätmetest,

millele

lisatakse

segaolmejäätmete töötlemise jääki (segaainena) või puiduhaket, ei saa väita, et täitepinnas on

pelgalt jäätmekütuse tootmise jääk. Täitepinnas küll sisaldab segaolmejäätmete töötlemise

jääki, kuid see on vajalik selleks, et täitepinnast toota. Täitepinnas ja segaolmejäätmete

töötlemise jääk, mis tekib jäätmekütuse tootmise tulemusena, on omadustelt oluliselt erinevad.

Jäätmekütuse tootmise jääk tekib õhkeraldi kaudu raske mittepõleva või kõrge

niiskussisaldusega fraktsiooni eraldamisega põlevast fraktsioonist. See on täitepinnasega

võrreldes suurema tükisuurusega, selle puhul kasutatakse jäätmekoode 19 12 12 ja 19 12 98

ning jäätmed liiguvad edasisele käitlemisele EE Iru elektrijaama või TJTK-le. Täitepinnas

saadakse sõelumise tulemusena. See on väiksema tükisuurusega ja homogeensem ning

tähistatud jäätmekoodiga 19 12 09. Kaebaja on 2013. a jäätmekoodiga 19 12 09 täitepinnast

kokku 10 174,89 t andnud üle AS-ile Väätsa Prügila, OÜ-le Slops ja OÜ-le AMESTOP.

Toodetud täitepinnase kogus ületab sisendiks olevate liigiti kogutud biojäätmete kogust, sest

täitematerjali lisamine ca 30% ulatuses suurendab lõppsaaduse massi.

11.21. Seda, kas täitepinnas on liigiti kogutud biojäätmete käitlemise või jäätmekütuse

tootmise tulemus, ei saa hinnata jäätmeloa ja jäätmearuanne alusel, sest neis kajastatud

jäätmekoodid ei anna täielikku teavet jäätmesaaduste päritolu ja omaduste kohta. Täitepinnase

tähistamiseks kasutatakse jäätmekoodi 19 12 09 seetõttu, et puudub sobivam täitepinnase

olemust ja omadusi kajastav jäätmekood. Täitepinnase tähistamine vastava jäätmekoodiga ei

välista, et tegemist on liigiti kogutud biojäätmete käitlemise saadusega. Vastustaja ei pidanud

varasemalt oluliseks, millise jäätmekoodiga kaebaja tehase väljundit tähistab. Vaatamata sellele

kasutas kaebaja biolagunevate jäätmete tootmissaaduste jaoks eraldi jäätmekoodi 19 12 09.

2012. a jäätmearuandes on näha viidatud jäätmekoodiga jäätmete käitlemine mahus 2238,4 t ja

2013. a jäätmearuandes mahus 5022,68 t. Seega ei saa jäätmearuannete pinnalt teha järeldust,

et komposti tootmist pole toimunud ja kaebajal pole olnud kavatsust komposti toota. Kaebaja

on tootnud komposti nii tehase kasutamise algusjärgus kui ka kohtumenetluse ajal katset tehes.

11.22. Tunnel cleaning check list ei kajasta tonne. Tegemist on tunnelite toimimise jälgimist

hõlbustava tabeliga. Tegelikku tunnelisse minevate jäätmete hulka kunagi ei mõõdeta. 250 t

tunneli kohta on maksimaalne kogus juhul, kui tunnel on maast laeni täidetud. Tegelikkuses see

kunagi nii ei ole.

3-15-44

17(32)

11.23. Ekspert M. Viisimaa on tuginenud ekspertarvamuses subjektiivsele arvamusele ja

muljele, mitte teaduslikele meetoditele. Selline arvamus ei ole usaldusväärne. Ekspert ei ole

selgitanud, milles seisneb kaebaja poolt lisatava materjali ebapiisav keskkonnasõbralikkus ja

kuidas see piirab praktikas täitepinnase kasutusvaldkondi.

11.24. Täitepinnase tootmine ei pea vastama kompostimise nõuetele. Kaebaja on selgitanud, et

tema tegevus täitepinnase tootmisel vastab keskkonnaministri määruse nr 7 § 10 lg-le 8. Sellest

nähtuvalt nimetatakse ka keskkonnaministri määruse nr 7 lisa 2 nõuetele mittevastavat saadust

kompostiks.

Kaebaja

on

suunanud

täitepinnase

taaskasutusse

ja

täitnud

sellega

keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 nõude.

11.25. JäätS § 14 lg-s 12 toodud segamise keeld käsitleb jäätmete liigiti kogumist, mitte

taaskasutamist. Erinevate jäätmete ja materjalide segamise keeld taaskasutamise kontekstis ei

saa olla absoluutne, pidades silmas taaskasutamise tehnoloogilisi võimalusi ja majanduslikku

põhjendatust. Kaebaja ei ole väitnud, et segaolmejäätmete lisamine liigiti kogutud biojäätmetele

on aktsepteeritav, vaid et aktsepteeritav on segaolmejäätmete töötlemise jäägi lisamine liigiti

kogutud biojäätmetele täitepinnase tootmise protsessis, kuna see on vajalik sobivate

omadustega täitepinnase saamiseks.

11.26. Täitepinnase kasutusalad on piisavad projekti eesmärkide täitmiseks. Nt on täitepinnast

valmis vastu võtma OÜ AMESTOP ja AS Väätsa Prügila. OÜ Keskkonnakorraldus

eksperthinnangus on järeldatud, et kaebaja toodetavat täitepinnast võib kasutada OÜ Slops

hallatava püsijäätmete prügila sulgemiseks. Keskkonnaministri määruse nr 21 §-st 41

järelduvalt saaks kaebaja toodetud täitepinnast (jäätmekoodiga 19 12 09) kasutada teede

ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel. Täitepinnase

kasutamise võimalusi käsitletakse hetkel nt Torma prügila sulgemisprojekti ja sellega seonduva

keskkonnamõju protsessi raames. Täitepinnasele leidub ka tulevikus mitmeid täiendavaid

kasutuskohti. Nt on kaebajal tulevikus plaanis kasutada täitepinnast ammendunud karjääride

rekultiveerimiseks.

11.27. Toetuse kasutamise eesmärkide hindamine on toimunud ennatlikult. Projekti kohaselt

oli kaebajal kohustus biojäätmete töötlemise koguseid aasta-aastalt suurendada. Sisuliselt oleks

kaebaja projekti eesmärgid täitnud, kui nõutav kogus oleks nt viimasel aastal täis saanud. Seega

eesmärkide hindamine üksnes esimese aasta lõikes on ebaõige ega anna adekvaatset ülevaadet.

Etteheide, et kaebaja ei ole saavutanud täitepinnase ja komposti tootmismahtusid, ei ole

asjakohane, sest sellega ei ole tagasinõudmise otsust põhjendatud. Tagasinõudmise otsust on

põhjendatud vaid sellega, et rajatud jäätmekäitlustehases ei ole võimalik komposti toota ja

tehase abikõlblikku osa kasutatakse üksnes jäätmekütuse tootmiseks. Isegi kui lähtuda

tootmismahtude mittesaavutamisest, on otsus õigusvastane võrdse kohtlemise põhimõtte

rikkumise tõttu, sest paljud keskkonnaministri määruse nr 47 alusel antud toetuse abil rajatud

jäätmekäituskeskused ja ümberlaadimisjaamad ei ole projekti taotluses toodud eesmärkidele

vastavas mahus kasutuses. Samas ei ole vastustaja nende osas tagasinõudmise otsuseid teinud.

11.28. Vastustaja on jätnud muutmistaotluse lahendamisel kaalutlusõiguse teostamata ja

lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Muutmistaotluse näol oli tegemist eraldiseisva taotlusega,

mille

lahendamine

peab

toimuma

eraldiseisva

kaalutlusotsusega.

Kaebaja

esitas

muutmistaotluse enne tagasinõudmise otsuse tegemist ja selle rahuldamine võinuks välistada

tagasinõudmise otsuse tegemise. Vastustaja oleks pidanud muutmistaotluse lahendamisel

arvestama biojäätmete käitlemise muutunud turusituatsiooniga, jäätmete liigiti kogumise

plaanide ebaõnnestumist riiklikul tasandil, samuti kaebaja tegevust, sh tootmisprotsessi

tervikuna, muutmistaotluse rahuldamata jätmise tagajärgi kaebajale, proportsionaalsust jne.

Vastustaja oleks pidanud kaaluma võimalust muuta toetuse rahuldamise otsust selliselt, et

3-15-44

18(32)

tagatud oleks toetuse eesmärgi saavutamine ehk biojäätmete kompostimine, kuid seda

muutunud turusituatsioonis ning arvestades ka kaebaja huve. Küsimus on selles, kas jätkata

majanduslikult ebaefektiivselt ja toota liigiti kogutud biojäätmetest mulda, mille järele puudub

turuvajadus, või muuta tootmisprotsessi ja tõsta liigiti kogutud biojäätmetest toodetava

täitepinnase osakaalu ning tagada seeläbi nii biojäätmete taaskasutus kui ka majanduslik

otstarbekus ja ettevõtte jätkusuutlikkus. Selline muudatus ei lähe vastuollu toetuse rahuldamise

otsusega ega keskkonnaministri määrusega nr 47 ja oleks proportsionaalne. Vastustaja pidanuks

arvestama võimalusega, et kaebaja poolt täitepinnase tootmine on põhjendatud. Kui kaebaja

poolt täitepinnase tootmine on tõendatud, langeb ära ainus kaalutlus, mis oli muutmistaotluse

lahendamise aluseks. Muutmistaotluse lahendamisel on vastustajal ulatuslik kaalutlusruum.

Seega pidanuks põhjendus olema ulatuslikum.

11.29. Kaebajat ei ole muutmistaotluse lahendamisel piisavalt ära kuulatud. Vastustaja keeldus

kaebajaga kohtumast. Ärakuulamiskirjas ei käsitletud kaebaja muutmistaotlust ega antud

võimalust esitada täiendavaid asjaolusid ja seisukohti muutmistaotluse osas.

11.30. RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi määr on vastuolus PS §-dega 11 ja 31, mistõttu

tuleb see jätta kohaldamata ja rakendada analoogia korras STS2007_2013 § 28 lg-s 5 toodud

intressi määra. RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi määr on 10 korda madalam viivisest, mida

vastustajal on STS2007_2013 § 28 lg 5 alusel õigus nõuda toetuse saajalt. Kuna RVastS ei

võimalda nõuda viivist, peab RVastS-i alusel kohalduv intressi määr olema vähemalt

samaväärne asjakohase viivise määraga. RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi määr on oluliselt

madalam ka võlasuhetele kohalduvast viivisest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113), mis on

praeguseks 8,05% aastas. Nt maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg 1 ja § 117 lg 1 järgi on

maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt intressi 0,06% päevas. Ka

maksukohustuslase poolt makstav intress maksuvõla puhul on sama (MKS § 115 lg 1, § 117

lg 1). Oma olemuselt on tegemist sarnaste intressinõuetega. Intressi määrade sedavõrd suur

erinevus riivab oluliselt ettevõtlusvabadust, ei ole põhjendatud ega proportsionaalne.

11.31. STS2007_2013 § 28 lg 5 on PS-iga vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata. Intressi määr

0,1% päevas (36,5% aastas) on ääretult kõrge, piirab ettevõtlusvabadust ega ole

proportsionaalne. Nt võlasuhetes on õigus nõuda viivist 8,05% aastas. Tagastusnõude

vaidlustamisel kohtus on ainus võimalus viivise kogunemist vältida toetus koos intressiga

tagastada. Toetuse tagasimaksmine olukorras, kus ei ole veel selge, kas tagastusnõue on

õiguspärane, piirab oluliselt ettevõtlusvabadust.

12. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi oma otsuses ja vaideotsustes

toodud seisukohtade juurde, esitades täiendavalt järgmised põhjendused:

12.1. Vastustaja ei ole KMH aruannet aktsepteerinud, vaid küsis kaebajalt selle kohta selgitusi.

KMH aruanne ei tähenda, et kaebaja ei pea taotlusega endale võetud kohustusi täitma.

12.2. Keskkonnaministri määruse nr 7 §-st 9 tuleneb, et sertifitseerimisasutuse peavad asutama

komposti tootmisest huvitatud ettevõtjad. Seega sõltus sertifitseerimisasutuse ja selle poolt

väljastatavate sertifikaatide olemasolu mh kaebajast endast. Kaebaja ei saa õigustada taotlusega

võetud kohustuste mittetäitmist enda tegemata jätmisega.

12.3. JäätS § 30 lg 1 kaitseb keskkonda, mitte jäätmeid töötleva isiku õigusi (vt sarnaselt

Riigikohtu 15.01.2015 otsust asjas nr 3-3-1-68-14, p 27.2).

12.4. Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja kiitis toetuse andmise hetkel ilma

sprinklersüsteemita tehnoloogia heaks ja oli teadlik, et biojäätmete käitlemine saab toimuma

ilma sprinklersüsteemita.

3-15-44

19(32)

12.5. Keskkonnaministri määruse nr 7 § 10 lg 8 rakendub kompostile ehk väetusainerohkele

huumusetaolisele materjalile, mitte täitepinnasele vm materjalile, mis ei ole oma olemuselt

kompost. Kompost on teatavate omadustega aine, täitepinnas aga mingi tahke aine kasutusviis.

Kui kaebaja oleks algusest peale taotluses väitnud, et ta kavatseb liigiti kogutud biojäätmed

töödelda mineraaljäätmeteks, siis ei oleks vastustaja taotlust rahuldanud.

12.6. TJTK vastusest nähtub, et tema jaoks ei olnud üllatus, et biojäätmete kompostimiseks on

vajalik toimingukoodi R3o. Järelikult ei ole usutav, et see sai olla üllatuseks kaebaja jaoks.

Samuti nähtub TJTK vastusest, et EE Iru elektrijaama jäätmepõletusbloki tööle hakkamine ei

mõjutanud tema poolt vastu võetavate biolagunevate jäätmete kogust, nendest komposti

tootmist ja müüki 2013.-2015. a.

12.7. Veterinaar- ja Toiduamet väljastas kaebaja tehasele tunnustuse 19.10.2012. Järelikult ei

saanud kaebaja tehases sel ajal olla tehnilisi puudusi, mis oleks takistanud liigiti kogutud

biojäätmeid kompostida. Tunnustusele vaatamata ei ole kaebaja liigiti kogutud biojäätmeid

kompostinud. Keskkonnaministri määruse nr 47 eesmärgiks ei ole maksta toetust selleks, et

püstitataks ehitis, kus põhimõtteliselt on võimalik jäätmeid taaskasutada, vaid aktiivne tegevus,

st jäätmete taaskasutamine.

12.8. Kohalike omavalitsuste toetuskirjad esitati selleks, et tõendada vastustajale enne toetuse

määramist kaebaja võimalusi koguda kokku vajalik kogus liigiti kogutud biojäätmeid. Nende

esitamata jätmisel ei oleks vastustaja taotlust rahuldanud. Toetuskirjad ei kinnita kaebaja

kavatsust liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. Samavõrd võiks väita, et taotluse esitamine

kinnitab kaebaja kavatsust biojäätmeid kompostida.

12.9. Kaebaja viidatud kompostimiseksperiment viidi läbi pärast tagasinõudmise otsuse

tegemist, seega ei saanud sellega haldusakti andmisel arvestada. Eksperimendi läbiviimine

kinnitab, et kaebaja ei ole kuni selle ajani jäätmekäitluskohas liigiti kogutud biojäätmetest

komposti tootnud. Vastasel juhul saanuks kaebaja juba varem komposti tootmisele viidata ning

kutsuda vastustaja seda menetlust ja tulemust hindama. Eksperiment ei kinnita, et kaebaja

jäätmekäitluskohas

oli

liigiti

kogutud

biojäätmetest

komposti

tootmine

võimalik

tagasinõudmise otsuse tegemise hetkel ja on praegu. Protsessis osalesid üksnes kaebaja töötajad

ja pole teada, milliseid muudatusi kompostimise võimaldamiseks tehti. Samuti ei selgu, kuidas

toimus kompostimise käigus niiskuse reguleerimine. M. K. arvamusest nähtub, et see on

koostatud üksnes talle esitatud dokumentide pinnalt. Ta ei viibinud eksperimendi juures, ei

tutvunud tehase sisseseadet puudutavate dokumentidega ega kontrollinud tehases kohapeal

kompostimisprotsessi. Järelikult ei saa ta vastata küsimusele, kas tehases olemasolev

tehnoloogia võimaldab biojäätmetest komposti toota.

12.10. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et jäätmete liigiti kogumist tuleb vaadelda eraldi liigiti

kogutud jäätmete taaskasutamisest. Kui liigiti kogutud jäätmeid võiks nende käitlemisel suva

järgi kokku segada, kaotab jäätmete liigiti kogumine oma mõtte. Keskkonnaministri 16.01.2007

määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” § 3 lg 1

järgi kogutakse olmejäätmeid liigiti selleks, et tagada väljasorditava jäätmematerjali kõrgem

kvaliteet ja suurendada selle taaskasutusvõimalusi. Sama kordab JäätS § 14 lg 11. Oluline on,

et liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel muutuksid need mullaks ja lakkaksid olemast

jäätmed. Liigiti kogutud biojäätmetele segaolmejäätmete töötlemise jäägi lisamisel tekkinud

saadus jääb jätkuvalt jäätmeks. Seega on kaebaja tegevus vastuolus jäätmekäitlustoimingute

hierarhiaga (JäätS § 221).

12.11. Kaebaja eksitab kohut, väites, et on projekti algusest kuni 2016. a lõpuni taaskasutanud

käitises 14 558 t biolagunevaid jäätmeid. Kaebaja lubas taotluses, et liigiti kogutud biojäätmed

kompostitakse ja neist toodetakse 87,5% ulatuses komposti ja 12,5% ulatuses täitepinnast.

3-15-44

20(32)

Seega ei peetud silmas liigiti kogutud biojäätmete ükskõik millist taaskasutamist. Ka

biojäätmete kasutamine kütuse või muu energiaallikana on sisuliselt biojäätmete

taaskasutamine. Samas on tegemist jäätmete kõige madalama taaskasutamise viisiga, mis on

kõrgem üksnes jäätmete kõrvaldamisest. Seetõttu antigi toetust jäätmete, millel

taaskasutamisvõimalus puudub või on madal, ringlussevõtu arendamiseks. Ühtlasi on see

põhjus, miks keskkonnaministri määrus nr 47 keelas toetuse andmise jäätmete masspõletamise

või jäätmekütuse tootmise arendamiseks. Toetuse tagasinõudmine ei ole karistus. Kui kaebaja

ei soovi biojäätmeid kompostida, vaid selle asemel jäätmekütust toota, võib ta seda teha, kuid

tal tuleb toetus tagastada.

12.12. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi olukorrale, kus vastustaja oleks jätnud käesolevaga

sarnastel asjaoludel toetuse tagasi nõudmata. Kaebaja etteheide tema ebavõrdse kohtlemise

kohta on paljasõnaline ja kontrollimatu.

12.13. RVastS § 23 p 1 ei ole PS-iga vastuolus. RVastS § 23 p 1 sätestab intressi määra,

STS2007_2013 § 28 lg 5 viivise määra. Intress on tasu raha kasutamise eest, viivis hüvitis raha

tähtaegselt tagastamata jätmisest tuleneva eeldusliku kahju eest (vt Riigikohtu 26.11.2012

otsust asjas nr 3-2-1-141-12, p 10). STS2007_2013 § 28 lg 5 järgi peab toetuse saaja maksma

viivist üksnes juhul, kui ta ei tagasta toetust tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks.

RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi arvestatakse alates summa laekumise või tasumise päevast

kuni tasutud summa tagastamise päevani. Seega võrdleb kaebaja 2 erinevat õiguskaitsevahendit

ja järeldab nende erinevusest ekslikult põhiseadusevastasust. STS2007_2013 § 28 lg-s 5

sätestatud viivise tasumise kohustus tuleneb määruse nr 1083/2006 art 70 lg 1 p-st b ja seda

kohaldatakse struktuuritoetuste tagasinõudmisel üle Euroopa Liidu. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

viivise määr kehtib tsiviilsuhetes, STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise määr

konkreetses avalik-õiguslikus suhtes. Järelikult ei ole nende võrdlus põhjendatud.

STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivisega sarnane viivise määr on sätestatud Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 114. Kaebajal oli võimalik viivise

tasumist vältida toetuse tähtaegse tagastamisega. Viivise eesmärk on motiveerida toetuse saajat

toetust kiiresti tagastama. Kui abinõu on piisavalt tõhus, ei tähenda see veel

ebaproportsionaalsust. Kui viivise määr oleks olnud ebaproportsionaalne, ei oleks kaebaja

toetust taotlenud. STS2007_2013 § 28 lg 5 põhiseadusevastasust ei saa järeldada esialgse

õiguskaitse regulatsioonist või ebaõigest kohtupraktikast. Vajadusel tuleb vaidlustada

kohtumenetluse normide põhiseaduspärasust. Kohus kontrollib asjassepuutuva normi PS-iga

kooskõla konkreetse normikontrolli ja konkreetsete asjaolude raames, seega ei saa

STS2007_2013 § 28 lg 5 vastuolu PS-iga põhjendada sellega, et see piirab abstraktselt

ettevõtlusvabadust. Üksnes seadusandja pädevuses on kehtestada olukorrad ja isikud, kes,

millal ja millises suuruses peavad intressi või viivist tasuma. Kohus ei saa asuda seadusandja

asemele.

13. Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet esitas järgmised põhjendused:

13.1. Kaebaja esitas 07.01.2010 Keskkonnaametile jäätmeloa taotluse, kuna kavandas rajada

aadressile Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekütuse tootmise kompleksi ja toota jäätmekütust.

Keskkonnaamet algatas KMH, mille eesmärgiks oli selgitada välja jäätmekütuse tootmisega

kaasnev keskkonnamõju. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnameti 29.07.2010 kirjaga.

Keskkonnaamet väljastas 29.12.2010 korraldusega kaebajale jäätmeloa, mille järgi oli kaebajal

lubatud jäätmekütust toota. Lubatavaks toimingukoodiks määrati R13s. Kaebaja esitas

11.12.2012 taotluse asendada jäätmeloal toimingukood R13s toimingukoodiga R12x. Muutmist

põhjendati Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 104 „Jäätmete taaskasutamis- ja

kõrvaldamistoimingute

nimistud“

(Vabariigi

Valitsuse

määrus

nr

104)

kehtetuks

tunnistamisega. Keskkonnaamet muutis 11.09.2013 korraldusega jäätmeluba, märkides

3-15-44

21(32)

lubatavaks toimingukoodiks R12x. Kaebaja esitas 16.09.2013 taotluse muuta jäätmeluba

selliselt, et lisatakse toimingukood R12o, sest soovis läbi bioloogilise töötluse toota

täitematerjali/täitepinnast. Keskkonnaamet plaanis algatada uue KMH, kuid kaebaja võttis

jäätmeloa muutmise taotluse 10.04.2015 tagasi.

13.2. Liigiti kogutud biojäätmete kompostimine ei ole keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga

tegevus, mistõttu ei ole KMH kohustuslik. Juhul, kui tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 loetellu,

mida on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“,

annab otsustaja eelhinnangu, kas vastava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju. Kaebaja

projekti eesmärgiks oli välja arendada jäätmekäitluskompleks liigiti kogutud biojäätmete

kompostimiseks ning selle tulemusena toodetud mulla ja täitepinnase taaskasutusse

suunamiseks. Jäätmeluba, mille taotluse menetluse raames KMH läbi viidi, annab kaebajale

õiguse üksnes jäätmekütust toota, mitte liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. KMH eesmärk

oli selgitada välja jäätmekütuse tootmisega kaasnev keskkonnamõju, mitte liigiti kogutud

biojäätmete kompostimisega kaasnev keskkonnamõju. KMH aruanne kirjeldab üksnes

jäätmekütuse tootmist, mille käigus orgaanilised jäätmed biokuivatatakse, mitte kompostitakse.

Keskkonnaamet leidis kaebaja jäätmeloa muutmise taotlust lahendades 05.09.2014, et KMH

aruanne oli ebapiisav jäätmeloa muutmise taotluse menetlemiseks.

13.3. Jäätmete käitluse tulemusena võib tekkida toode, mis vastab konkreetsetele toote

nõuetele, ja sellisel juhul ei ole tegemist jäätmetega (nt kompost). Sellisel juhul on tegemist

jäätmete ringlussevõtuga ja seda tuleb jäätmeloal tähistada toimingukoodiga R3o (bioloogiline

ringlussevõtt, sh kompostimine jm bioloogilised muundamisprotsessid). Juhul, kui jäätmete

bioloogilise töötluse tulemusena tekib materjal, mis ei vasta komposti nõuetele, tuleb seda

protsessi tähistada toimingukoodiga R12o (jäätmete bioloogiline töötlus). Täitepinnase puhul

ei ole tegemist tootega, mis vastaks mingitele toote nõuetele, vaid see viitab materjali

kasutusotstarbele (materjal, mida on võimalik kasutada maa-alade täitmisel). Seetõttu on mõiste

„täitepinnase tootmine“ kasutamine eksitav. Jäätmekäitluse tulemusena võib tekkida materjal,

mis sobib hiljem kasutamiseks täitematerjalina, kuid kindlasti ei saa jäätmekäitluse tulemusena

tekkida pinnast, mis on Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt maakoore pindmine kiht. Liigiti

kogutud biojäätmetest komposti tootmiseks peab kaebajal olema luba toimingukoodiga R3o.

Sellisel juhul on tegemist biolagunevate jäätmete aeroobse töötlemisega (kompostimisega),

mille saaduseks on kompost, mis vastab konkreetsetele toote nõuetele. Kaebaja ei ole taotlenud

jäätmete bioloogilist ringlussevõttu. Seega puudub tal luba liigiti kogutud biojäätmete

kompostimiseks. Kehtiv jäätmeluba annab kaebajale õiguse jäätmete taaskasutamiseks,

täpsemalt jäätmekütuse segude valmistamiseks eri jäätmeliikidest (toimingukood R12x –

taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine).

13.4. Kaebaja taotles 2010. a jäätmeluba jäätmekütuse tootmiseks (19 12 10 ja 19 12 11*), mille

käigus eraldatakse metallijäätmed ja mineraaljäätmed (nt liiv ja kivid) (19 12 09). KMH aruanne

kajastab väljundina selliseid jäätmeliike nagu jäätmekütus (19 12 10, 19 12 11*), must metall

(19 12 02), värviline metall (19 12 03) ja mineraaljäätmed (nt liiv ja kivid) (19 12 09). Kehtiva

jäätmeloa kohaselt võivad tekkida jäätmed koodiga 19 12 09. Mineraaljäätmed võivad olla

täitepinnasena kasutatavad ja oma olemuselt võidakse neid aukude täitmisel jäätmetena

taaskasutada (mitte tootena turustada/kasutada). Mineraaljäätmed ei vasta mingi toote nõuetele

(puudub vajalik sertifikaat). Seega on ekslik kaebaja sõnakasutus, nagu ta tegeleb täitepinnase

tootmisega, kuna kaebaja tegevuse (jäätmekütuse tootmise) raames saavad tekkida üksnes

jäätmed kui tootmisprotsessi jäägid. Jäätmearuannetest ei selgu, et kaebaja tegeleks liigiti

kogutud biojäätmete kompostimisega. Jäätmearuannetest nähtub, et kaebaja toodab

jäätmekütust (19 12 10 ning 19 12 11*), mille käigus eraldatakse metallijäätmed jm

3-15-44

22(32)

jäätmeliigid, mis ei sobi jäätmekütuseks, nagu mineraaljäätmed (nt liiv ja kivid) (19 12 09) ja

muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (19 12 12).

13.5. Kaebaja esitas seoses 01.06.2013 jõustunud tööstusheite seadusega Keskkonnaametile

01.04.2015 keskkonnakompleksloa. Ka see esitati MBT-tehases jäätmekütuse tootmiseks, mitte

liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks.

13.6. Ebaõige on kaebaja väide, et Keskkonnaameti kinnitusel hinnati liigiti kogutud

biolagunevate jäätmete bioloogilise töötlemise (toimingukood R12o) mõjusid, kuid jäätmeloale

jäi see toimingukood kandmata. Keskkonnaamet on 15.04.2015 vastuses märkinud, et KMH

aruandes ei käsitletud liigiti kogutud biojäätmete kompostimist ega selle mõjusid, sest kaebaja

ei olnud vastavat taotlust esitanud. Keskkonnaamet oli 05.09.2014 KMH algatamise otsuse

eelnõus seisukohal, et KMH aruanne ei olnud kaebaja jäätmeloa muutmise taotluse

menetlemiseks piisav. Jäätmeluba väljastati üksnes jäätmekütuse tootmiseks, kuna kaebaja ei

olnud jäätmeluba taotledes välja toonud, et plaanitakse liigiti kogutud biolagunevaid jäätmeid

kompostida. Kaebaja kirjeldas 01.04.2015 keskkonnakompleksloa taotluses, et jäätmekütuse

tehasesse tulevad sisse vaid sellised biolagunevad jäätmed, mis on küll liigiti kogutud, kuid mis

on teiste jäätmetega rikutud. Seega ei plaani kaebaja vastu võtta jäätmeid, millest oleks võimalik

komposti toota.

13.7. Keskkonnaamet on oma arvamuses tuginenud kaebaja taotluses ja KMH aruandes toodud

väidetele, mille alusel väljastas kaebajale jäätmeloa. Kahetsusväärne on kaebaja väide, et ta ei

tegutse talle väljastatud jäätmeloa alusel.

13.8. Ebaõige on kaebaja väide, et Keskkonnaamet aktsepteeris komposti tootmist jäätmekoodi

R12o all. Kaebaja ei soovinud 16.09.2013 jäätmeloa muutmise taotluse põhjenduste kohaselt

toota komposti, vaid jäätmeid bioloogiliselt töödelda täitepinnase valmistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidluse ese

14. Vaidluse asjaoludest nähtuvalt nõuab vastustaja kaebajalt toetuse tagasimaksmist põhjusel,

et kaebaja ei ole kasutanud toetust sihipäraselt. Toetuse arvelt rajatud jäätmekäitlustehases ei

ole võimalik biolagunevatest jäätmetest komposti toota ja kaebaja kasutab tehast hoopis

jäätmekütuse tootmiseks, milleks keskkonnaministri määrus nr 47 keelab toetust kasutada. Ka

kaebaja väidetavalt toodetav täitepinnas ei ole liigiti kogutud biolagunevate jäätmete

kompostimise tulemus, vaid jäätmekütuse tootmise jääk.

15. Kohtu hinnangul on praegust asja võimalik lahendada ilma, et oleks vaja tuvastada, kas

vaidlusaluses jäätmekäitlustehases on võimalik komposti toota ja kas kaebaja toodetav

täitepinnas tuleks lugeda jäätmekütuse tootmise jäägiks. Asja lahendamise seisukohalt on

oluline tuvastada, mis on toetuse eesmärk ning millisel eesmärgil kaebaja enda väidete kohaselt

toetust kasutas ja plaanib edaspidi kasutada.

16. Vastustaja 19.10.2010 otsusest nähtub, et toetuse taotlus esitati keskkonnaministri määruse

nr 47 § 5 lg 2 p-s 2 nimetatud tegevuse toetamiseks. Muid täpsustavaid tingimusi toetuse

kasutamise sihtotstarbe kohta ette ei nähtud.

17. Toetuse andmise ajal kehtinud keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 sätestas, et

toetust antakse liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks. Hetkel kehtib viidatud norm

sõnastuses, mille järgi antakse toetust liigiti kogutud biojäätmete ringlussevõtmiseks. Erinevus

seisneb selles, et ringlussevõtt on üks taaskasutamismoodustest, seega on taaskasutamine laiem

3-15-44

23(32)

mõiste kui ringlussevõtt (vt JäätS § 15). Nii toetuse andmise ajal kui ka praegu kehtiv

keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 3 välistavad toetuse andmise jäätmekütuse tootmiseks.

Kaebaja väidab, et ta ei tooda liigiti kogutud biojäätmetest jäätmekütust, vaid toodab/soovib

toota sellest täitepinnast. Seega omab asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kas kaebaja

viidatud

täitepinnase

tootmine

võiks

olla

viidatud

määruse

järgi

toetatavaks

taaskasutamismooduseks.

Muutmistaotluse lahendamine

18. Kaebaja esitas 17.09.2013 vastustajale taotluse muuta projektis mulla ja täitepinnase

osakaalud, et keskenduda edaspidi täitepinnase tootmisele. Praegu kehtivad normid kaebaja

viidatud täitepinnase tootmist toetatavaks taaskasutamistoiminguks ei loe. Nagu kohus eespool

viitas, antakse keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 järgi toetust liigiti kogutud

biojäätmete ringlussevõtmiseks. Praegu kehtiva JäätS § 15 lg 4 järgi on ringlussevõtt, kaasa

arvatud

bioloogiline

ringlussevõtt,

jäätmete

taaskasutamistoiming,

mille

käigus

jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende

esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks,

mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Samamoodi sätestab Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 19.11.2008 direktiivi nr 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse

kehtetuks teatud direktiivid) (direktiiv nr 2008/98) art 3 p 17, et ringlussevõtt on

taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või

aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste

ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse

kütustena või kaeveõõnete täitmiseks.

19. Kaebaja toodetavat täitepinnast ei ole õigusaktides defineeritud, kuid kaebaja selgitustest

järelduvalt on tegemist materjaliga, mida saab kasutada pinnase täitmiseks, nt prügilate ja

kaevanduste sulgemisel, teetöödel jne. JäätS § 15 lg 4 ja direktiivi nr 2008/98 art 3 p 17

välistavad selgelt sellised pinnase täitmise tööd jäätmete ringlussevõtmise mõiste alt. Järelikult

ei ole kaebaja viidatud täitepinnase tootmine praegu kehtiva keskkonnaministri määruse nr 47

§ 5 lg 2 p 2 järgi toetatavaks tegevuseks.

20. Kaebaja 05.04.2010 toetuse taotlusest nähtuvalt soovis ta toota liigiti kogutud biojäätmete

käitlemise käigus 89% mulda ja 11% täitepinnast. Kaebaja soovis 17.09.2013 taotluses muuta

toodetava mulla ja täitepinnase osakaalud. Tegemist on projekti olulise muutmisega, sest sooviti

oluliselt muuta käitlemise tulemust. Selline projekti muutmine eeldab taotluse rahuldamise

otsuse muutmist (STS2007_2013 § 18 lg 3 p 1, keskkonnaministri määruse nr 47 § 18 lg 1).

Haldusakti muutmine toimub uue haldusaktiga (HMS § 64 lg 1, § 70 lg 1). Vastustajal tuli uue

haldusakti andmisel lähtuda haldusakti andmise ajal kehtivatest õigusnormidest (HMS § 54).

Vastustaja jättis kaebaja muutmistaotluse rahuldamata 08.09.2014 otsusega. Sel ajal kehtinud

keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 võimaldas anda meetme raames toetust

biojäätmete ringlussevõtmiseks ning JäätS § 15 lg 4 luges jäätmete ringlussevõttu jäätmete

taaskasutamismooduseks, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel

või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete

energiakasutus ja töötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütusena või kaeveõõnte

täitmiseks. Seega puudus vastustajal 08.09.2014 ja puudub ka praegu võimalus kaebaja esitatud

muutmistaotlust rahuldada. Kaebaja muudetud projekti eesmärgid ei ole kooskõlas meetme

raamest antava toetuse kasutamise eesmärkidega, sest kaebaja soovib toetuse abil rajatud

jäätmekäitlustehases käidelda suuremat osa liigiti kogutud biojäätmetest täitepinnaseks, mida

ei saa lugeda biojäätmete ringlussevõtmiseks. Iseenesest ei ole kaebaja viidatud täitepinnase

tootmine biojäätmetest keelatud, kuid selleks tegevuseks ei ole õigus kasutada

keskkonnaministri määruse nr 47 alusel saadud toetust.

3-15-44

24(32)

21. Järelikult on kaebaja 17.09.2013 muutmistaotluse rahuldamata jätmine õiguspärane

sõltumata vastustaja 08.09.2014 otsuses toodud põhjendustest. Haldusakti tühistamiseks selles

osas puudub alus. Isegi kui kohus tühistaks nimetatud otsuse ja kohustaks vastustajat kaebaja

muutmistaotlust uuesti lahendama, tuleks vastustajal jätta uue otsusega kaebaja muutmistaotlus

rahuldamata. Seega ei ole vaidlusaluse otsuse tühistamine menetlusökonoomia põhimõttega

kooskõlas.

22. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebaja nõue tühistada muutmistaotluse

rahuldamata jätmise peale esitatud vaide lahendamisel 08.12.2014 tehtud vaideotsus ning

kaebaja kohustamisnõue, sest vastustajal puudub viidatud sätete järgi alus kaebaja

muutmistaotlust rahuldada.

23. Kaebaja heitis vastustajale ette tema ära kuulamata jätmist muutmistaotluse lahendamisel.

Asja materjalidest nähtub, et vastustaja saatis enne tagasinõudmise otsuse tegemist oma

seisukohad kaebajale 07.07.2014 kirjaga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Seega oli

kaebaja teadlik sellest, et vastustaja hinnangul ei ole kaebaja komposti tootnud ja tema toodetav

täitepinnas on vastustaja hinnangul jäätmekütuse tootmise jääk, mitte liigiti kogutud

biolagunevate jäätmete käitlemise tulemus, mistõttu kavatses vastustaja kaebajalt toetuse tagasi

nõuda. Kohtu hinnangul ei saanud neist põhjendustest tekkida arusaama, et vastustaja kavatseb

sellele vaatamata kaebaja muutmistaotluse rahuldada. Kui vastustaja ei pidanud kaebaja

toodetavat täitepinnast toetuse eesmärgiga kooskõlas olevaks, siis ei oleks kaebaja

muutmistaotluse rahuldamine ja toodetava täitepinnase osakaalu suurendamine aidanud kuidagi

kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele. Kuna toetuse tagasinõudmise ja muutmistaotluse

rahuldamata jätmise põhjendused olid sisuliselt samad, siis oli kaebajal võimalik enne

tagasinõudmise otsust oma seisukohti, sh muutmistaotluse osas, esitada. Samuti sai ta oma

seisukohti täiendada vaidemenetluses. Vastustajal puudus kohustus kaebajaga kokku saada.

Kuna kohus leidis eespool, et vastustaja 08.09.2014 otsuse tühistamine ei ole mh

menetlusökonoomia seisukohalt põhjendatud, siis ei anna selle otsuse tühistamiseks alust ka

see, kui nõustuda kaebajaga ärakuulamisõiguse rikkumise osas. Seega jääb kaebaja

tühistamisnõue igal juhul rahuldamata.

Toetuse tagasinõudmine

24. Keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 nägi kaebajale toetuse andmise ajal ette, et

toetust antakse liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks. Sama paragrahvi lg 1 järgi antakse

toetust tegevuseks, mis on kooskõlas riigi jäätmekavas 2008–2013 määratletud tegevustega

jäätmete taaskasutamise arendamiseks. Seega tuleb meetme raames toetatavate tegevuste

tuvastamisel lähtuda riigi jäätmekavast 2008–20131 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

29.05.2008 korraldusega nr 234).

25. Viidatud

jäätmekava

visiooniks

on

tõsta

elanikkonna

keskkonnateadlikkust

jäätmekäitlusest ja arendada jäätmete tekkekohal sortimist. Aastaks 2020 on olme- ja sarnaste

jäätmete osas liigitikogumise materjalina ringlussevõtu tase üle 50%, biolagunevatest

jäätmetest toodetakse kvaliteetset komposti, mida kasutatakse laialdaselt biomassi kasutavas

energiamajanduses (lk 36). Jäätmekava strateegiliseks eesmärgiks on jäätmete ladestamise

vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse

vähendamine (lk 38). Eesmärgi saavutamisele suunatud tegevuste ja alategevuste hulgas on mh

välja toodud:

1 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1296/9913/13011973.pdf#.

3-15-44

25(32)

1) biolagunevatest jäätmetest saadava komposti kvaliteedinõuete väljatöötamine.

Komposti omaduste kohta on vajalik kehtestada kvaliteedinõuded, et oleks määratletud

kasutusala ning tagatud komposti edasine turustamine (lk 39);

2) jäätmete sorteerimise tagamine tekkekohtadel ning esmatähtsate jäätmevoogude

kogumine, ringlussevõtt ja taaskasutamine. Eesmärgiks on vähendada ladestatavate

jäätmete kogust ning suunata taaskasutatavad jäätmed uuesti ringlusse (lk 40);

3) biolagunevatele jäätmetele kogumisvõrgustiku loomine. Omavalitsused peavad

rakendama biolagunevate jäätmete tsentraalset kogumist ja arendama välja vastava

käitlussüsteemi (lk 40);

4) biolagunevate jäätmete taaskasutamise arendamine. Biolagunevate jäätmete ladestamise

protsendilise piirangu tõttu, samuti jäätmete taaskasutuse sihtmäära saavutamise nimel

tuleb arendada biolagunevate jäätmete eraldi käitlemist. Tulemuseks on, et

biolagunevatest

jäätmetest

saadavat

komposti

kasutatakse

haljastuses

ja

maaparandustöödel (lk 41).

26. Kohtu hinnangul järeldub jäätmekavast, et eesmärgiks on seatud biolagunevate jäätmete

eraldi käitlemine ja neist komposti tootmine. Liigiti kogumise ja komposti tootmise vajadus oli

välja toodud nii Euroopa Liidu kui Eesti õigusaktides – nt Euroopa nõukogu 26.04.1999

direktiivi nr 1999/31 (prügilate kohta) (direktiiv nr 1999/31) preambuli p 17; direktiivi

nr 2008/98 preambuli p 35, art-d 10, 11, art 22 p a; JäätS § 31; keskkonnaministri määruse nr 4

§ 3. Komposti tootmise nõue oli arusaadav ka kaebajale, kes on toetuse taotlust põhjendanud

komposti tootmisega.

27. Biolagunevate jäätmete eraldi kogumist ja ringlusse suunamist (sh kompostimist) on

oluliseks eesmärgiks peetud ka kaebaja esitatud Riigikontrolli 12.12.2016 aruandes (lk-d 13,

26, 30).

28. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja segab liigiti kogutud biolagunevaid jäätmeid

mineraaljäätmetega. Kaebaja kasutab täitepinnase tähistamiseks jäätmekoodi 19 12 09, mis

alates 01.01.2016 kehtiva keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 “Jäätmete liigitamise

kord ja jäätmenimistu” (keskkonnaministri määrus nr 70) lisa “Jäätmenimistu” ning kuni

31.12.2015 kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse nr 102 lisa kohaselt tähistab mineraaljäätmeid

(nt liiv, kivid). Olenemata sellest, kas lugeda viidatud mineraaljäätmed jäätmekütuse tootmise

jäägiks või mitte, ei ole biolagunevate jäätmete segamine mineraaljäätmetega kooskõlas

jäätmete eraldi käitlemise nõudega. Mineraaljäätmed ei lagune bioloogiliselt, seega muudab

mineraaljäätmete lisamine biojäätmete lagunemisest saadava tulemi koostist ja seda ei saa enam

lugeda kompostiks.

29. Kompost on keskkonnaministri määruse nr 7 § 2 p 1 järgi väetusainerohke huumusetaoline

materjal, mis on toodetud sama määruse lisas 1 nimetatud biolagunevatest jäätmetest ja vastab

sama määruse nõuetele. Kaebaja toodetav täitepinnas, mis koosneb biolagunenud jäätmete ja

mineraaljäätmete segust, ei vasta ka tavaarusaamale kompostist. Eesti keele seletava

sõnaraamatu järgi on kompost põllumajanduse ja tööstuse orgaanilistest jäätmetest, turbast,

adrust jms kääritamisel saadav väetis. Mineraaljäätmed ei ole orgaanilised jäätmed. Kaebaja

toodetavat täitepinnast ei saa kasutada jäätmekavas viidatud haljastus- ega maaparandustööde

tegemisel. Maaparandustöid tehakse maaparandusseaduse § 2 lg 1 kohaselt mh maa

viljelusväärtuse suurendamiseks. Seega on komposti eesmärgiks maad väetada. Kaebaja

toodetaval täitepinnasel selline funktsioon puudub.

3-15-44

26(32)

30. Ekslik on kaebaja väide, et tema toodetavat täitepinnast saab keskkonnaministri määruse

nr 7 § 10 lg 8 alusel samuti kompostiks lugeda. Nimetatud sätte kohaselt peab komposti tootja

tagama, et komposti, mis ei vasta sama määruse lisas 2 nimetatud ohutus- ja kvaliteedinõuetele,

ei lasta turule ja et sellisele materjalile rakendatakse JäätS-ist tulenevaid jäätmekäitluse

nõudeid. Sättest nähtuvalt reguleerib see komposti, mis ei vasta määruse lisa 2 “Komposti

ohutus- ja kvaliteedinäitajad” nõuetele, aga vastab määruse lisa 1 “Biolagunevate jäätmete

loend” nõuetele. Kuna keskkonnaministri määruse nr 7 § 2 p 1 järgi tähendab kompost selle

määruse tähenduses väetusainerohket huumusetaolist materjali, mis on toodetud sama määruse

lisas 1 nimetatud biolagunevatest jäätmetest, siis ei saa kaebaja toodetav täitepinnas, mis

sisaldab mineraaljäätmeid, kuidagi selle määruse tähenduses kompost olla. Mineraaljäätmed ei

ole biolagunevad ning keskkonnaministri määruse nr 7 lisa 1 selliseid jäätmeid loetelus ei

nimeta. Keskkonnaministri määruse nr 7 § 10 lg 8 reguleerib praakkomposti käitlemist.

Praakkompostiks on keskkonnaministri määruse nr 7 lisa 1 järgi sama määruse nõuetele

mittevastav kompost ja jäätmete aeroobse töötlemise saadus (jäätmekood 19 05 03). Ka

keskkonnaministri määruse nr 70 lisa toob jäätmena välja praakkomposti jäätmekoodiga

19 05 03. Praakkomposti kõrgemalseisvaks liigitustasandiks on “tahkete jäätmete aeroobsel

töötlemisel tekkinud jäätmed” jäätmekoodiga 19 05. Üldteada on, et mineraaljäätmetest

aeroobsel töötlemisel komposti, ka praakkomposti toota ei ole võimalik.

31. Kohus jätab kõrvale vaidluse selles osas, kas kaebaja jäätmekäitlustehases saab

põhimõtteliselt komposti toota ning kas kaebaja on õigusvastaselt kasutanud biojäätmete

kompostimiseks mõeldud tunneleid jäätmekütuse tootmiseks. Asjaoludest ja kaebaja

selgitustest nähtub, et kaebaja ei kasuta vaidlusalust jäätmekäitluskompleksi komposti

tootmiseks. Kaebaja selgitas, et tehase käivitamise algusjärgus on proovitud komposti vähesel

määral toota ja kohtumenetluse ajal on tehtud kompostimiseksperiment. Kuid kaebaja ei tooda

nimetatud tehases igapäevaselt biolagunevatest jäätmetest komposti ega soovi seda teha, sest ei

pea seda majanduslikult otstarbekaks.

32. Komposti tootmise soovimatus järeldub selgelt ka sellest, et kaebajal ei olnud toetuse

taotlemisel, selle saamisel ega ka praegu jäätmeluba, mis võimaldaks komposti toota. Nii

Vabariigi Valitsuse määruse nr 104 (kehtis kuni 16.12.2011) § 1 lg 2 p 3 kui ka Vabariigi

Valitsuse 08.12.2011 määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute

nimistu“ (jõustus alates 17.12.2011) § 2 p 3 järgi võimaldab jäätmete bioloogilist

ringlussevõttu, sh kompostimist, toimingukood R3o. Kaebaja jäätmelubadel olevad

toimingukoodid R12o ja R12x ei ole mõeldud kompostimiseks (vt ka kuni 12.12.2010 kehtinud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05.04.2006 direktiivi nr 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) lisa IIb

ja direktiivi nr 1999/31 lisa II).

33. Lisaks ei hinnanud kaebaja kompostimisprotsessi keskkonnamõju, kuigi KMH aruande

esitamise nõue talle vastustaja 19.10.2010 otsuses selgelt esitati. Kuivõrd kaebaja kirjeldas

kaebuses, et tema jäätmekäitluskompleksis toimuv jäätmekütuse tootmine ja biojäätmete

töötlemine on erinevad protsessid (mh niisutamise osas), siis tulnuks nende mõlema

keskkonnamõju hinnata. Vastustajale esitatud OÜ Keskkonnakorraldus poolt 2010. a koostatud

KMH aruanne ei käsitle kompostimist ja hindab selgelt ainult jäätmekütuse tootmise

keskkonnamõju. Ka KMH tegemata jätmine näitab, et kaebajal ei olnud kavas komposti toota.

34. Kohus selgitas eespool, et biolagunevatest jäätmetest täitepinnase tootmine, ka

jäätmekütuse tootmine, ei ole iseenesest keelatud tegevused, kuid sellist tegevust ei toetata

meetme raames, mille käigus kaebajale toetust anti. Kaebaja toodetav täitepinnas ei ole

kompost, mille tootmise toetamist keskkonnaministri määrus nr 47 viitega riigi jäätmekavale

ette näeb. Samuti ei ole liigiti kogutud biolagunevate jäätmete segamine mineraaljäätmetega

kooskõlas biolagunevate jäätmete eraldi käitlemise nõudega. Kaebaja ei ole toetuse eest rajatud

3-15-44

27(32)

jäätmekäitlustehases komposti tootnud ja biolagunevaid jäätmeid eraldi käidelnud ega kavatse

seda teha. Seega on lõppjärelduses õige vastustaja otsus, et kaebaja kasutab toetust selleks mitte

ette nähtud eesmärgil, mistõttu tuli toetuse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja toetus

tagasi nõuda (STS2007_2013 § 18 lg 6 p 3 ja § 26 lg 2 p 2, keskkonnaministri määruse nr 47

§ 18 lg 5, HMS § 66 lg 2 p 4 ja lg 3).

35. Kaebajal on õigus selles, et STS2007_2013 § 26 lg-s 2 sätestatud toetuse tagasinõudmise

otsus on kaalutlusotsus. Samas ei too kaalumisreeglite rikkumine kaasa haldusakti tühisust,

nagu kaebaja leidis, vaid õigusvastasuse (HMS § 54). Tühisuse alused on sätestatud HMS § 63

lg-s 2 ja neid aluseid praeguses asjas ei esine.

36. Vastustaja ei ole kohtu hinnangul kaalutlusreeglite vastu eksinud. HMS § 64 lg 3 järgi tuleb

kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise

tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise

põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku

muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

Lisaks tuleb arvestada ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja

haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks (HMS § 67 lg 1). HMS

§ 67 lg 4 p 4 järgi ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik ei

ole kasutanud haldusakti alusel üle antud raha või asja eesmärgipäraselt.

37. Praegusel juhul ei ole kaebaja kasutanud talle antud toetust eesmärgipäraselt, seega ei saa

ta tugineda usalduse kaitsele. Kaebajal ei saanud olla usaldust, et ta võib talle määratud toetust

kasutada ka muul kui selleks ettenähtud eesmärgil. Toetuse tagasinõudmise on põhjustanud

kaebaja ise oma tegevusega. Vastustaja põhjendas, et kaebaja ei teavitanud vastustajat

väidetavatest turuolukorra muutustest, mis muutsid väidetavalt projekti elluviimise

majanduslikku otstarbekust, ning esitas muudatustaotluse alles pärast kontrollimenetluse

alustamist, millest võib põhjendatult järeldada, et kaebajal ei olnudki kavas projekti vastavalt

toetuse andmise eesmärgile ellu viia. Usutav on vastustaja põhjendus, et kui ta oleks juba

toetuse andmise otsustamisel teadnud, et kaebaja ei kavatse biolagunevatest jäätmetest

komposti toota, siis ei oleks ta kaebaja taotlust üldse rahuldanud. Seega ei oma eelneva

haldusmenetluse põhjalikkus toetuse tagasinõudmise otsustamisel kaalu. Avalikes huvides on

toetuse kasutamine selleks ettenähtud eesmärgil. Arvestades, et komposti tootmisel omandavad

biolagundatud jäätmed taaskasutamise seisukohalt suurema väärtuse/kasuteguri kui pelgalt

täitepinnase osana, siis on nii avalikes kui keskkonnakaitse huvides toetada sellist

jäätmekäitlust, kus jäätmeid taasväärtustatakse käitluse tulemusel võimalikult kõrgelt. See on

kooskõlas ka kehtivate jäätmekäitluspõhimõtetega. Toetuse tagasinõudmine teenib võrdse

kohtlemise põhimõtet, sest ka teised taotlejad pidi toetuse taotlemisel arvestama toetuse

andmise eesmärkidega. Kui kaebajal lubatakse kasutada toetust teistel eesmärkidel,

diskrimineeritaks sellega teisi toetuse saamisest huvitatud jäätmekäitlejaid.

38. Toetuse tagasinõudmata jätmist ei õigusta kaebaja väidetud turuolukorra muutused.

Kaebaja on koostanud ja esitanud koos toetuse taotlusega vastustajale projekti

teostatavusuuringu. Samuti on taotlusest nähtavalt hinnatud projekti rahalist tasuvust. Seega

pidi kaebaja juba toetuse taotlemisel arvestama, kas biolagunevatest jäätmetest komposti

tootmine on majanduslikult tasuv ettevõtmine ja katab sellega seotud kulud. Ebaõige prognoosi

riskid jäävad kaebaja enda kanda. Tegemist on tavapärase äririskiga. Vastustaja selgitas, et

komposti hind ei ole vahepealsel ajal muutunud ja kaebaja oli juba taotluse esitamisel teadlik

komposti müügihinnast. Kui kaebaja oli komposti müügihinna teadmisele vaatamata valmis

projekti ellu viima, siis ei saa ta praegu enam viidata sellele kui projekti tasuvust mõjutavale

asjaolule ning põhjendada sellega projekti elluviimise raskenemist. Toetus antigi kaebajale

selleks, et toetada majanduslikult ebaefektiivsemat, kuid keskkonnakaitse ja jäätmemajanduse

3-15-44

28(32)

seisukohalt olulist tegevust. Kui selline majandustegevus olnuks niigi kasumlik, puudunuks

vajadus seda avalikest vahenditest toetada.

39. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide, et jäätmetest toodetud kompostil ei ole turgu.

Esiteks oleks kaebaja pidanud ka sellega toetuse taotlemisel arvestama. Teiseks nähtub TJTK

11.08.2017 vastusest kohtunõudele, et TJTK on 2012.-2015. a komposti müünud. Samuti ei

mõjutanud Iru jäätmepõletustehase tegevuse alustamine TJTK tegevust komposti tootmisel.

Sellest järeldub, et kaebaja põhjendused on otsitud. Isegi kui lugeda põhjendatuks kaebaja

väidet, et biolagunevatest jäätmetest toodetud komposti järele ei ole turul nõudlust ja kaebajal

ei olnud võimalik seda ette näha, siis tuleb igal juhul toetus tagasi nõuda, sest projekti eesmärk

jäi täitmata. Tegemist ei ole kaebaja karistamisega, vaid vajadusega tagada avalike vahendite

sihipärane kasutamine. Tagasinõudmine on põhjendatud seda enam, et kaebaja isegi ei püüdnud

toetuse eesmärke saavutada ja komposti toota, põhjendades seda alguses tehases esinenud

tehniliste probleemidega ja hiljem väidetavalt muutunud turuolukorraga. Kaebaja ei ole ka

kohtumenetluse ajal komposti tootnud. Seega puuduvad põhjused toetuse tagasi küsimata

jätmiseks.

40. Samuti ei õigusta projekti elluviimata jätmist viited biolagunevate jäätmete vähestele

kättesaadavatele kogustele. Taotluses märgitud kogused on kaebaja ise määranud ja nende

realistlikkust vastustajale kinnitanud. Kuigi jäätmete liigiti kogumine ei ole oodatud mahus

realiseerunud, on kohalikel omavalitsustel JäätS § 31 lg 1 järgi endiselt kohustus jäätmete liigiti

kogumist korraldada. Jäätmete liigiti kogumine on ka riigi jäätmekava 2014–20202 (kiidetud

heaks Vabariigi Valitsuse 13.06.2014 korraldusega nr 256) järgi ühe strateegilise eesmärgi

saavutamise viisiks (lk 25-28). Seega ei ole liigiti kogumise eesmärgist loobutud ka uues

jäätmekavas. Samuti peetakse uues jäätmekavas oluliseks biolagunevate jäätmete

komposteerimist (lk 26). Järelikult on põhjust arvata, et jäätmekava elluviimisel ja inimeste

teadlikkuse järjepideval suurendamisel kasvab ka liigiti kogutud biolagunevate jäätmete hulk ja

vajadus neid komposteerida.

41. Arvestades, et käidelda lubatud jäätmekogused mõjutasid toetuse taotluse hindamise

tulemust, sellest tulenevalt ka taotluse kohta pingereas ja toetuse määramise otsustamist (vt

keskkonnaministri määruse nr 47 § 14 lg 2 p-d 2 ja 3, § 15 lg-d 2 ja 3), siis ei ole pärast toetuse

määramist lubatud vähendada käideldavaid jäätmekoguseid, sest see seaks kaebaja võrreldes

teiste toetuse taotlejatega ebavõrdsesse olukorda – nii need, kes kaebajale määratud toetuse tõttu

ise toetusest ilma jäid, kui ka need, kes erinevalt kaebajast peavad täitma endale võetud

kohustuse käidelda suuri jäätmekoguseid. Samadel argumentidel ei ole pärast toetuse määramist

lubatav

muuta

komposti

ja

täitepinnase

osakaalusid.

Kuna

komposti

tootmisel

taasväärtustatakse biolagunevaid jäätmeid enam kui täitepinnasena kasutamisel, siis mõjutas

suure tõenäosusega taotluste hindamist ka taotluses näidatud komposti ja täitepinnase

osakaalud. Nende osakaalude muutmine võib muuta ka taotluste hindamise tulemusi ja toetuse

andmise otsustamist.

42. Toetuse

tagasinõudmine

on

proportsionaalne.

Tegemist

on

nii

tavapärases

haldusmenetluses kui ka struktuuritoetuste valdkonnas üldlevinud reegliga ja on mõistlikult

põhjendatav toetuse andmise eesmärgi saavutamise vajadusega. Teadmine, et toetuse

kasutamisel vastuolus selle eesmärgiga võidakse toetus tagasi nõuda, distsiplineerib toetuse

saajaid toetuse kasutamisel. Kui piirata vastustaja õigust toetust tagasi nõuda, siis tooks see

kaasa avalike vahendite raiskamise. Nii avalike vahendite sihipäratu kasutamine kui ka avalikes

huvides olevate eesmärkide mitte saavutamine on vastuolus avalike huvidega. Tegemist ei

olnud ettenägematu olukorraga, sest taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise

2 Kättesaadav https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2014-2020.pdf.

3-15-44

29(32)

võimalus oli STS2007_2013 §-s 18 ette nähtud (HMS § 67 lg 4 p 1) ja kaebaja pidi sellise

võimalusega arvestama. Kuna kaebaja saab ja on kasutanud jäätmekäitlustehast jäätmekütuse

tootmiseks, samuti täitepinnase tootmiseks, siis ei satu ta toetuse tagasimaksmise tõttu

majanduslikesse raskustesse, sest tal on võimalik tehasesse investeeritud kulud jäätmekütuse ja

täitepinnase tootmisega tagasi teenida. Kaebaja ei ole kohtu hinnangul välja toonud

asjakohaseid ja kaalukaid argumente, mis õigustaks praegusel juhul kaebajale erandi tegemist

ja temalt toetuse tagasi nõudmata jätmist, samuti lubamist tal kasutada toetust selle eesmärkide

vastaselt.

43. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustajal tulnuks praeguses olukorras kaaluda

toetuse osalist tagasinõudmist. Toetuse osalist tagasinõudmist on põhjendatud kaaluda juhul,

kus toetust on vähemalt osaliselt kasutatud eesmärgipäraselt. Antud juhul on vastustaja

rahuldanud kaebaja toetuse taotluse selliselt, et kaebaja lubas biolagunevate jäätmete töötlemise

tulemusena toota 89% mulda ja 11% täitepinnast. Kohus leiab eespool toodud põhjendustele

tuginedes, et vastustaja on ebaõigesti aktsepteerinud toetuse andmisel täitepinnase tootmist.

Samas ei ole kaebaja toetuse taotluses ega sellele lisatud teostatavusuuringus selgitanud, millest

tema toodetav täitepinnas koosneb, seega võis vastustajale jääda ekslik mulje, et tegemist on

ühe biojäätmete töötlemise tulemiga. Kaebaja ei selgitanud, et lisab tulemile mineraaljäätmeid,

mis muudavad tulemi sisu ja kasutusvõimalusi. Teostatavusuuringust nähtub vastupidi, et

täitepinnast saab realiseerida ehitus- ja haljastustöödel pinnatäitena (lk 50). Haljastustöödel

mineraaljäätmeid arusaadavalt kasutada ei saa. Seega ei pidanud vastustajas tekkima kahtlus, et

kaebaja segab biojäätmete käitlustulemit teiste jäätmetega, rikkudes biojäätmete liigiti

kogumise ja eraldi käitlemise nõuet. Kuna kaebaja viidatud täitepinnase tootmine ei olnud

toetatav tegevus, siis ei saa täitepinnase tootmine näidata toetuse sihipärast kasutamist ja

õigustada selle tagasi nõudmata jätmist. Praegusel juhul ei esine ka STS2007_2013 § 26 lg-s 21

sätestatud olukorda, kus poleks võimalik hinnata tekkinud kahju suurust. Kaebaja ei ole toetust

terves ulatuses kasutanud eesmärgipäraselt, seega on kogu toetuse tagasinõudmine

põhjendatud.

44. Toetuse tagasinõudmine ei olnud ennatlik, sest kaebaja avaldas ise, et ta ei ole

jäätmekäitlustehast komposti tootmiseks kasutanud ega soovi seda ka edaspidi teha. Seega

avaldas kaebaja ise soovimatust toetuse eesmärke täita. Selline olukord annab aluse toetus tagasi

nõuda ega kohusta vastustajat mingit ooteaega rakendama.

45. HKMS § 158 lg 2 järgi hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise või

toimingu tegemise aja seisuga. Samas isegi kui kohus kaebuse rahuldaks ja toetuse

tagasinõudmise otsuse tühistaks, ei oleks kaebajal enam võimalik täita STS2007_2013 § 22

p-st 12 tulenevat kohustust kasutada projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikku vara

sihtotstarbeliselt vähemalt 5 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

Kaebaja projekti abikõlblikkuse periood lõppes 31.03.2013, seega tulnuks kaebajal kasutada

toetuse abil rajatud jäätmekäitluskomplekti komposti tootmiseks vähemalt kuni 31.03.2018.

Kaebaja tunnistas, et ei ole kohtumenetluse ajal jäätmekäitluskompleksis asuvaid tunneleid

kasutanud ega komposti tootnud. Seega on kaebajal igal juhul projekti eesmärgid täitmata ja

toetus tuleks igal juhul tagasi nõuda.

46. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et toetuse tagasinõudmise otsus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebaja nõue tühistada

tagasinõudmise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel 08.12.2014 tehtud vaideotsus. Kuna

vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased, puudub alus kohustada vastustajat kaebajale tema

poolt makstud toetust, intressi ja viivist tagastama.

3-15-44

30(32)

Viivis ja intress

47. Kaebaja vaidlustas lisaks tema poolt makstud viivise määra ja kaebuse rahuldamise korral

vastustaja poolt maksmisele kuuluvat intressi määra. Kaebaja ei vaidlustanud tema poolt

STS2007_2013 § 28 lg 1 alusel makstud intressi määra. Kuna kaebus jääb toetuse

tagasinõudmist puudutavas osas rahuldamata, siis puudub vajadus hinnata vastustajale RVastS

§ 23 p-st 1 tuleneva intressi määra.

48. STS2007_2013 § 28 lg 5 sätestab, et kui tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks

toetust ei tagastata, peab toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt

viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest toetuse väljamaksmise

valuutas.

