1-17-7990/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

lk 1 3) /(

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 6. veebruar 2020 Kriminaalasi nr 1-19-5864

Tartu vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna

erakorraline ettekanne taotlusega G.T-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus e määramiseks t

Kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. september 2019 otsus G.T süüdimõistmises KarS § järgi 424 lg 1 ning tema karistamises

vangistusega 7 kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määratud karistus tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga, kohustusega järgida katseajal KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid. - KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati täiendavate lisakohustustena:

sotsiaalprogramm, alkoholitarvitamise häire diagnoosimise

kohustus, CDT-vereanalüüsid. Katseaja eeldatav lõpp: 25.03.2021 Menetlustoiming Taotluse lahendamine kirjalikus menetluses Kohtunik Kadi Aavik Taotluse esitaja

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldaja -post: ) Iris Asuküla (e iris.asukyla@just.ee Kriminaalhooldusalune G.T isikukood XXX, elukoht xxxxxxxx xxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx . RESOLUTSIOON

Rahuldada taotlus.

Määrata KarS § 75 lg 2 p katseajal täiendava kohustusena 2 alusel G.T-le mitte tarvitada alkoholi.

Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 25.09.2019 kohtuotsusega on G.T s

üüdi mõistetud KarS § järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 424 lg 1

, karistuseks vangistus 7 kuud. G.T on katseaja vältel kohustunud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontr xxxxxxxx xxx xxxx xxxxxollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas

lk 2 3) /(

xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või õppimisk - - oha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. Lisakohustustena määrati G.T-le : osaleda

kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistusesnimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine; registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja

tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele

ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal; teha alates kohtuotsuse jõustumisest 10

tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, omal kulul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT.

2. Kriminaalhooldusametnik on 28.01.2019 esitanud kohtule erakorralise ettekande

käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu kohta. Ettekande esitamise põhjuseks on G.T 13.12.2019 Politseija Piirivalveameti poolt määratud väärteokaristus samalaadse süüteo eest LS

§ 224 lg 2 järgi, karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot, ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

3. Ettekande kohaselt toimus esmakohtumine G.T-ga 21.10.2019, mil isikule tutvustati

kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Kriminaalhooldusalune esitas 30.10.2019 tõendi

„esmase hindamise“ teenusele registreerimise kohta 29.10.2019. Samal päeval esitas G.T ka 24.10.2019 laboratoorse vereanalüüsi CDT vastuse – analüüsi, tulemuseks 0,7%.

4. G.T-le tutvustati 25.11.2019 e

simest hoolduskava riskihinnangust lähtuvate tegevuste

läbiviimiseks. Hoolduskavast lähtudes on katseaja senise lühikese kestuse jooksul läbi viidud

üksnes üks planeeritud tegevus – test ja analüüs (AUDIT AUDIT- -testi tulemuseks 9 punkti). Kriminaalhooldus

alune esitas 27.01.2020 laboratoorse vereanalüüsi 24.01.2020 CDT vastusega – analüüsi tulemuseks 0,5%. Katseajal on isik registreerimiskohustust täitnud.

5. Ettekandest ja sellele lisatud omakäelisest seletusest nähtub, et väärteorikkumist on G.T põhjendanud järgnevalt: „Olin joonud 2 õlut ja läksin metsa vahele sõitma.“ KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab taotluse.

7. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. KarS § 74 lg 4 kohaselt ui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle k pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo,

võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi

vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisel. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega.

8. KrMS § 427 lg 1 kohaselt KarS § 74 lõike 4 kohaselt otsustab süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või

karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma mää KarS § 75 lg 2 p arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase rusega. 2 alusel

isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

9. - Kohtule edastatud väärteootsusest (tl 57 58) nähtub, et G.T, vaatamata asjaolule, et sai 25.09.2019 kohtulikult kriminaalkorras karistada mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis,

juhtis taas 16.11.2019 kell 16:34 Kanakülas, Pärnumaal autot alkoholijoobes, alkoholisisaldus

lk 3 3) /(

väljahingatavas õhus 0,55 mg/l. Seejuures läheb toimepandu selgesse vastuollu G.T poolt 25.09.2019 kohtuistungil avaldatuga (G.T: „Ma ei tunneta, et mul oleks alkoholiprobleem, see oli ühekordne apsakas. Tean, et kui rikun nõudeid, siis ähvardab mind kinni minek.“, tl 39-40). Tuleb nentida, et G.T ei suhtu piisava tõsidusega talle määratud kohustusse hoida alkoholi

tarvitamine kontrolli all, et vältida samalaadseid süütegusid. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud ettepanekut ning rikkumise kirjeldust,

s.o. asjaolu, et G.T on katseajal toime pannud samalaadse väärteo, s.o mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis, 2 alusel G.T-le peab kohus põhjendatuks määrata KarS § 75 lg 2 p

mitte tarvitada alkoholi. katseajal täiendava kohustusena Määratav lisakohustus aitab

eelduslikult

vältida uute samalaadsete süütegude toimepanekut katseajal, tõstab motivatsiooni muuta oma eluviisi ning soodustab

seeläbi G.T edukat katseaja läbimist.

10. tmisse tuleb G.T suhtuda kohusetundlikult,

Kohus märgib, et lisakohustuse täi kuivõrd käitumiskontrolliga on süüdimõistetule antud võimalus end heast küljest näidata, olles mh

õiguskuulekas ning katseaja lõppedes vabaneda otsusega määratud vanglakaristusest.

Käitumiskontrolli ajal kontrollnõuete ja lisakohustuste tahtlik või ükskõikne eiramine viimasele

kaasa ei aita.

11.

Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik

Kohtunik