2-16-2060/379 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

12.07.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-2060

Tsiviilasi

TERE Aktsiaseltsi saneerimismenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.06.2017 (allkirjastatud 14.06.2017)

määrus

saneerimisavalduse

menetlusse

võtmisest

keeldumiseks

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

TERE Aktsiaseltsi, OÜ Vändra, OÜ Vändra Vara ja OÜ

Fepower määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: TERE Aktsiaselts (registrikood 11411278,

asukoht Pärnu mnt 139E, 11317 Tallinn), lepinguline

esindaja advokaat Reet Saks

Saneerimisnõustaja: Aavo Koppel

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

AS Maag Grupp (registrikood 10209474, asukoht Ropka

tee 22, 51013 Tartu), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Martin Käerdi

OÜ Tõntso Agro (registrikood 11736371, asukoht Tõntso,

Koorküla,

Helme

vald,

68508

Valga

maakond),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

OOO Jevropeiskoje agentstvo po vozvratu dolgov

(Registrikood: 1097847129049, Ligovskii prospekt,

44B,31-H,

191040

Sankt-Peterburi,

Venemaa

Föderatsioon), lepinguline esindaja Igor Sumarok

AS Kryos, Registrikood: 10093155, Aadress: Peterburi tee

3, 11412 Tallinn), seaduslik esindaja MK, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek

OÜ Vändra (registrikood 10052854, asukoht Allikõnnu

küla, Vändra vald, 87604 Pärnumaa), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Elmer Muna

OÜ Vändra Vara (registrikood 10274365, asukoht

Allikõnnu küla, Vändra vald, 87604 Pärnumaa),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna

Fepower

OÜ

(registrikood

12325730,

asukoht

A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), seaduslik esindaja

RL

Adven Eesti AS (registrikood 10066299), seaduslik

esindaja UH

Agron Halduse OÜ (registrikood 11407992), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tauri Sokk

BEPCO OÜ (registrikood 11939016), seaduslik esindaja

KP

Contrailer OÜ (registrikood 10034141), seaduslik

esindaja RM

Destylo OÜ (registrikood 10495439), seaduslik esindaja

HK

DHL Estonia AS (registrikood 10451175), seaduslik

esindaja MK

Eesti Energia AS (registrikood 10421629), volitatud

esindaja Sander Kirsel

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood

70000349)

ELOPAK DENMARK A/S (registrikood 29938490),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Madisson

Elopak

EQS

GmbH

(registrikood

HRB

14115),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Madisson

Elopak OY (registrikood 0107619-7), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Karin Madisson

Estiko-Plastar AS (registrikood 10001689), seaduslik

esindaja TK

ESTINGER OÜ (registrikood 10327676), seaduslik

esindaja TU

Farmi

Piimatööstus

AS

(registrikood

10928619),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Käerdi

Flinty OÜ (registrikood 11202155), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Raiko Lipstok

Greiner Packaging AS (registrikood 10537929), seaduslik

esindaja HK

KredEx Krediidikindlustus AS (registrikood 11948506),

seaduslikud esindajad EA ja MR

Kuivajõe Farmer OÜ (registrikood 10303606), seaduslik

esindaja UP

Kõpu PM OÜ (registrikood 10021457), seaduslik esindaja

TV

Külmveod OÜ (registrikood 11966929), seaduslik

esindaja ES

MediaBroker OÜ (registrikood 10839459), seaduslik

esindaja AU

Põlva Agro OÜ (registrikood 10063763), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tauri Sokk

Põlva Käsipalliklubi (registrikood 80081834), seaduslik

esindaja AN

Põlva Vesi AS (registrikood 10151183), seaduslik

esindaja KK

SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (registrikood

11453650), esindaja Rainer Moppel

Tartu Mill AS (registrikood 10666674), seaduslik esindaja

UL

Telia Eesti AS (registrikood 10234957)

Tetra Laval Credit AB (Rootsi registrikood 556034-6099),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja

advokaat Erko-Andreas Roosik

Tetra Pak SIA (Läti registrikood BB000669), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja advokaat Erko-

Andreas Roosik

Tondi Tennisekeskus OÜ (registrikood 11239840),

seaduslik esindaja MK

Trocos Trade OÜ (registrikood 10568641), seaduslik

esindaja IM

TÜ EPIKO (registrikood 11555971), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Margus Lentsius

U.S. Invest AS (registrikood 10560792), seaduslik

esindaja TK

USS Security Eesti AS (registrikood 10622346), seaduslik

esindaja RP

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda TERE AS poolt apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite

vastuvõtmisest.

2. Harju Maakohtu 09.06.2017 (allkirjastatud 14.06.2017) määrus tühistada ja saata

asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

3. Määruskaebused rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määrusele ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 599, TsMS § 696 lg 3).

Menetluse käik

1. TERE AS esitas 08.02.2016 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse

algatamiseks.

2. Harju Maakohus algatas 18.02.2016 TERE AS-i saneerimismenetluse, määras

saneerimisnõustajateks Marko Kaevando ja Tarvo Lindma, kohustas neid tagama

saneerimiskava

vastuvõtmise

hiljemalt

11.04.2016

ja

esitama

vastuvõetud

saneerimiskava kohtule kinnitamiseks hiljemalt 18.04.2016.

3. Saneerimisnõustajad koostasid koostöös TERE AS-i juhtkonnaga saneerimiskava ja

edastasid saneerimiskava kõigile sellega hõlmatud võlausaldajatele 04.04.2016 koos

üleskutsega edastada hiljemalt 11.04.2016 kirjalik seisukoht kava vastuvõtmise kohta.

Kava

vastuvõtmise

hääletamiseks

koosolekut

ei

korraldatud.

14.04.2016

hääletusprotokolli järgi hinnati hääletustulemusi kahes rühmas: pandiga tagatud

nõuetega võlausaldajate (7) ja pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate (96) rühmas.

Pandiga tagatud võlausaldajate rühmas hääletas kava poolt neli võlausaldajat (57,14%

võlausaldajatest), kellel oli kokku 4,05% rühma häältest, kolm võlausaldajat hääletas

kava vastu. Pandiga tagamata võlausaldajate rühmas hääletas kava poolt 79

võlausaldajat (82,29% võlausaldajatest), kellel oli 57,47% rühma häältest, kuus

võlausaldajat ei hääletanud ning kava vastu hääletas 11 võlausaldajat. Kuigi kokku

hääletas saneerimiskava poolt 81% võlausaldajatest ja mõlemas rühmas hääletasid enam

kui pooled võlausaldajatest kava poolt, ei saa saneerimiskava lugeda saneerimisseaduse

(SanS) § 24 lg 3 mõttes vastu võetuks, sest poolthääletanud võlausaldajate hääled kokku

ei moodustanud vähemalt 2/3 häältest.

4. TERE AS esitas 18.04.2016 Harju Maakohtule avalduse vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamiseks, paludes ühtlasi määrata kava hindamiseks eksperdid.

5. Harju Maakohus võttis 12.05.2016 määrusega menetlusse ettevõtja poolt SanS § 29 lg

1 p 2 alusel esitatud avalduse vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks ja määras

saneerimiskava hindamiseks eksperdid TS ja UV, kohustas eksperte esitama arvamuse

hiljemalt 22.06.2016 ja määras, et otsustab saneerimiskava kinnitamise hiljemalt

11.07.2016.

6. Maakohtu määruse peale esitasid OÜ Tõntso Agro, Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS

DNB Bank, Nordea Bank Finland PLC ja AS Nordea Finance Estonia määruskaebused.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.08.2016 määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebused rahuldamata.

8. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.03.2017 määrusega nr 3-2-1-164-16 maa- ja

ringkonnakohtu määrused tühistati ja saadeti asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

9. 05.04.2017 esitas AS Maag Grupp kohtule avalduse, kus teatas, et on omandanud

võlausaldajate Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank, Nordea Bank Finland PLC

ja AS Nordea Finance Estonia nõuded ettevõtja vastu ning astub nende asemele. Samuti

teatas TERE AS, et loobub kõigist eelnimetatud võlausaldajate poolt esitatud taotlustest

ja vastuväidetest, mis on esitatud 18.04.2016, 28.04.2016, 02.05.2016 ning 30.08.2016.

10. 30.05.2017 esitas AS Maag Grupp kohtule avalduse, milles loobub võlausaldajate

Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank, Nordea Bank Finland PLC ja AS Nordea

Finance Estonia poolt antud vastuhäältest saneerimiskavale ning hääletab

saneerimiskava poolt.

11. 31.05.2017 esitas ettevõtja kohtule avalduse kinnitada saneerimiskava, kui

võlausaldajate poolt vastuvõetud kava SanS § 28 lg 2 alusel. Saneerimiskavas on

jagatud võlausaldajad kahte rühma, kus kummaski rühmas hääletas üle poole

võlausaldajatest kava vastuvõtmise poolt ning nende nõuded moodustasid seaduses

vajaliku üle 2/3 häältest.

12. 09.06.2017 vabastas kohus senised saneerimisnõustajad nende enda soovil ning nimetas

saneerimisnõustajaks Aavo Koppeli.

Esimese astme kohtu määrus

13. Harju Maakohus keeldus määrusega (määruse kuupäevaks märgitud 09.06.2017,

allkirjastatud 14.07.2017) TERE AS-i vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise

avalduse menetlusse võtmisest ja lõpetas saneerimismenetluse. Maakohus jättis

menetluskulud TERE AS-i kanda (TsMS § 172 lg 7 teine lause).

14. Kohtumenetlus on seisus, kus on tühistatud vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse

võtmise määrus ning samas on osa saneerimiskavale vastu hääletanud võlausaldajatest

avaldanud soovi muuta oma hääletusel antud arvamust. AS Maag Grupp poolt esitatud

avaldus muuta Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank, Nordea Bank Finland PLC

ja AS Nordea Finance Estonia poolt avaldatud seisukohta saneerimiskava osas ei ole

kehtiv. Puudub vastav regulatsioon saneerimisseaduses ning ei ole ka võimalik leida

analoogiat sarnastest seadusest. Vaatamata sellele, et kohtu hinnangul on olukord

muutunud võlausaldajate Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank, Nordea Bank

Finland PLC ja AS Nordea Finance Estonia osas, kuna nõuded on omandanud kolmas

isik, kes samuti on saavutanud kontrolli ettevõtja üle, siis kehtiv õiguskord ning

õiguskindluse põhimõte ei võimalda anda võlausaldajatele õigust muuta oma juba antud

häält. Andes võlausaldajale õiguse asuda saneerimiskava toetama pärast hääletuse

lõppemist, peaks tunnistama ka võlausaldaja õigust muuta oma poolthäält ning asuda

saneerimiskava vastu. See ei ole aga kooskõlas õiguskindlusega, kuna siis ei ole

võimalik öelda, millal on selgunud lõplikult hääletus saneerimiskava osas. Kohus

juhindus ka antud asjas tehtud Riigikohtu lahendi p 19.2 viimases lõigus antud juhisest,

mille kohaselt „…võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks

esitamise tingimuste hindamisel tuleks vähemalt eelduslikult lähtuda võlausaldajate

isikutest (samuti nõuete koosseisust ja ulatusest) kava vastuvõtmise otsustamise ajal, st

mitte arvestada hilisemaid muutusi, mh võlgade tasumist või nõuete loovutamist“.

15. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kõrvale AS Maag Grupp poolt pärast Riigikohtust

toimiku tagastamist esitatud avaldused ning lähtus 18.04.2016 seisuga esitatud

olukorrast. Kohus lahendab seega avaldust vastu võtmata jäetud saneerimiskava

kinnitamiseks koos antud asjas tehtud Riigikohtu määruses antud juhistega. Kohtul

tuleb antud staadiumis hinnata saneerimiskava ka selles osas, kas kava kohtleb kõiki

võlausaldajaid võrdselt ning kas võlausaldajate rühmadesse jagamine on esitatud moel

põhjendatud ning õiglane.

16. Saneerimiskava lähtub sellest, et kõigis rühmades toimub mh võlausaldajate nõuete

rahuldamine võrdsete maksete tegemisega igal makseperioodil, mis küll ei ületa iga

konkreetse võlausaldaja nõude teatud proportsiooni või nõude jääki. Seega on valitud

geomeetrilise võrdsuse asemel aritmeetilise võrdsuse põhimõte, kuna kummagi rühma

võlausaldajatele makstakse ühes perioodis välja kindel summa, mis ei ole

proportsionaalses suhtes nende nõude suurusega. Sellest omakorda tuleneb, et nõuded

ühe rühma piires rahuldatakse oluliselt erineva aja jooksul. Nii lõpeb teises rühmas

(pandiga tagamata nõuded) valdav enamus nõudeid pärast 3. aasta väljamakseid ning

vaid 7 võlausaldaja osas tehakse veel väljamakseid kuni 6. aastani. Samasugune olukord

on ka esimeses rühmas, kus 7-st võlausaldajast saavad oma nõude kolm võlausaldajat

rahuldatud juba esimesel aastal, üks kolmandal ning üks neljandal aastal ning 2

võlausaldajat saavad oma nõude rahuldatud alles 10. aastal.

17. Selliste rühmade korral on saneerimiseks valitud valed vahendid. Tavapäraselt

kohaldatakse nõuete rahuldamisel proportsionaalset tasumist, mille korral makstakse

igale võlausaldajale kindlatel perioodidel tema nõudest kindel protsent ning nii saavad

kõik võlausaldajad oma nõuded rahuldatud proportsionaalselt ning samaks ajaks. Nn

aritmeetilist võrdsust, kus kõigile võlausaldajatele (ka ühes rühmas) makstakse üks

maksimaalsumma, on võimalik samuti kasutada, kuid sellisel juhul peavad olema

nõuded selles grupis suhteliselt võrdse suurusega, et nende rahuldamine oleks kõigile

võlausaldajatele ligilähedaselt võrdne. Olukorras, kus võlausaldajate nõuded on

märkimisväärselt oma suuruse poolest erinevad, nagu antud juhul, ei taga aritmeetilise

võrdsuse rakendamine võlausaldajate võrdset kohtlemist oma rühma sees. Isegi kui

arvestada, et võlausaldajate Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank, Nordea Bank

Finland

PLC

ja

AS

Nordea

Finance

Estonia

näol

on

tegemist

nn

finantsinstitutsioonidega, kelle finantsiline taluvusvõime on oluliselt suurem tavalistest

äriühingutest, siis nende asetamine olukorda, kus nad peavad ootama oma nõuete

täielikku rahuldamist kordades kauem teistest võlausaldajatest, on põhjendamatult

ebavõrdne.

18. Seega on saneerimiskava vastuvõtmisel koheldud võlausaldajaid ebavõrdselt, kuna

samas rühmas rahuldatakse osade võlausaldajate nõuded põhjendamatult erineva aja

jooksul.

19. Kohtu hinnangul oleks võinud võlausaldajad antud juhul olla jagatud vähemalt 4 rühma,

tulenevalt nende nõuete suurusest ja tagasimakse pikkusest:

-

Pandiga tagatud nõuded üle 1,1 miljoni euro (3 võlausaldajat);

-

Pandiga tagatud nõuded kuni 1,1 miljonit eurot (4 võlausaldajat);

-

Pandiga tagamata nõuded üle 1 miljoni euro (5 võlausaldajat);

-

Pandiga tagamata nõuded kuni 1 miljon eurot (ülejäänud).

20. Kohtul puudub võimalus hinnata eeltoodud võlausaldajate rühmadesse jagamise sisulist

põhjendatust, kuna sellise põhjenduse esitamine on ettevõtja ja saneerimisnõustajate

ülesanne. Kohus on eeltoodud jaotuse esitanud vaid lähtudes saneerimiskavas

väljapakutud saneerimismeetmete valikust ning eesmärgiga tagada saneerimiskavas

võlausaldajate võrdne kohtlemine rühmade sees. Samas kohus möönab, et sellise

rühmadesse jaotamise esitamine oleks ka suhteliselt raskesti põhjendatav. Sellisel juhul

aga oleks jäänud antud rühmades saneerimiskava samuti vastu võtmata, kuna rühmas 1

oleks vastu hääletanud 2 võlausaldajat (Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank)

ning poolt oleks olnud 1 võlausaldaja (Maksu- ja Tolliamet) ja rühmas 3 oleks olnud

vastu 3 võlausaldajat (AS Nordea Finance Estonia, EPIKO TÜ ja Flinty OÜ) ning poolt

2 (Vändra OÜ ja Meierei Transport AS). Vastavalt SanS §-le 29 ei oleks sellise jaotuse

puhul olnud võimalik TERE AS-l esitada vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise

avaldust, kuna SanS § 29 lg 1 p 2 nõuab, et saneerimiskava poolt peab kõigis rühmades

hääletama vähemalt pool võlausaldajaid.

21. Seega, lähtudes SanS § 30 lg-st 6, tuleb jätta TERE AS poolt kohtule esitatud vastu

võtmata

saneerimiskava

kinnitamise

avaldus

menetlusse

võtmata

ning

saneerimismenetlus lõpetada.

22. Kuna saneerimismenetlus tuleb lõpetada, siis kohus ei pea otstarbekaks lahendada teisi

võlausaldajate poolt esitatud taotlusi ja vastuväiteid, mis puudutavad saneerimiskava

vastuvõtmist ja hindamist.

OÜ Vändra ja OÜ Vändra Vara määruskaebus

23. Kaebajad paluvad 03.08.2017 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha

asjas uus määrus, millega kinnitada võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava

või alternatiivselt võtta võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise

avaldus menetlusse.

24. Kohus on ebaõigesti jätnud AS-i Maag Grupp avalduse pankade vastuväidete loobumise

kohta arvesse võtmata. See on vastuolus saneerimismenetluse üldpõhimõtetega. Kohus

on asunud kaitsma võlausaldajat, kes ise on seisukohal, et tema õigusi ei ole rikutud ja

kava kinnitamine on tema huvides. Selle tulemusena on tekkinud olukord, mis ei ole ei

ettevõtja ega võlausaldajate huvides. Kui AS Maag Grupp võlausaldajana ise ei leia, et

teda koheldakse kavaga ebavõrdselt võrreldes teiste võlausaldajatega ega oma

vastuväiteid võlausaldajate rühmitamisele, siis puudub kohtul alus ja vajadus

analüüsida, kas AS-i Maag Grupp pankadelt omandatud nõuete rahuldamine teistest

võlausaldajatest mõnevõrra pikema aja jooksul võiks olla käsitletav tema

põhjendamatult ebavõrdse kohtlemisena.

25. Kaebajad möönavad, et pärast kava poolt hääletamist ei saa muuta kava vastuvõtmise

poolt antud häält vastuhääleks, kuna pärast kava vastuvõtmist saab ettevõtja, ettevõtte

töötajad ja kava vastuvõtmise poolt hääletanud võlausaldajate enamus arvestada kava

kehtimisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-24-11, p 50). Samas ei peaks õiguskindluse

põhimõte takistama olukorra paremuse poole muutumist. Seetõttu ei ole kohtul võimalik

õigustada AS-i Maag Grupp avalduse arvesse võtmata jätmist õiguskindluse tagamise

nõudega – pankade vastuväidete juurde jäämine on vastuolus ettevõtja ja valdava osa

võlausaldajate huvidega.

26. Kohtu järeldus Riigikohtu seisukohast on meelevaldne ja sellest ei tulene, et

võlausaldaja ei võiks oma vastuväidetest kava kinnitamisele menetluse jooksul loobuda.

Riigikohus selgitas, et „võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kohtule

kinnitamiseks esitamise tingimuste hindamisel tuleks vähemalt eelduslikult lähtuda

võlausaldajate isikutest (samuti nõuete koosseisust ja ulatusest) kava vastuvõtmise

otsustamise ajal, st mitte arvestada hilisemaid muutusi, mh võlgade tasumist või nõuete

loovutamist“ (määruse p 19.2). Esiteks käsitleb Riigikohtu juhis võlausaldajate ringi,

kelle häältega tuleks kava vastuvõtmisel arvestada, mitte võlausaldajate õigust oma

tahteavaldust muuta. Teiseks ei ole Riigikohus esitanud kategoorilist seisukohta, vaid

jätnud võimaluse põhjendatud juhtudel seaduse teistsuguseks tõlgenduseks.

27. Võlausaldajad olid hääletamiseks õigesti rühmitatud. Riigikohus ei andnud määruses

juhist, et saneerimiskavas oleksid võlausaldajad ebaõigesti rühmitatud, vaid et

maakohtul tuleb rühmade moodustamise aluseid kontrollida (määruse p 20). Üksnes

nõuete rahuldamiseks kuluv erinev aeg ei ole aluseks uue võlausaldajate rühma

moodustamiseks, kui nõuete ajatamise tähtajad ei ole kardinaalselt erinevad. Antud

juhul jäävad nõuete ajatamise tähtajad mõlemas rühmas mõistlikkuse piiridesse ning

erinev tähtaeg on tingitud üksnes mõne võlausaldaja nõude suhtelisest suurusest

võrreldes teiste võlausaldajate nõuetega. AS Maag Grupp pankadelt omandatud nõuete

tasumise pikem tähtaeg võrreldes väiksemate nõuetega võlausaldajatega on lubatud ja

saneerimisabinõuna kohtupraktikas kinnitust leidnud. Riigikohus on selgitanud, et

„Võlausaldajate erinev kohtlemine ei pruugi aga tingimata tähendada nende ebavõrdset

kohtlemist. Saneerimise edukuse huvides võib olla põhjendatud, et nt suuremad nõuded

rahuldatakse rahavoogude tasakaalustamiseks hiljem kui väiksemad nõuded,

kompenseerides erinevuse nt intressi maksmisega“ (RKTKm nr 3-2-1-25-11, p 48).

Saneerimiskava järgi kompenseeritakse suuremate nõuete rahuldamise pikem ajatamine

intressi tasumisega. Samuti asutakse kõikidele võlausaldajatele väljamakseid tegema

juba esimesel aastal (vt RKTKm nr 3-2-1-25-11, p 78), mistõttu on saneerimiskavas

väljapakutud lahendused TERE AS-i rahavoogude taastamiseks lubatavad ega kohtle

suuremaid võlausaldajaid oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

TERE AS määruskaebus

28. Kaebaja palub 03.08.2017 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, võtta

menetlusse TERE AS-i avaldus saneerimiskava kinnitamiseks ja kinnitada

saneerimiskava. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks TERE AS-i

saneerimiskava ise kinnitada, palub kaebaja saata asi maakohtule menetlemiseks ja

TERE AS-i saneerimiskava kinnitamise otsustamiseks.

29. 19.03.2018 esitas kaebaja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. 23.03.2018

esitas saneerimisnõustaja oma arvamuse saneerimise edukuse osas.

30. Kohus on määruse tegemisel ebaõigesti võtnud aluseks avaldused ja seisukohad, millest

menetlusosalised olid loobunud. AS Maag Grupp omandas pankade nõuded, loobus

vastuväidetest saneerimiskavale ning hääletas kava poolt. Avaldusest saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks loobus ka aktsiaselts Kryos. Eeltoodu tõttu esitas TERE AS

31.05.2017 maakohtule avalduse oma taotluse muutmiseks, paludes kohtul kinnitada

võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava. Maakohus on jätnud TERE AS

avalduse osas seisukoha võtmata.

31. Isegi, kui asuda seisukohale, et AS-i Maag Grupp 30.05.2016 tahteavaldust muuta

saneerimiskavale esitatud vastuhääl poolthääleks, ei ole võimalik arvestada, ei saanud

maakohus menetlusõiguslikult eirata fakti, et pankade vastuväiteid enam ei eksisteeri

ning ei ole pankade õigusi ega huve, mida saneerimiskava üle otsustamisel saaks

arvestada. Täna ei tugine rühmade moodustamise ebaõigsusele mitte ükski võlausaldaja.

32. Kohtulik kontroll saab Riigikohtu praktika järgi lähtuda üksnes konkreetse võlausaldaja

õiguste võimalikust rikkumisest, mida hinnatakse selle konkreetse võlausaldaja

vastuväidete alusel (vt ka RKTKm nr 3-2-1-25-11 p-d 31, 41). Kohus ei saa

saneerimiskava hindamisel järeldada võlausaldaja huvide rikkumist, kui võlausaldaja

ise rikkumist ei väida ega rikkumisele ei tugine. Mingil juhul ei saa saneerimiskava

kinnitamise avalduse menetlemisest keeldumist põhjendada aga taolise isiku õiguste ja

huvide väidetava rikkumisega, kes saneeritava äriühingu võlausaldajaks enam ei olegi.

33. Kohtumäärus on üllatuslik. Maakohus ei võinud määrust tehes tugineda asjaolule, mida

ei ole menetluses arutatud. 08.06.2017 kohtuistungil nõustus kohus, et menetluse kestel

on saneerimiskavasse puutuv olukord muutunud, arvestades, et pankade vastuhääled on

asendunud nende õigusjärglase poolthäältega ja saneerimiskava saab kinnitada.

34. Kohtupraktikas on lubatud saneerimiskavale esitatud vastuhäält kohtumenetluses muuta

(vt RKTKm nr 3-2-1-85-16, p-d 6–9). Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu määruse p-i

19.2 viimasest lausest ei saa järeldada tahteavalduste muutmise lubamatust ega ka

keeldu arvestada menetluse kestel muutunud asjaoludega.

35. Menetluse kestel muutunud asjaolude tõttu saab lugeda saneerimiskava SanS § 24 lg 4

alusel vastuvõetud saneerimiskavaks, mis kuulub SanS § 28 lg 2 alusel kinnitamisele.

Mõlemas rühmas on saneerimiskava poolt hääletanud rohkem kui pooled võlausaldajad

ning neile kuulub kummaski rühmas üle 2/3 häältest. Ka vastuvõetud saneerimiskava

kinnitamise määruses peab kohus andma SanS § 28 lg 3 kohaselt hinnangu

võlausaldajate OÜ Tõntso Agro, OOO Jevropeiskoje agentstvo po vozvratu dolgov ja

osaühingu Saimre poolt SanS § 26 alusel esitatud avaldusteele saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks. Kaebaja esitas seisukohad eeltoodud võlausaldajate avalduste

osas ning leidis, et ringkonnakohtul on võimalik vastuvõetud saneerimiskava kinnitada.

36. Kui saneerimiskava saaks jätkuvalt käsitleda vastuvõtmata saneerimiskavana, siis on ka

kõik SanS § 30 lg-st 1 tulenevad eeldused saneerimiskava kinnitamise avalduse

menetlusse võtmiseks ja saneerimiskava kinnitamiseks täidetud. Riigikohus on

käesolevas asjas tehtud määruses juba tuvastanud, et üldiselt on antud juhul SanS § 30

lg-s 1 sätestatud eeldused avalduse menetlusse võtmiseks täidetud. Riigikohus kohustas

maakohut üksnes kontrollima, kas saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamiseks

olid täidetud ka nõuded hääletamisele (SanS § 29 lg 1 p 2). Kaebaja hinnangul olid

sellised nõuded täidetud. Antud juhul hääletas 11.04.2016 seisuga kava vastuvõtmise

poolt 57,14% pandiga tagatud nõuetega rühma kuuluvatest võlausaldajatest ning

82,29% pandiga tagamata nõuetega rühma kuuluvatest võlausaldajatest.

37. Asjakohatud on kohtu põhjendused, mille järgi olevat võlausaldajate rühmitamisel

loodud kohtu arvates lubamatu olukord, kus pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate

puhul lõpeb „valdav enamus nõudeid 3. aasta väljamaksetega ning vaid 7 võlausaldaja

osas tehakse veel väljamakseid kuni 6. aastani.“ Ükski menetlusosaline ei ole sellist

väidet esitanud, mistõttu ei olnud määruse tegemisel alust niisugusele kaalutlusele

tugineda. Lisaks ei ole SanS § 26 alusel nõude esitanud võlausaldajate hulgas ka ühtki

sellist isikut, kellele tehtaks kava alusel väljamakseid ka veel kuuendal aastal. Nii OÜ-

le Tõntso Agro kui ka osaühingule Saimre tehakse kava järgi viimased väljamaksed

kolmandal aastal ning üksnes OOO Jevropeiskoje agentstvo po vozvratu dolgov puhul

makstakse jääk välja veel neljandal aastal.

38. Kohus leidis, et jaotus võinuks lähtuda nõuete suurusest. SanS § 21 lg 2 teise lause

kohaselt moodustavad ühe rühma ühesuguste õigustega võlausaldajad. Nõude suurus

iseenesest ei mõjuta võlausaldaja õigusi ning seetõttu ei järeldu nõude suuruse järgi

mitterühmitamisest SanS-i sätete rikkumist. Võlausaldajate erinev kohtlemine ei pruugi

aga tingimata tähendada nende ebavõrdset kohtlemist“. „Saneerimise edukuse huvides

võib olla põhjendatud, et nt suuremad nõuded rahuldatakse rahavoogude

tasakaalustamiseks hiljem kui väiksemad nõuded“ (RKTKm nr 3-2-1-25-11, p 48).

39. Asjas tuleks määrata uued eksperdid, kuivõrd TERE AS majanduslik olukord on

muutunud ning 2016. aastal antud ekspertarvamus ei ole tänases muutunud situatsioonis

enam õige. TERE AS igapäevane majandustegevus on üle aasta toiminud häireteta ning

ilma võlgnevuste tekkimiseta jooksvast majandustegevusest. Saneerimiskava

kinnitamisel saaks TERE AS majandustegevus selliselt jätkuda.

Fepower OÜ määruskaebus

40. Kaebaja palub 04.08.2017 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja võtta

menetlusse avaldus võlausaldajate poolt kinnitamata saneerimiskava kinnitamiseks.

Alternatiivselt palub kaebaja saata asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule, kuid

teisele

kohtunikule.

Kaebaja

palub

kohustada

saneerimisnõustajat

esitama

võlausaldajatele TERE AS värsked majandustulemused koos võrdlusega kinnitamiseks

esitatud saneerimiskava suhtes.

41. Saneerimiskava hindamiseks määratud ekspertiis osutus puudulikuks. TERE AS taotles

06.07.2016 kordusekspertiisi läbiviimist, kuid maakohus ei ole seda taotlust

lahendanud. AS TERE 05.04.2017 ja 31.05.2017 avaldusi ja AS Maag Grupp

30.05.2017 avaldust ei ole kohus võlausaldajatele kättesaadavaks teinud. Samuti ei ole

maakohus neid taotlusi lahendanud. Maakohus ei saanud ilma taotlusi lahendamata asja

edasi menetleda.

42. Kaebaja hinnangul ei ole hääle muutmise võimalus täielikult välistatud (vt RKTKm nr

3-2-1-85-16). Arvestades saneerimisseaduse eesmärki, ei tohiks välistada alguses vastu

hääletanud võlausaldaja hääle muutmise võimalust, seda eriti olukorras, kus

saneerimiskava tuleb ettevõtjal esitada lühikese aja jooksul ja seda kava ei saa muuta.

Sellisel juhul tuleks toetada võimalust muuta vastuhääl poolthääleks. Maakohus on

asunud ebaõigesti seisukohale, et tahteavalduse tagasivõtmine on seaduse kohaselt

võimatu ja rikub teiste võlausaldajate õigusi. Käesoleval juhul ei ole kohtu menetluses

ühegi võlausaldaja vastassuunalist (poolt hääle vastu hääleks muutmise) taotlust.

43. Saneerimismenetlust saab siiski edukalt jätkata ka ilma häält muutmata, kuna mõlemas

rühmas on nõutav arv poolthääli kava poolt antud.

44. SanS § 21 lg 2 sätestab sõnaselgelt, et rühma moodustavad ühesuguste õigustega

võlausaldajad. Võlasumma suurus ei anna võlausaldajale mingeid õigusi juurde,

mistõttu on väär kohtu seisukoht, et rühmitamine peab toimuma summade järgi. Väga

erinevate nõuete suurustega kava puhul ei ole oma olemuselt võimalik kasutada

proportsionaalset tasumist, sest sellisel juhul eelistatakse suurvõlausaldajaid, kellel

reeglina on nagunii pandiga tagatud nõuded (nt pangad). Kui nõustuda kohtu

seisukohaga, et nõuded tuleb tasuda alati ja ainult sarnasel perioodil, siis see eeldaks, et

suuremaid nõudeid tuleks sel juhul esmalt suuremas ulatuses vähendada. Samas pandiga

tagatud nõuete puhul ei ole see võimalik, kui panditud vara väärtus vastab nõude

suurusele. Rühmade moodustamise õiguspärasuse hindamisel oleks kohus pidanud

analüüsima, kas ühesuguste õigustega võlausaldajad on õigesti grupeeritud, mitte

hindama kas maksete ajatamine on võlausaldajate võrdse kohtlemise aspektist

õigustatud.

45. Maakohus asus hindama võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, jättes kõrvale

asjaolu, et selles menetlusfaasis selle küsimusega ei tegeleta. Praeguses menetlusfaasis

peab kohus kontrollima ainult seda, kas SanS §-s 29 ja §-s 30 toodud tingimused on

täidetud. Riigikohus selgitas käesolevas asjas tehtud lahendis, et kui võlausaldajaid

koheldakse erinevalt tähendab see ka rühmade loomist ning tagatud peab olema

rühmades hääletamine. TERE AS saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajad hääletasid

rühmades ning kohus kinnitas, et rühmad on moodustatud õigesti.

46. Võlausaldajate maksete ajatamise erineva tähtaja põhjused ja põhjendused on kavas

kirjeldatud. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Samuti on loodud

kompensatsioonimehhanism tasakaalustamaks pikemast maksegraafikust tingitud

erisust, ka see on jäänud maakohtul hinnangu andmisel arvesse võtmata. Riigikohus on

sõnaselgelt toetanud käsitlust, et saneerimise edukuse huvides võib suuremaid nõudeid

rahuldada hiljem, kompenseerides erinevuse intressiga (RKTKm nr 3-2-1-25-11 p 48).

47. Kohtul oleks tulnud TERE AS 18.04.2016 avaldust teistkordselt hinnates anda lõplik

hinnang ka ekspertide arvamusele, eelkõige vabastada eksperdid, kes esitasid kohtule

ekspertiisi, mis ei vasta nõuetele ja esitasid kohtule teadvalt valeandmeid. Asja uuel

lahendamisel tuleb ekspertiisiga seotud taotlused sisuliselt lahendada.

48. Kaebaja hinnangul on TERE AS saneerimiskõlbulik. Kohtu kaudu tuleks taotleda

saneerimisnõustajalt TERE AS majandustulemuste avaldamist võlausaldajatele koos

saneerimisnõustaja hinnanguga tegelike tulemuste ja saneerimiskavas esitatud

tulemuste võrdlusele.

Menetluse edasine käik

49. Võlausaldajad AS Maag Grupp, OÜ Kõpu PM, MediaBroker OÜ, OÜ BEPCO, AS

KredEx Krediidikindlustus, Põlva Käsipalliklubi, Estinger OÜ, Greiner Packaging AS,

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Contrailer OÜ, TÜ EPIKO, Tondi

Tennisekeskus OÜ, Põlva Vesi AS, Adven Eesti AS, U.S. Invest AS, Tartu Mill AS,

Tetra Pak SIA, Tetra Laval Credit AB, Agron Halduse OÜ, Põlva Agro OÜ, Külmveod

OÜ, Tõntso Agro OÜ, Eesti Energia AS, USS Security Eesti AS, Kuivajõe Farmer OÜ,

Elopak OY, Elopak EQS GmbH ja ELOPAK DENMARK A/S, Estiko-Plastar AS, SIA

UniCredit Leasing Eesti filiaal, Telia Eesti AS, DHL Estonia AS, OÜ Destylo,

TROCOS TRADE OÜ toetasid määruskaebusi ning palusid maakohtu määruse

tühistada.

50. Võlausaldaja OÜ Flinty palus jätta määruskaebused rahuldamata.

51. Maakohus edastas kooskõlas TsMS § 663 lg-ga 5 Tallinna Ringkonnakohtule

läbivaatamiseks ja lahendamiseks määruskaebused.

52. 30.11.2017 teatasid võlausaldajad OÜ Vändra ja OÜ Vändra Vara, et nad on loovutanud

neil TERE AS-i vastu olnud nõuded AS-ile Farmi Piimatööstus. OÜ Vändra ja OÜ

Vändra Vara ei ole enam TERE AS-i võlausaldajad.

53. 09.01.2018 esitas AS Maag Grupp taotluse asendada võlausaldaja AS Maag Grupp uue

võlausaldajaga AS Farmi Piimatööstus. Taotluse kohaselt on AS Maag Grupp

29.12.2017 kõik oma nõuded TERE AS-i vastu, mis on hõlmatud saneerimismenetlusse

tsiviilasjas nr 2-16-2060, tervikuna loovutanud AS-le Farmi Piimatööstus.

Ringkonnakohtu seisukoht

54. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et

määruskaebused

on

põhjendatud.

Maakohus

on

ebaõigesti

lõpetanud

saneerimismenetluse, mistõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada

ning tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.

55. Maakohus tuvastas õigesti olukorra, et kohtumenetlus on seisus, kus on tühistatud vastu

võtmata saneerimiskava menetlusse võtmise määrus ning samas

on osa

saneerimiskavale vastu hääletanud võlausaldajatest avaldanud soovi muuta oma

hääletusel antud häält. Maakohus on jätnud aga ebaõigesti muutunud olukorraga

arvestamata.

56. AS Maag Grupp omandas pankade nõuded, loobus vastuväidetest saneerimiskavale

ning hääletas kava poolt. Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et pankade nõuded on

omandanud kolmas isik, kes samuti on saavutanud kontrolli ettevõtja üle, kehtiv

õiguskord ning õiguskindluse põhimõte ei võimalda anda võlausaldajatele õigust muuta

oma juba antud häält, samuti puudub vastav regulatsioon saneerimisseaduses.

Ringkonnakohus maakohtu sellist põhjendust ei jaga. Saneerimisseadus ei keela

võlausaldajal oma seisukohta muuta. Kolleegium nõustub, et pärast kava poolt

hääletamist ei saa muuta kava vastuvõtmise poolt antud häält vastuhääleks, kuna pärast

kava vastuvõtmist saab ettevõtja, ettevõtte töötajad ja kava vastuvõtmise poolt

hääletanud võlausaldajate enamus arvestada kava kehtimisega. Samas ei peaks

õiguskindluse põhimõte takistama olukorra paremuse poole muutumist, kus valdav

enamik võlausaldajaid toetab saneerimiskava vastuvõtmist. Seetõttu ei ole võimalik

õigustada AS-i Maag Grupp avalduse arvesse võtmata jätmist õiguskindluse tagamise

nõudega, kuna pankade vastuväidete juurde jäämine on vastuolus ettevõtja ja valdava

osa võlausaldajate huvidega. Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu määruse p-i 19.2

viimasest lausest ei saa üheselt järeldada tahteavalduste muutmise lubamatust. Kehtivas

kohtupraktikas on samuti aktsepteeritud saneerimiskavale esitatud vastuhääle

kohtumenetluses muutmist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-16).

57. Eeltoodu alusel tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kõigepealt võtta seisukoht

TERE AS 31.05.2017 maakohtule esitatud avalduse osas, milles TERE AS muutis oma

esialgset taotlust ja palus kohtul kinnitada võlausaldajate poolt vastuvõetud

saneerimiskava.

58. Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, kuidas maakohus lahendas avalduse vastu

võtmata saneerimiskava kinnitamiseks.

59. Vastu võtmata saneerimiskava menetlusse võtmise otsustamisel peab kohus

kontrollima, kas SanS §-s 29 ja §-s 30 toodud tingimused on täidetud, mitte hindama

võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega rühmade moodustamise

õiguspärasuse hindamisel oleks kohus pidanud analüüsima, kas ühesuguste õigustega

võlausaldajad on õigesti grupeeritud, mitte hindama seda, kas maksete ajatamine on

võlausaldajate võrdse kohtlemise aspektist õigustatud. SanS § 21 lg 2 sätestab, et rühma

moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Võlasumma suurus ei anna

võlausaldajale õigusi juurde, mistõttu on väär maakohtu seisukoht, et rühmitamine peab

toimuma summade järgi.

60. Riigikohus on toetanud käsitlust, et saneerimise edukuse huvides võib suuremaid

nõudeid rahuldada hiljem, kompenseerides erinevuse intressiga (vt Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-25-11 p 48). Võlausaldajate maksete ajatamise erineva tähtaja põhjused ja

põhjendused

ning

kompensatsioonimehhanism,

tasakaalustamaks

pikemast

maksegraafikust tingitud erisust, on kavas kirjeldatud. Maakohus ei ole sellele

hinnangut andnud.

61. Ringkonnakohus nõustub ka määruskaebuste väidetega, et maakohus ei saanud

menetlusõiguslikult eirata fakti, et pankade vastuväiteid enam ei eksisteeri ning ei ole

pankade õigusi ega huve, mida saneerimiskava üle otsustamisel saaks arvestada. Täna

ei tugine rühmade moodustamise ebaõigsusele mitte ükski võlausaldaja. Käesolevas

asjas tehtud Riigikohtu määruse p-i 19.2 viimasest lausest ei tulene absoluutset keeldu

arvestada menetluse kestel muutunud asjaoludega. Maakohus on määruse tegemisel

ebaõigesti võtnud aluseks avaldused ja seisukohad, millest menetlusosalised olid

loobunud.

62. Kohtulik kontroll saab Riigikohtu praktika järgi lähtuda üksnes konkreetse võlausaldaja

õiguste võimalikust rikkumisest, mida hinnatakse selle konkreetse võlausaldaja

vastuväidete alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-11 p-d 31, 41). Kohus ei saa

saneerimiskava hindamisel järeldada võlausaldaja huvide rikkumist, kui võlausaldaja

ise rikkumist ei väida ega rikkumisele ei tugine. See on vastuolus saneerimismenetluse

üldpõhimõtetega. Maakohus on asunud kaitsma võlausaldajat, kes ise on seisukohal, et

tema õigusi ei ole rikutud ja kava kinnitamine on tema huvides. Selle tulemusena on

tekkinud olukord, mis ei ole ei ettevõtja ega võlausaldajate huvides. Kui AS Maag

Grupp võlausaldajana ise ei leia, et teda koheldakse kavaga ebavõrdselt võrreldes teiste

võlausaldajatega ega oma vastuväiteid võlausaldajate rühmitamisele, siis puudub kohtul

alus ja vajadus analüüsida, kas AS-i Maag Grupp pankadelt omandatud nõuete

rahuldamine teistest võlausaldajatest pikema aja jooksul võiks olla käsitletav tema

põhjendamatult ebavõrdse kohtlemisena.

63. Eeltoodu alusel peab maakohus asja uuel läbivaatamisel kontrollima, kas on järgitud

SanS § 28 lg-s 2 sätestatud nõudeid, mh SanS § 28 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi, kas

saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele ning kas saneerimiskava

vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid. Juhul, kui SanS § 24 lg-s 4

sätestatud nõue ei ole täidetud, saab maakohus saneerimiskava kinnitada SanS §-s 36

sätestatud eelduste esinemise korral.

64. TERE AS on apellatsioonimenetluses esitanud uusi tõendeid. Kuna asi saadetakse

maakohtule

uueks

lahendamiseks,

tuleb

apellatsioonimenetluses

tõendite

vastuvõtmisest keelduda. Tõendid ei ole vajalikud apellatsioonimenetluses. TERE AS

saab tõendid esitada maakohtule asja uue arutamise käigus ning nende asjakohasust ja

lubatavust saab hinnata maakohus asja uue arutamise kontekstis. Kuna tõendid esitati

elektrooniliselt, siis neid füüsilist ei tagastata, vaid eemaldatakse toimikust.

65. Samuti on võlausaldajad OÜ Vändra, OÜ Vändra Vara ja AS Maag Grupp teatanud et

nad ei ole enam TERE AS-i võlausaldajad, kuna on loovutanud neil TERE AS-i vastu

olnud nõuded AS-ile Farmi Piimatööstus. Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus

sellega arvestada ja nõuded loovutanud võlausaldajad asendada.

66. Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

maakohtu otsustada.

67. Määrusele ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 599 ja § 696 lg 3; vt ka Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-46-14, p 11).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Indrek Parrest