4-18-3043/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-18-3043

1 (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2018

.a Pärnu kohtumajas Väärteoasja number 4-18-3043 [2670,18,001643] Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi K.U teoasi

väär LS § 227 lg 3 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik

K.U (ik XXX; elukoht: ; telefon XXXX XXXXX XXXXX ; e-post: XXXXX; töökoht:

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veber RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 lg 3, KarS § 48, § 56, § 66 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107 § 113, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus - otsustas:

1. di tunnistada K.U lg 3 arest 15 Süü LS § 227 järgi ning mõista karistuseks (viisteist

) ööpäeva.

2. Kohustada K.U asuma aresti kandma Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelvalvetalituse Pärnu arestimajja (aadressil Pikk 18, - Pärnu) 16. juul 2018.a kell 10.00. il

3. LS § 227 lg 5 p 2 alusel võtta lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 6 K.U-lt

(kuueks

) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtu - K.U-le otsus saata täitmiseks Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja ning

jõustumisel teadmiseks Maanteeametile.

Kohtuotsus kuulutatud ja tut 21.06.2018.a. lõpposa vumiseks kättesaadav:

Edasikaebamise kord

VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu

Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltel

e kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

4-18-3043

2 (5)

18.05.2018 nr 20180518151001 kohaselt K.U , juhtis .a koostatud väärteoprotokolli 18.05.2018.a kella 19.23 ajal XXXX (XXXXX) km/h. mootorsõidukit kiirusega 107 km/h, ±5 Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h. Oma teoga rikkus K.U liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi.

07.06.2018 K.U

.a edastas kohtuväline menetleja väärteoasja materjalid Pärnu Maakohtule arutamiseks. Kohtuväline menetleja taotleb süüdimõistmist LS § K.U

lg 3 rteo toimepanemises ning karistamist arestiga järgi sätestatud vää ja juhtimisõiguse äravõtmisega.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

21.06.2018.a toimunud kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja esitatud taotluse juurde ning palus määrata ööpäeva aresti ja lisakaristuseks juhtimisõig K.U-le karistuseks 25

use äravõtmine 6 kuuks. Menetlusalune isik K.U tunnistas, et on antud väärteo toime pannud ning palus aresti mõista väiksemas määras, kui taotles seda kohtuväline menetleja.

Maakohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asub o toimepanemine K.U

seisukohale, et väärte poolt on leidnud tõendamist ja õigesti kvalifitseeritud.

K.U-le pannakse süüks LS § 15 lg 1 p 2 nõude rikkumist ning sellega LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõidukijuhina lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

LS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.

LS § 227 lg 3 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41-60 kilomeetrit tunnis.

Kohus on seisukohal, et K.U - on täitnud LS § 227 lg s 3 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

18.05 et K.U juhtis 18.05.2018.a kella .2018.a koostatud väärteoprotokollist nähtub,

19.23 ajal

XXXX XXXXX mootorsõidukit XXXX (reg märk ) kiirusega 107 km/h, ±5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul

50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui on

52 km/h. K.U enda Väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist kinnitavad lisaks ütlustele ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja kiirusmõõteseadme videosalvestis.

Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et 18.05.2018.a kell 19.23 mõõdeti XXXX tänavale liikunud juhitud mootorsõiduki (reg märk sõidukiiruseks K.U XXXX XXXX)

107 km/h +/- 5

km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Seega ületas

K.U lubatud sõidukiirust vähemalt 52 km/h võrra. Sealjuures on kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud, et mootorsõiduk, mille kiirust mõõdeti, pärisuunavööndi liikus

patrullsõidu ga samas suunas, eemaldus mõõtjast, sooritas möödasõitu ja kiirendas. ki

Ka kiirusmõõteseadme videosalvestiselt on näha mootorsõiduki (reg märk XXXX XXXX) kiiruse mõõtmine ja peatamine.

4-18-3043

3 (5)

Väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas viibimist ning kiiruse ületamist ei eitanud kohtuistungil ka menetlusalune isik K.U (reg . Seega on tõendatud, et sõidukit XXXX märk XXXX) juhtis just K.U.

Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et K.U on 18.05.2018.a kell 19.23 juhtinud mootorsõidukit XXXX suunaga XXXX, ületades seejuures lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

52 km/h. Seega on tuvastatud K.U tegevuses LS § 227 lg 3 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41-60 kilomeetri tunnis.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kerg toimepanemise emeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et K.U pani väärteo toime kavatsetult. KarS §

16 lg 2 kohaselt isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

K.U andis kohtuistungi ütlusi selle kohta, et ta ületas kiirust, kuna oli hajameelne ja sõitis teisele autole järgi. Menetlusalune isik teadis, et sillal võib sõita kuni 50 km/h. On üldteada asjaolu, et lubatud suu K.U, kes omab B rimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka kategooria juhilube ja on läbinud selle saamiseks vastava koolituse. Seega oli K.U teadlik, et tulenevalt LS § 15 lg 1 p st 2 on asulasisesel teelõigul lubatud suurim sõidukiiru - s 50 km/h, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust Kohus K.U ütlusi .

selle kohta, et ta ületas kiirust hajameelsusest, usaldusväärseks ei pea. Nimelt ei ole eluliselt usutav, et juht ei saa aru, kas sõidab 50 km/h või 102 km/h. Tegemist on olulise kiiruse vahega, mis ei saanud jääda juhile märkamata teadis väga hästi, et ta ületab . Kohus leiab, et K.U sõidukiirust ja tegi seda tahtlikult.

Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et K.U pani LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toime , see tähendab, et kiiruse ületamine oli tema eesmärk Kiirusmõõturi kavatsetult .

kasutamise protokollist nähtub, et mootorsõiduk kiirendas, seega ei olnud tegemis juhusliku kiiruse ületamisega, kus isik ei pane tähele kiirusepiirangu märki. Gaasipedaali vajutades seadis K.U KarS § 16 lg 2 mõttes eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ehk lubatud sõidukiiruse ületamise Sõidukiirust suurendades, pidas ta KarS § 16 lg 2 mõttes . vähemalt võimalikuks, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Isiku tahtlust kinnitab ka asjaolu, et menetlusalusel isikul puudus objektiivne vajadus/põhjus kiiruse ületamiseks.

Seega on koosseisu. K.U täitnud KarS § 227 lg 3 sätestatud väärteo

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et K.U-le vastab e teoga. omistatud süütegu süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastas

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Seega on seaduses ette nähtud kolm

4-18-3043

4 (5)

põhikaristuse liiki – rahatrahv, arest ja juhtimisõiguse äravõtmine – kiiruse ületamise eest määras, mis ületab 41 60 km/h. Karistusregistrist nähtuvalt on - K.U 8 kehtivat

väärteokaris Kõik karistused on K.U-le määratud liiklusseadu tust.

se rikkumiste eest, millest 5-l korral kiiruse ületamise eest. Samuti on karistatud teda riikliku järelevalve teostamise takistamise eest. Liiklusseaduse rikkumise eest on K.U karistatud nii rahatrahvidega, kui ka juhtimis K.U tasunud ei ole ning võetud ära e õigus. temale määratud rahatrahve ära

korra on rahatrahv asendatud ka üldkasuliku tööga. Seega on mõistetud K.U-le väärtegude eest eriliiki karistusi, kuid neist ükski ei ole mõjutanud hoiduma teda uute rikkumiste toimepanemisest. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et põhikaristusena rahatrahvi mõistmine ja juhtimisõiguse äravõtmise ei vasta eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu tuleb K.U suhtes rakendada karist . use eesmärkide saavutamiseks raskemat karistusliiki ehk aresti

K.U süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning K.U pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et K.U lg 3 poolt ületatud kiiruse määr (vähemalt 52 km/h üle lubatud sõidukiiruse) on LS § 227 rikkumise ülemmäära lähedane, seega ei saa antud süüteokoosseisu arvestades enam rääkida keskmisest süüst. Käesoleval juhul on suurimat lubatud sõidukiirust ületatud üle poole võrra, seega on tegemist suure süüga ja isiku käitumises on sedastatav teadlik liikluses ohu tekitamise eesmärk.

Kohus leiab, et K.U puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § de 57 ja 58 mõttes. - Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei piisa karistuse kergendamiseks paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka isiku hoiakus tema poolt toime pandud teo suhtes (vt RKKK 3-1-1-18-14, p 11). Kuigi kohtuistungil K.U avaldas kahetsust, ei olnud see kohtu hinnangul puhtsüdamlik. Olukorras, kus isikut on korduvalt karistatud LS § 227 sätestatud rikkumise eest ning ta jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist ning need rikkumised muutuvad järjest raskemateks, ei saa pidada kahetsust siiraks. K.U tegemi käitumine viitavad sellele, et st on harjumussüüteoga ja tema

kahetsus on olnud seotud üksnes väärteo toimepanemisega endale kaasnenud negatiivsete tagajärgedega väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna . Seega kohus ei arvesta K.U KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

Kohus karistuse mõistmisel mh arvestab, et isik, kes paneb korduvalt toime samalaadseid kuritegusid, tuleb igal järgmisel korral karistada raskema karistusega. Ka Riigikohus on seda seisukohta toetanud. Riigikohus oma otsuses 3-1-1-58-13 selgitab, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega on põhjendatud mõista süüdlasele raskema karistuse, kui eelmine samalaadse kuriteo eest mõistetud karistus.

Eeltoodust nähtuvalt arvestades K.U süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et K.U süü on suur, mistõttu tuleks talle mõista karistuseks arest 15 ööpäeva. Kohus ei pea võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd üldkasuliku töö tegemine ei ole mõjutanud isikut uusi süütegusid mitte toime panema ning isiku mõjutamine saab toimuda vaid K.U aresti määramisega.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Siinkohal K.U arvestab kohus asjaoluga, et K.U on varasemalt karistatud L alusel 5-l korral S § 227 ning temalt on võetud ära juhtimisõigus 1 kuuks. Seega uute liiklussüütegude toimepanemise oht

4-18-3043

5 (5)

on K.U puhul tuletatav korduvuse faktist. Kohtu hinnangul viitab K.U käitumismuster üheselt isiku ükskõiksele suhtumisele õiguskorda tervikuna, samuti sellele, et üksnes põhikaristuse määramine tema õiguskuulekust ei taga. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust.

LS § 227 lg 3 rikkumise näol on tegemist ühe raskema liiklusalase rikkumisega ning enamohtliku väärteoga, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et K.U edasise õiguskuulekuse tagamiseks on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine LS § 227 lg 5 p 2 alusel maksimummääras ehk 6 kuuks. Kohus hinnangul vastab K.U-le mõistetud lisakaristus käesoleval juhul koos isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld ja eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele. -

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 2 nõuete K.U

rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Samuti leiab k ohus, et mõistes isikule 15 päeva aresti ja võttes ära temal juhtimise õigus 6 kuuks on võimalik isikut mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma. Menetlusalune isik on kohustatud asuma aresti kandma Politsei-

- ja ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli liiklusjärelvalvetalituse Pärnu arestimajja (aadressil Pikk 18, Pärnu) 16. juulil 2018.a kell 10.00.

Anu Tammeniit Kohtunik