49. Kohtu

hinnangul

ei

ole

viidatud

viivise

määr

põhjendamatult

kõrge

ega

põhiseadusevastane. Kaebaja on põhjendamatult võrrelnud omavahel intressi ja viivist. Kohus

nõustub vastustaja seisukohaga, et tegemist on erinevate õiguskaitsevahenditega, mida

kohaldatakse erinevates olukordades ja millel on erinevad eesmärgid. Intress on tasu võõra raha

kasutamise eest. STS2007_2013 § 28 lg-test 2 ja 3 nähtuvalt arvestatakse intressi

tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates kuni toetuse tagasimaksmise

päevani, kuid mitte kauem kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevani. Viivise eesmärk on ühelt

poolt motiveerida toetuse saajat tagasinõutavat toetust kiiresti tagastama ja teiselt poolt hüvitada

toetuse tagastamisega viivitamisest põhjustatud eelduslik kahju. Viivise eesmärkidest nähtuvalt

peabki viivise määr olema intressi määrast kõrgem. STS2007_2013 § 28 lg-st 5 nähtuvalt tuleb

viivist maksta alates toetuse tagasimaksmise tähtpäeva möödumisest. STS2007_2013 § 27 lg 1

järgi on tähtaeg toetuse tagasimaksmiseks 90 kalendripäeva tagasinõudmise otsuse kehtima

hakkamise päevast arvates. Seega kui toetuse saaja ei ole ettenähtud 90 kalendripäeva jooksul

toetust vaatamata jooksvalt suurenevale intressikohustusele tagasi maksnud, siis on

põhjendatud kasutada tema motiveerimiseks intressist suuremat viivise määra, mis peaks

toetuse saajat enam motiveerima toetust võimalikult kiiresti tagastama.

50. Toetuse tagastamisega viivitamine kahjustab avalikke huve. Toetuse kiirel tagastamisel

oleks rakendusüksusel võimalik toetada selle raha arvelt teisi taotlejaid nende projektide

elluviimisel. Toetuse tagastamisega viivitamine võib tähtaegade möödumise tõttu seada ohtu

uute taotluste rahuldamise või projektide elluviimise võimaluse.

51. Toetus saamine annab toetuse saajatele konkurentsieelise, sest võimaldab viia oma

äritegevust ellu väiksemate omapoolsete kuludega ja saavutada suurema kasumi kui need, kes

peavad sarnased projektid oma vahendite arvelt teostama. Toetuse tagasinõudmine näitab, et

toetuse saajal puudub õigus toetusele. Seega on ka tema poolt saadav konkurentsieelis

õigustamatu ja tuleb võimalikult kiiresti kõrvaldada.

52. STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise määra ei ole põhjust pidada

põhiseadusevastaseks üksnes seetõttu, et VÕS §-s 113 sätestatud viivise määr võib olla

väiksem. VÕS §-s 113 on sätestatud viivise miinimummäär, mis ei keela kokku leppida

kõrgemas viivise määras. Praktikas on seda ka tehtud ja 0,1%-list viivise määra päevas ei ole

kohtud õigusvastaseks pidanud (nt Riigikohtu 13.12.2017 otsus asjas nr 2-15-2810). Kohtud ei

ole pidanud õigusvastaseks ka sellest kõrgemat viivise määra – nt Riigikohtu 25.05.2016

otsuses asjas nr 3-2-1-29-16 oli tegemist 0,2%-lise viivise määraga päevas ja Riigikohtu

15.01.2014 otsusest asjas nr 3-2-1-156-13 nähtub, et maakohus ei pidanud juriidiliste isikute

vahelises lepingulises suhtes viivise määra 0,25% päevas (91,25% aastas) ebamõistlikult

kõrgeks. Seega puudub põhjus pidada ka STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise määra

0,1% päevas ebamõistlikult kõrgeks.

3-15-44

31(32)

53. Kuna viivise eesmärk on hüvitada kahju, mille toetuse saaja on ise oma õigusvastase

käitumisega (toetuse tähtaegse tagastamata jätmisega) põhjustanud, siis on põhjendamatu

tugineda viivise koormavale riivele. Viivist on võimalik vältida toetuse tähtaegse

tagasimaksmisega. 90-kalendripäevane tähtaeg peaks olema selleks piisav. Kui toetuse saajal

on raske ettenähtud tähtaja jooksul tagasimaksmisele kuuluvat summat leida, on tal võimalik

taotleda ajatamist (STS2007_2013 § 27 lg 2). Ajatamine lükkab toetuse tagasimaksmise

tähtpäeva edasi (STS2007_2013 § 28 lg 3). Samuti on kohtumenetluse ajaks võimalik

tagasinõudmise otsuse kehtivus või täitmine esialgse õiguskaitse korras peatada. Esialgse

õiguskaitse meede kehtib kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (HKMS

§ 249 lg 4). Kaebuse rahuldamata jätmise korral tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisest

tulenevad tagajärjed kõrvaldada (HKMS § 254 lg 2), st et toetuse saajal tuleb maksta viivist

tagasiulatuvalt ehk alates ajast, millal möödus toetuse tagasinõudmise tähtpäev (vt Riigikohtu

16.06.2008 otsus asjas nr 3-3-1-21-08, p 8).

54. Kaebaja on kohtumenetluse ajal toetuse vastustajale maksnud tagasi. Kaebaja ületas toetuse

tagasimaksmise tähtpäeva umbes 2 kuu võrra ja tasus viivist 67 770,94 eurot. Kaebaja väide, et

viivise määra suurus riivab tema ettevõtlusvabadust, on konkretiseerimata. Kaebaja ei ole

põhjendanud, et toetuse tagasimaksmiseks vajaliku summa hankimine oleks olnud ülemäära

koormav ja toonud kaasa majanduslikud raskused või ebaproportsionaalsed kohustused teiste

isikute ees. Toetuse tagasimaksmine ei ole ohustanud kaebaja majandustegevust ega toonud

kaasa pankrotiohtu. Tegemist oli tagajärjega, millega kaebaja pidi nii toetuse taotlemisel kui

kasutamisel arvestama. Antud juhul on toetuse tagasinõudmise põhjustanud kaebaja ise oma

tegevuse ja endale võetud kohustuste teadliku rikkumisega. Toetuse tagasimaksmist saanuks

vältida toetuse sihipärase kasutamisega. Kuna ettevõtjatel ei ole subjektiivset õigust

struktuuritoetusele, ei saa makstud toetuse väärkasutuse korral selle tagasinõudmine ja toetuse

tähtaegselt tagastamata jätmise korral viivise nõudmine olla ebaproportsionaalne riive kaebaja

ettevõtlusvabadusele.

55. Kohus ei pea STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise määra põhiseadusevastaseks ja

puudub alus kohustada vastustajat kaebajale tema poolt makstud viivist tagastama.

Otsus ja menetluskulude jaotus

56. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse terves ulatuses rahuldamata.

57. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1).

58. Vastustaja taotles tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Välise õigusabi vajadust

on põhjendatud sellega, et tegemist on jäätmekäitluse spetsiifilise vaidlusega, milles kaebajal

jäätmekäitlusettevõtjana oli oluline eelis. Kaebaja tõstatas põhiseaduspärasuse vaidluse.

Vastustaja põhiülesannete hulka ei kuulu seaduse põhiseaduslikkuse hindamine. Analoogilistes

asjades on kohtud haldusorgani õigusabikulusid välja mõistnud. Kohtumenetlus on tingitud

kaebaja õigusvastasest käitumisest ja vastustajal on kulunud tõe jaluleseadmiseks

märkimisväärselt ressursse. Kokku taotles vastustaja 8473,5 euro suuruse õigusabikulu

väljamõistmist.

58.1. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja õigusabikulude väljamõistmine praeguses asjas

põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kehtiva kohtupraktika kohaselt on halduskohtumenetluses

kantud haldusvälise õigusabiteenuse kulude väljamõistmine haldusorganile põhjendatud, kui

kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (vt nt

Riigikohtu 21.06.2012 otsust asjas nr 3-3-1-26-12, p-d 29 ja 30). Praegune vaidlus seondus

vastustaja põhiülesannete hulka kuuluva toetuse jagamise ja tagasinõudmisega. Vastustaja pidi

3-15-44

32(32)

olema kursis toetuse eesmärkidega ja oskama hinnata toetuse saamiseks esitatud taotlusi.

Samamoodi pidi ta olema pädev hindama, kas toetust on kasutatud eesmärgipäraselt. Tegemist

oli küll valdkonnaspetsiifilise vaidlusega, kuid selle valdkonna tundmine oli vastustaja

kohustuseks. Seejuures on vastustaja suurema osa tööst teinud ära juba haldusmenetluses,

koostades väga põhjaliku tagasinõudmise otsuse ja kogudes erinevad tõendeid. Samuti on ta

lahendanud kaebaja vaided. Puudub põhjus arvata, et vastustaja ei oleks suutnud oma seisukohti

kohtus ise kaitsta ja kaebaja seisukohtadele vastu vaielda. Põhiseaduslikkuse vaidlus ei

komplitseerinud vaidlust oluliselt.

58.2. Vastustaja esitas 05.02.2015 halduskohtule Tõlge 24 OÜ 29.01.2015 pakkumise

nr 15012904 summas 275,86 eurot. Pakutavaks teenuseks on inglise-eesti keele tõlketöö.

Vastustaja ei ole esitanud selle kulu kandmist (arve tasumist) tõendavaid dokumente, seetõttu

jätab kohus selle kulu vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Tõlkekulude osas ei kehti

HKMS § 109 lg-s 11 sätestatud eeldus.

59. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/