1-09-12369/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-12369

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 2 p 2 ja KarS § 76 lg 3, 4 alusel vabastada N.U talle 19.12.1996.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KrK § 101 p 3, KrK § 115 lg 2 p 1,3, KrK §115-1 lg 1, KrK § 113, KrK § 124-3 lg 1, KrK § 128 lg 1, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 202, KrK § 207 lg 1 järgi KrK § 40 lg 1 ja KrK § 41 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 15

aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest.

Jõustunud määruse koopia saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 13.10.2009.a ja N.U vabaneb vangistusest 13.10.2009.a, siis 1 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust) ei pöörata N.U ’i suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta 2 (ühe) (kahe) kuu 28 päeva pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt

täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7,8 ning KarS § 75 lg 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas - xxx;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.september 2009.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-12369 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist 11.08.2009.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 10.08.2009.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava iskliku toimikuga

menetlusmaterjali edastamise kohta süüdimõistetu N.U tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu N.U

Kaitsjata varasemalt perekonnanimega: F.P asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX sündinud XXX kriminaalkorras karistatud 2-l korral

kaitsjat ei soovinud - esitas selle kohta 07.08.2009.a avalduse

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks,

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta,

• pöördub psühholoogilisele nõustamisele hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest

vabanemisest arvates ning täidab korrapäraselt seda kohustust kuni psühholoog ja/või kriminaalhooldusametnik leiavad, et edasiselt selleks vajadus puudub,

• osaleb sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks;

• asub ametlikult tööle hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast karistuse

kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele.

KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta 2 kuud 28 päeva. (üks) (kaks) KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja N.U vangistusest vabanemisest.

Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu N.U-le.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD N.U (varasemalt perekonnanimega: F.P) on kriminaalkorras karistatud 2-l korral:

• 07.03.1994.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 (ühe) aasta vabadusekaotusega; KrK § 47 alusel määrati karistust mitte pöörata täitmisele, kui N.U (sellel ajal perekonnanimega F.P) 1-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest talle mõistetakse vabaduskaotuslik karistus;

• 19.12.1996.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KrK § 101 p 3, KrK § 115 lg 2 p 1,3, KrK §115-1 lg 1, KrK § 113, KrK § 124-3 lg 1, KrK § 128 lg 1, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 202, KrK § 207 lg 1 järgi KrK § 40 lg 1 ja KrK § 41 lg 1 alusel 15 aasta vabadusekaotusega, karistuse kandmise alguseks 12.01.1996.a.

Käesolevaks ajaks on karistusest kantud KarS § 76 lg 2 p-s 2 nimetatud 2/3 karistusajast. 15-st aastast vangistusest on käesolevaks ajaks kantud veidi üle 13 aasta ja 8 kuu. Karistusest on kandmata veidi üle 1 aasta.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 30.09.2009.a

kohtuistungil ära N.U ja prokuröri arvamused, on seisukohal, et käesoleva

ajahetke seisuga on põhjendatud N.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

N.U on karistusest kantud enamus ja kantud karistusaeg on proportsionaalne toimepandud kuritegude rohkuse ja raskusega.

N.U käitumine vangistuses viibimise ajal on üldjoontes hea, kehtivaid

distsiplinaarkaristusi ei ole. Üksikud aastatetagused distsiplinaarkaristused on ammu kustunud.

Vangistuses viibimise ajal on N.U pikaajaliselt töötanud ja osalenud enamikes sotsiaalprogrammides.

Kinnipeetava iseloomutuses märgitu kohaselt osales N.U 2009.a maikuus

sotsiaalprogrammis samuti läbis 2009.a 3- kuulise AA ja narkosõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Varasemalt on N.U läbinud grupitöö mis sisaldab sotsiaalsete oskuste õpet, vihajuhtimist ja kõlblustreeningut. 2006.ja 2007.a on osalenud peresuhete teemalises programmis ning on osalenud koos abikaasaga väljasõiduseminaril. On käinud korduvalt vanglast lühiajalistel väljasõitudel. On läbinud vanglas kirikliku sotsiaalprogrammi 12 sammu ja 2006.a aastal sotsiaalprogrammi

Vangistuse ajal tutvus ja abiellus 2007.a märtsis Reelika N.U-ga, kelle juurde asub vabanedes elama.

Nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamuses nähtuvalt on N.U motiveeritud oma elu edasiselt seaduskuulekalt elama.

Vangistusest vabanedes on N.U olemas lähedaste toetus ning kindel elu-ja töökoht.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses peab N.U vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt sobib N.U kriminaalhooldusele.

Eeltoodud asjaoludel kogumis, peab kohus põhjendatuks N.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Kuna N.U käitumisest vangistuses ilmneb tema soov elada oma elu edasiselt

seaduskuulekalt, siis kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul pikaajalisest vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel.

Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna N.U-le katseajaks järgmised kohustused:

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta,

• pöördub psühholoogilisele nõustamisele hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest

vabanemisest arvates ning täidab korrapäraselt seda kohustust kuni psühholoog ja/või kriminaalhooldusametnik leiavad, et edasiselt selleks vajadus puudub,

• osaleb sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks;

• asub ametlikult tööle hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele.

Heli Sillaots kohtunik