2-17-17942/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

13. juulil 2018.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-17-17942

Tsiviilasi

H.I hagi P.Q’i vastu elatise nõudes

Hagihind

4 935 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: H.I (isikukood XXX, elukoht Faehlmanni 32/2-13,

10125 Tallinn)

Hageja seaduslik esindaja O.D (isikukood XXX, elukoht

Faehlmanni 32/2-13, 10125 Tallinn; e- post:)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas

(Advokaadibüroo Pormeister, XXX, 10142 Tallinn; e- post:)

Kostja: P.Q (isikukood XXX, elukoht Tallinn; e- post:)

Kostja lepinguline esindaja advokaat Aldo Vassar

(Advokaadibüroo Lindeberg, Kentmanni 6, 10116 Tallinn; e-

post:

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada H.I hagi P.Q’i vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista P.Q-lt H.I (sünd. 05.03.2016.a) ülalpidamiseks igakuine elatis alates

01.12.2017.a Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses

kuni H.I täisealiseks saamiseni, s.o kuni 05.03.2034.a. Elatise summa muutub koos

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

2017.a oli elatise alammäär 235 eurot kuus ja 2018.a on elatise alammäär 250 eurot kuus.

3. P.Q’il tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette kuu 5.kuupäevaks

O.D’i arvelduskontole nr. EE102200001104711964, märkides maksekorralduse selgitusse

„H.I elatusraha ning kuu ja aasta mille eest elatist tasutakse“.

4. Välja mõista P.Q-lt H.I (sünd. 05.03.2016.a) kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi

01.12.2016.a kuni 30.11.2017.a eest kogusummas 2 800 eurot.

5. Kostjal P.Q’il tuleb tasuda hagejale H.I-le tagasiulatuv elatis kogusummas 2 800 eurot

(kohtuotsuse resolutsiooni punkt 4) 18 osamaksega, millise 17 järjestikuse osamakse

suurus on 155,55 eurot ja viimase osamakse suurus on 155,65 eurot. Nimetatud igakuised

osamaksed tuleb kostjal P.Q’il tasuda O.D arveldusarvele nr. EE102200001104711964

iga kuu 5.kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse „H.I tagasiulatuva elatise

osamakse“.

6. Jätta menetluskulud kostja P.Q’i kanda.

7. Välja mõista P.Q-lt H.I’i kasuks menetluskulu summas 516 eurot.

8. Välja mõista P.Q-lt H.I’i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (516 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

9. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele H.I’i ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise

elatise osas, mis muutub sisssenõutavaks alates 13.07.2018.a (TsMS § 468 lg 3).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. H.I esitas Harju Maakohtule 29.11.2017.a hagi P.Q vastu elatise nõudes. Kohtule esitatud

hagiavalduse kohaselt ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust. Kostja on kinnitanud

09.2016.a telefonikõnes, et loobub igasugusest suhtlusest lapsega ning on nõus täitma

seadusega etteantud kohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata elatise

tagasiulatuvalt 2 820 eurot perioodi 01.12.2016.a kuni 30.11.2017.a eest ning alates

01.12.2017.a elatise pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 1 524 eurot. Samuti palub hageja

välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Peale lapse sündimist ei ole kostja hagejat

rahaliselt toetanud ja hageja esindaja ei ole kostja poole pöördunud elatisraha küsimustes.

Tagasiulatuva nõude rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet

ning paneks kohustatud isiku ehk kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda –

kostjal puuduvad rahalised vahendid sellise nõude rahuldamiseks. Kostjal on kaks last,

kellele ta on kohustatud ülalpidamist maksma, kui mõlemas pooleliolevas

kohtumenetluses kohus igakuise elatise välja mõistab. Võttes arvesse asjaolu, et kui kohus

igakuise elatise nõude rahuldab, siis lisaks H.I-le peab kostja maksma elatist ka Hans

Richard H.I-le ja vastavate laste näol on tegemist õe ja vennaga, kes mõlemad elavad

hetkel üheskoos nende ema ehk hageja seadusliku esindaja juures ning seega on alust

elatise maksmiseks alla miinimummäära, kuna hagejal on mastaabisäästust tulenevalt

miinimumist väiksemad vajadused ja mõlema lapse eest riigi poolt makstavad

lapsetoetused makstakse O.D arvelduskontole. Kostja palub kohtul määrata igakuiseks

elatiseks summa 150 eurot. Kostja palub jätta mõlema poole menetluskulud poolte endi

kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et

hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. Menetlusosalised on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohus on

02.02.2018.a kohtumäärusega määranud lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus

menetluses (t/l 3, 16, 34).

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

6. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus (t/l 5) ning et

hageja elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist

tagasiulatuvalt alates 01. detsember 2016.a ning kas kostjal on kohustus tasuda elatist

igakuiselt seadusjärgses miinimummääras.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

8. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 01.12.2017.a summas 235 eurot, kuid

mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni

hageja täisealiseks saamiseni (t/l 8 pöördel). Kostja palub elatise välja mõista summas 150

eurot, kuivõrd hageja seadusliku esindaja arveldusarvele laekub lapsetoetus ning kostjal

on kohustus pidada ülal ka teist alaealist last (t/l 39).

10. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad

ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist

alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla

muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

11. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostja on kokku kahe alaealise lapse isa (t/l 66).

Seega asub kohus seisukohale, et kostja kõikidele alaealistele lastele tuleb tagada võrdne

kohtlemine ja võrdses suuruses elatis. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et Harju

Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr. 2-17-18050, millises on samuti esitatud elatise nõue

kostja vastu (t/l 37 pöördel, 68-69).

12. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 10 märkinud,

et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud

alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste

ebavõrdse olukorra.

13. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr. 2-17-18050 on kostjalt välja mõistetud

elatis Hans Richard H.I kasuks alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära) alates 01.12.2017.a kuni tema täisealiseks saamiseni (t/l 68-69). Seega leiab

kohus, et ka hageja on õigustatud kostjalt saama ülapidamist samaväärses suuruses s.o

seaduses sätestatud miinimummääras.

14. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

15. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu

24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).

16. Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks

põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates

olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise

suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu)

või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude

jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p-d

20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve.

17. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses märkinud, et O.D töötasu on 3 000 eurot ning

samuti on kostja töötasu suuruseks 3 000 eurot (t/l 2 pöördel). Kostja nimetatud hageja

väidet ümber lükanud ei ole ning seega lähtub kohus hageja poolt esitatud töötasude

suurustest. Lisaks nähtub hageja poolt kohtule esitatust, et kostja on Fujitsu Estonia

remonditeenuste direktor (t/l 52) ning nimetatust võib järeldada kostja võimekust oma

sissetuleku arvelt tasuda hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras.

18. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kostjale kuni 08.09.2016.a kuulunud

kinnisasi asukohas Kaevumäe, Hagaste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond (t/l 50) ja kuni

29.01.2018.a korteriomand asukohaga Sõle 9-26, Tallinn (t/l 51). Lisaks nähtub kohtule

esitatud kinnistusraamatu väljavõttest, et seisuga 26.02.2018.a (s.o. käesoleva

kohtumenetluse kestel) kuulus kostjale veel täiendavalt kaks kinnisasja, s.o Tuuliku

juurdelõige, Hagaste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ja Kibuvitsa 14, Tallinn (t/l 57).

19. Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 järelpäringud kinnistusraamatusse

ning nimetatust nähtub, et käesoleval hetkel kuulub O.D-le 3 kinnisasja ning kostjale

kinnisvara käesoleval ajal enam ei kuulu (t/l 60, 64).

20. Kohus leiab, et tõendeid selle kohta, et kostja ei ole suuteline tasuma hagejale seaduses

sätestatud määras ülalpidamist, kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole põhjendatud kostjalt

hageja kasuks välja mõista elatis summas 150 eurot. Seda enam olukorras, kus kostja

tasub oma teise alaealise lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras

(vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 13).

21. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et elatise summa kuulub vähendamisele

lapsetoetuse summa ulatuses, käesoleval juhul põhjendatud ei ole. Hageja poolt kohtu ette

toodud asjaoludest nähtub, et hageja igakuised kulutused on mitmeid kordi suuremad kui

hageja poolt kostjalt nõutav elatise summa (t/l 45). Seega leiab kohus, et antud juhul ei ole

põhjendatud arvestada kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistetava summa hulka ka

riigilt saadav lapsetoetus.

22. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates

01.12.2017.a Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses

kuni H.I täisealiseks saamiseni, s.o kuni 05.03.2034.a.

23. Kooskõlas PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist.

24. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi 01.12.2016.a kuni

30.11.2017.a eest summas 2 820 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.

25. Kohus leiab, et kostja poolt ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millistest nähtuks, et

viimane oleks täitnud hageja ülalpidamiskohustust eelpoolviidatud perioodil. Samas on

hageja esitanud kohtule tõendina kostja 27.09.2017.a e- kirja, millise kohaselt on kostja

avaldanud, et aeg ei ole veel küps füüsiliseks hoolitsuseks (t/l 33). Hageja on

hagiavalduses toonud välja, et on pöördunud kostja poole elatise saamiseks (t/l 8 pöördel).

26. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et hageja kasuks tagasiulatuva elatise

väljamõistmisel satuks kostja majanduslikult raskesse olukorda, on paljasõnalised. Kohtu

ette toodud asjaolude kohaselt käib kostja tööl (vaata selles osas käesoleva kohtuotsuse

punkt 17).

27. Samuti on kostja vahetult enne kohtumenetluse algust ning ka kohtumenetluse ajal

võõrandanud talle kuulunud kinnisasjad (vaata selles osas kohtuotsuse punktid 18 ja 19).

Sellisest kostja käitumisest järeldab kohus, et kostja on talle kuulunud vara teadlikult

võõrandanud, et muuta ennast varatuks ja hoida kõrvale hagejale elatise tasumisest.

28. Eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele ka tagasiulatuv elatis perioodi 01.12.2016.a kuni 30.11.2017.a eest

kogusummas 2 800 (11 x 235 + 215) eurot. Kohus selgitab, et 2016.a oli elatise

miinimummääraks 215 eurot.

29. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus

täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS

§ 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

30. Hageja on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tasuda väljamõistetav elatis hageja

seadusliku esindaja O.D arveldusarvele nr. EE102200001104711964 iga kuu

5.kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse „H.I elatusraha“ (t/l 3, 9, 21).

31. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda

iga kuu eest ette 05. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja O.D arvelduskontole.

32. Kostja on esitanud kohtule taotluse koostada maksegraafik, kui kohus peaks tagasiulatuva

elatise nõude mingisuguses ulatuses rahuldama, sest kostjal puuduvad rahalised vahendid

vastava nõude korraga rahuldamiseks. Kui mõlemas pooleliolevas kohtumenetluses

kohtud mõistavad kostjalt välja igakuise elatise maksmise, siis lasub tal kohustus maksta

ülalpidamist kahele lapsele ning selle kõrvalt peab ta ka ise kuidagi hakkama saama ja

rahaliste vahenditega toime tulema. Kostja saab tasuda maksimaalselt 300 eurot kuus ning

sellest lähtuvalt palub kostja ka kohtul koostada maksegraafiku, kui kohus peaks vastava

nõude kas osaliselt või täielikult rahuldama (t/l 39). Hageja leiab, et vastav kostja taotlus

rahuldamisele ei kuulu (t/l 46 pöördel).

33. Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid, leiab kohus, et kostja taotlus tagasiulatuva elatise

tasumise korra kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus arvestab seejuures

asjaoluga, et kostjal on kohustus tasuda tagasiulatuv elatis alates 2016.a detsembrikuust.

Samuti leiab kohus, et tagasiulatuva elatise tasumine osamaksetena aitab vältida poolte

vahel võimalikke edaspidiseid kohtuvaidlusi, s.o vajadust esitada avaldus täitemenetluse

ajatamiseks või peatamiseks vms. See ei oleks kooskõlas lapse huvidega.

34. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale tagasiulatuv elatis

kogusummas 2 800 eurot 18 osamaksega, millise 17 järjestikuse osamakse suurus on

155,55 eurot ja viimase osamakse suuruseks on 155,65 eurot. Nimetatud igakuised

osamaksed tuleb kostjal tasuda O.D arveldusarvele nr. EE102200001104711964 iga kuu

5.kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse „H.I tagasiulatuva elatise osamakse“.

35. Hageja on palunud tunnistada kohtulahend viivitamatult täidetavaks igakuise elatise

väljamõistmise osas kostjalt (t/l 46).

36. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu

tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel

viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

37. Riigikohus on 08.01.2014.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-165-13 punktis 22 leidnud,

et TsMS § 468 lg 3 mõttest tulenevalt on elatiseasjas kohtulahendi viivitamatu täitmise

eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes

hädavajalikus ulatuses. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnistada

kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise

võlgnevuse osas.

38. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks kostjalt hageja

ülalpidamiseks väljamõistetud elatise osas, mis muutub sissenõutavaks alates

13.07.2018.a.

39. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

40. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4 935 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

41. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

42. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 1 512 eurot (koos käibemaksuga)

ja registripäringute kulu summas 12 eurot (t/l 54-56). Kostja on palunud jätta mõlema

poole menetluskulud poolte endi kanda (t/l 39 pöördel).

43. Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on olnud 140 eurot (ilma

käibemaksuta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et

tunnitasu määr 140 eurot ilma käibemaksuta on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt.

Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu

03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

44. Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on

29.11.2017.a konsulteerinud hagejaga 15 minutit, 04.12.2017.a nõustanud hagejat seoses

kohtu nõudega, täpsustanud nõuet 30 minutit, 23.01.2018.a tutvunud kostja vastusega

hagile, kujundanud seisukoha ja edastanud selle kliendile 15 minutit, 06.02.2018.a,

tutvunud kohtuasja materjalidega, andnud kliendile selgitusi edasise menetlusliku olukorra

ja edasise tegevuskava osas 30 minutit, 08.02.2018.a, 12.02.2018.a ja 18.02.2018.a

pidanud kompromissläbirääkimisi kokku 45 minutit, 27.02.2018.a tutvunud kostja

seisukohtadega ja koostanud hageja seisukohad 3 tundi 15 minutit, 28.02.2018.a

koostanud elatise arvestuse 15 minutit, koostanud taotluse ja seisukohad 2 tundi 45

minutit, 06.03.2018.a koostanud menetluskulude nimekirja 30 minutit. Kokku on esindaja

ajakulu 9 tundi.

45. Kohus leiab, et kostja poolt ei kuulu hagejale kooskõlas Riigikohtu 06.05.2015.a.

kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 (vt. kohtumääruse punkti 13) hüvitamisele

ajakulu, mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega.

46. Lisaks leiab kohus, et hageja esindaja poolt nõutav õigusabikulu on ülepaisutatud

arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning hageja poolt kohtule esitatud

menetlusdokumente. Hageja on esitanud kohtule 01.02.2018.a seisukoha, mis on sisuliselt

2 lehel ning 06.03.2018.a seisukoha, mis on 7 lehel, kuid sisaldab juba ka varasemalt

esitatut. Samuti arvestab kohus sellega, et antud vaidlus on lahendatud kirjalikus

menetluses kohtuistungeid pidamata. Seega peab kohus põhjendatud hageja esindaja

ajakuluks kokku 3 tundi ehk kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele õigusabikulu

summas 504 eurot (3 tundi x 140 eurot = 420 + 20 %).

47. Hageja palub kostjalt välja mõista ka registripäringute kulu summas 12 eurot. Kohus

leiab, et vastav hageja taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 143 p 2 alusel.

48. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku

summas 516 eurot, millest õigusabikulu 504 eurot ja registripäringute kulu 12 eurot.

49. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik