3-18-1382/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13.07.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1382

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Kristi Ait

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Kunta

Teenused OÜ

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

arestida Kunta Teenused OÜ (registrikood 12359143) arvelduskontod Eesti krediidi-

asutustes kokku 18 173,91 euro ulatuses.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Kunta Teenused OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

11.07.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes kohtult luba pöörata sissenõue Kunta Teenused OÜ (KT) rahalisele

õigusele, s.o arestides maksukohustuslase arvelduskontod kõikides Eesti krediidiasutustes

kokku 18 173,91 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu.

1) MTA alustas 13.07.2017 teatega ja 21.09.2017 korraldusega KT märts kuni mai 2017

käibedeklaratsioonides (KMD) deklareeritud andmete õigsuse kontrolli.

2) Kontrollimenetluse käigus on MTA tuvastanud, et KT kajastab maksuarvestuses

tööjõurendi soetust V.S. Media OÜ-lt. V.S. Media OÜ 26.05.2017 arve nr 17175 sisuks on

märgitud tööjõu rent (Marsi objekt), kogus 1 tükk, summas 7063,13 eurot (sh käibemaks

3-18-1382

2(5)

1177,19 eurot). Arvelt ei selgu, millisel perioodil, mitu töötajat on renditud. Samuti ei selgu

kuidas on kujunenud hind, usutavalt ei ole tõendatud viidatud arve tasumine. Ka KT juhatuse

liige ei ole usutavalt MTA-le selgitanud V.S. Media OÜ arve sisu. Viimase äriühingu puhul on

MTA veendumusel, et tegemist on varifirmaga, kes tegelikult ei ole KT-le teenust osutanud.

Seega kuulub kontrolli tulemusel KT mai 2017 sisendkäibemaks seoses V.S. Media OÜ arvega

vähendamisele 1177,19 eurot.

3) Lisaks on alust arvata, et KT on näidanud kaupade ja teenuste soetamist erinevatelt

ehituspoodidelt ja kütuse firmadelt, kuid tegelikkuses ehitusmaterjale ja kütust sellisel määral

ei soetatud. MTA-le esitati kontrollitava perioodi kohta kontrollimiseks kokku 536 tšekki/arvet.

MTA-le teadaolevalt tegutses äriühingus juhatuse liige üksinda, kuid tšekkidel oli näha, et oste

sooritatakse ühel ja samal kuupäeval ning kellaajal, kuid erinevates poodides. Osadel tšekkidel

ja arvetel on näha silmnähtavaid võltsimise tunnuseid (kuupäeva võltsitud, osad andmed

tšekkidelt eemaldatud jne). Lisaks tekitas kahtlust asjaolu, et „ühemehe firma“ soetab suurtes

kogustes kütust ja ehitusmaterjale, kuigi ehitusmaterjali osas on juhatuse liige kinnitanud, et

objektile soetab materjali ka klient. MTA-le esitatud 124 tšeki osas on müüjad ka kinnitanud,

et tšekid ei ole nende poolt väljastatud ehk tegemist on võltsingutega. Kontrolli tulemusena

kuulub KT sisendkäibemaks võltsitud kuludokumentide alusel vähendamisele kokku summas

4125,20 eurot. MTA-le esitatud 254 tšekki ja arvet on moonutatud andmetega. Maha on

tõmmatud (korrektoriga), kellele tegelikult tšekk või arve on väljastatud. Tšekkide ja arvete eest

on tasutud maksekaardiga, kuid mitte KT maksekaardiga ehk tegelikult on nende tšekkide ja

arvete eest tasunud keegi kolmas isik. Tšekkide ülemisi ja alumisi osi on lõigatud. Juhatuse

liige ei ole seoses ehitusmaterjali ja kütuse tšekkidega andnud usutavaid selgitusi. Kontrolli

tulemusena kuulub KT sisendkäibemaks selliselt moonutatud kuludokumentide alusel

vähendamisele kokku summas 1929,84 eurot.

4) Eelnevast tulenevalt on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks KT sisendkäibemaksu

vähendamine kokku summas 7232,23 eurot (1177,19 + 4125,20 + 1929,84), mille tulemusel

kuulub KT-l juurde tasumisele käibemaks summas 7232,23 eurot (käibemaksuseaduse § 29 lg

1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1).

5) KT pearaamatu kassakonto kohaselt on võltsitud tšekkide ja arvete ning võltsitud

andmetega tšekkide ja arvete eest tasutud sularahas aruandvale isikule (juhatuse liikmele)

kokku 43 766,72 eurot. Kuna nende tšekkide ja arvete alusel kajastatud tehinguid ei ole

toimunud, siis kuulub KT-l ka juurde tasumisele tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

kokku summas 10 941,68 eurot (tulumaksuseaduse § 1 lg 3, § 4 lg 1, § 51 lg 1 ja lg 2 p 3, § 54

lg 2).

6) KT-le on 11.10.2017 ja 06.06.2018 selgitatud tuvastatud asjaoludest ja puudustest

maksuarvestustes ning antud võimalus vabatahtlikult need kõrvaldada. Käesoleva hetkeni KT

ei ole oma maksuarvestust parandanud.

7) MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et KT on pannud toime maksupettuse. Olukorras,

kus isik on esitanud teadlikult valeandmeid, ei saa eeldada tema heausksust määratava

maksukohustuse tasumisel. Maksupettuse eesmärgiks oli maksueelise saamine. On tõenäoline,

et maksueelise kadumine võimaliku maksumääramise tulemusena viib äriühingu tegevuse

kohese lõpetamiseni ning seega ei pruugi maksuhalduril õnnestuda määratud summat

äriühingult kätte saada. KT-l on esitamata 2017. a majandusaasta aruanne, mistõttu puudub

ülevaade äriühingu majanduslikust seisust. KT deklareerib perioodil jaanuar 2017 - mai 2018

KMD-del 20% määraga maksustatud käivet kokku 248 607,74 eurot ning sellelt arvestatud

käibemaksu 49 721,55 eurot. Samal perioodil deklareerib sisendkäibemaksu kokku 46 660,20

3-18-1382

3(5)

eurot. Eeltoodust nähtub, et KT-l tulud ja kulud on peaaegu võrdsed, kuid arvestada tuleb, et

ettevõtlusega võib kaasneda lisaks kulutusi, mida KMD-del ei kajastata.

8) Taotluse esitamise kuupäeva seisuga puudub MTA-l ülevaade KT pangakontodel

olemasolevatest rahalistest vahenditest. MTA-le esitatud kontrollitavate perioodide

arvelduskontode kohaselt jääb KT-l iga kuu lõpus arvelduskontodele minimaalselt vabasid

rahalisi vahendeid. Selline tendents ning asjaolu, et arvelduskontodel oleva raha puhul on

tegemist väga likviidse varaga, mis on ajas kiiresti muutuv, võib prognoosida, et pärast

kohustuse määramist võib sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või muutuda võimatuks.

Äriühingu pangakontode analüüsist nähtub, et äriühing võtab enamus kontole laekunud raha

välja sularahas. Selline käitumine viitab sellele, et äriühingu majandustegevus ei ole

jätkusuutlik ning äriühing võib hakata oma majandustegevust lõpetama. KT ettemaksukontol

ei ole vabu vahendeid. 10.07.2018 seisuga on äriühingul käibemaksu võlg 111,53 eurot. MTA

andmetel on KT juhatuse liikmel kohtutäituri menetluses võlgnevus summas 4583,37 eurot,

rahaline karistus karistusseadustiku alusel summas 891,90 eurot ja sunniraha võlgnevus

summas 411,90 eurot. Seega on põhjendatud kahtlus, et peale maksuotsuse vormistamist, ei ole

MTA-l võimalik võlgnevust sisse nõuda ka vastutusmenetluse raames juhatuse liikmelt.

9) KT ei oma kinnistusraamatu andmetel kinnisvara. Väärtpaberi keskregistri andmetel ei

oma äriühing väärtpabereid ega väärtpaberikontosid. Väikelaevade registri andmetel puuduvad

ka laevad. Ei ole ka teada, kas ja millist vallasvara kuulub KT-le, millele sissenõuet pöörata.

KT liiklusregistri andmetel sõidukeid ei oma. Eelnevast tulenevalt on KT arvelduskontode arest

ainuke võimalus äriühingu võimaliku määratava maksusumma kättesaamiseks. MKS § 131 lg

4 sätestab, et arestitud pangakontolt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri loal, st

vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohutuste täitmine.

10) MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA KT vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui KT on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361

lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui KT on esitanud tagatise suuruses 18 173,91

eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 toodud loetelule. Asendustagatise esitamisel

tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka

sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui KT soovib

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 18 173,91 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna

antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks

loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

3-18-1382

4(5)

et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus

pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega

sätestatud korras, sh anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda

tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses (MKS § 130

lg 1 p 3 ja § 131 lg 1).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel

saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed:

1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed

tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS §

130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks

maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Maksuhaldur on alustanud 13.07.2017 teatega nr 12.2-3/041157-1 ja 21.09.2017

korraldusega nr 12.2-3/041157-1-1 KT maksustamisperioodi märts kuni mai 2017 KMD-des

deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Arvestades maksuhalduri esitatud selgitusi ja tõendeid,

on kohtu hinnangul võimalik, et kõnealuse kontrollimenetluse tulemusena tehakse KT-le

maksuotsus, millega määratakse täiendav maksukohustus summas 18 173,91 eurot. Nimetatud

summast 7232,23 eurot moodustab käibemaks, mis on kajastatud KT poolt MTA-le esitatud

tšekkidel ja arvetel, mis on võltsimise tunnustega ning milliste osas on põhjendatud kahtlus, et

teenust või kaupa ei ole KT poolt soetatud (MTA taotluse lisad 3, 4 ja 20) ning 10 941,68 eurot

tulumaks, mis on arvestatud võltsimise tunnustega tšekkide ja arvete alusel ettevõttest välja

viidud summast. Taotluses välja toodud asjaolude ja maksuhalduri esitatud tõendite pinnalt ei

saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksu määramise

aegumistähtaeg ei ole MKS § 98 lg 1 alusel möödunud.

Eelnevast nähtuvalt on tuvastatud, et maksuhaldur on viimas läbi menetlust ning selle

tõenäoliseks tulemuseks on KT-le maksu määramine summas 18 173,91 eurot.

7. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab täiendavalt, et maksuhalduril on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase

tegevusest.

Maksuhalduri taotluses esile toodud asjaolud ning taotlusega esitatud tõendid viitavad sellele,

et KT on osalenud maksupettuses, kajastades oma maksuarvestuses teadlikult tehinguid, mis

tegelikult ei ole toimunud. Maksupettuse kaudu maksukohustuse vältimine annab aluse eeldada

3-18-1382

5(5)

maksukohustuse täitmise soovimatust ka maksumenetluse tulemusena tagantjärele määratava

maksukohustuse osas. Vastavat järeldust toetab ka asjaolu, et MTA on 11.10.2017 ja

06.06.2018 KT-le selgitanud tuvastatud asjaolusid ja puudusi maksuarvestuses ning KT-le on

antud võimalus vabatahtlikult need kõrvaldada, ent KT ei ole oma maksuarvestust parandanud.

Seega võib eeldada kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmise olulist raskendatust või

võimatust maksukohustuslase tegevusest tulenevalt.

8. KT-l puudub teadaolevalt registervara. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ka muid varalisi

õigusi lisaks äriühingu poolt kasutatavale pangakontole. Kuigi pangakontode aresti näol on

tegemist üsna intensiivse majandustegevuse takistusega, ei näe kohus, et praegusel juhul oleks

võimalik kasutada mõnda alternatiivset abinõu. Nagu kohus eelnevalt märkis, võib eeldada KT

soovimatust täita enda maksukohustust maksumenetluse tulemusena ja seetõttu võib eeldada

äritegevuse planeerimist selliselt, et maksumenetluse lõppemise ajaks on lõppenud nii KT

kaudu läbi viidav majandustegevus kui ka vahendid äriühingu pangakonto(de)l, millele pöörata

sissenõue. Kohus rõhutab, et maksukohustuse täitmine on avalikes huvides ning olukorras, kus

äriühingul puudub muu vara maksukohustuse täitmise tagamiseks ning maksupettuse

toimepanemine maksukohustuslase poolt on esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt usutav, peab

kohus äriühingu pangakontode arestimist tulevase maksukohustuse suuruses summas

põhjendatuks ja proportsionaalseks. KT-l on samas võimalik taoleda maksuhaldurilt luba

väljamaksete tegemiseks arestitud pangakontolt (MKS § 131 lg 4).

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lubada maksuhalduril täitmist tagava toiminguna arestida

KT pangakontod eeldatava maksukohustuse ulatuses summas 18 173,91 eurot.

9. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui KT on esitanud

tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt summas 18 173,91 eurot (asendustagatise

esitamisel peab tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka võimalikud sundtäitmise kulud).

Maksuhaldur on taotluses esile toonud, et lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt KT vastu suunatud

täitmist tagavad täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise

tinginud asjaolu on ära langenud või kui äriühing on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude

tagamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik