1-15-6088/61 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-6088

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2018. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-15-6088 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör

Abiprokurör Valdo Gerassimov (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

S S.E t üüdimõistetu ingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

Kaitsja S.E

Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx di maakond; isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel): puudub. Vandeadvokaat Matti Reinsalu Kohtuistungi toimumise aeg 03.07.2018. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON 1. S.E temale Jätta Pärnu Maakohtu 12.10.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6088 karistuse mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Välja mõista riigituludesse riigi õigusabi kulud üks S.E-lt

146 ( sada nelikümmend kuus) eurot ja 16 (kuusteist) senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB

Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor

Bank AS) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700071901. Selgitusse tuleb -15-6088 märkida „1 , menetluskulu, S.E“.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu süüdi KarS § järgi Maakohtu 12.10.2015. a otsusega tunnistati S.E

, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aasta vangistust, ja KarS § 4231 järgi, mille eest talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S.E-le liitkaristuseks

2 aastat vangistust, mida

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra. S.E-le karistuseks 1 aastat 4 kuud vangistust, mida mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati Viru Maakohtu 21.11.2014. a otsusega , s.o 11 mõistetud karistuse ärakandmata osa kuud

liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 28

28 päeva vangistust, võrra. S.E-le mõisteti päeva vangistust KarS § 68 lg 1 alusel arvati karist . use hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.11.2016. a 25.03.2019. a. ja lõppeb Vangl ei toeta S.E vabastamist tingimisi htaegselt karistuse kandmisest. a ennetä P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha S.E rokurör tingimisi ennetähtaegse

vabastamise koht Prok S.E a. urör ei toeta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu S.E selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

Kaitsja taotles kohtult S.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukohaga uulanud ära

S.E ja tema kaitsja, leiab, et S.E

tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisel

t ei ole põhjendatud.

2. S.E kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesol temale mõistetud karist evaks ajaks on S.E usajast (2 aastat 3 kuud 28 päeva) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud.

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused S.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 S.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Vanglas viibib S.E viiendat korda. S.E karistust kuritegude Käesoleval ajal kannab

toimepanemise eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud – üldohtlikud liikluskuriteod.

S.E kannab karistust alkoholijoobe seisundis ja mootorsõiduki juhtimise eest

süstemaatilise mootorsõiduki juhtimis juhtimisõiguseta e eest . S.E varasemast

elukäigust nähtuvalt on tema õigusvastane käitumine püsinud järjepidevalt pika aja jooksul muutumatuna Siinkohal peab kohus ja seda käitumist pole mõjutanud ükski mõistetud karistus. oluliseks, et S.E-le on antud varasemalt võimalust kanda karistust ka vabaduses.

Viimati Viru Maakohtu 21.11.2014. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-9827), kui S.E-le mõistetud karistus KarS § 424 järgi jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata KarS §

74 lg 1,3 alusel 2-aastase katseajaga. Sellele vaatamata pani S.E vähem kui 1 aasta pärast katseaja algust uue samalaadse kuriteo. Lisaks rikkus S.E talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna varasemad karistused ei ole S.E-le vajalikku mõju avaldanud, puudub kohtul veendumus, et sellel korral senini ärakantud karistus oleks S.E suhtes eesmärgid täitnud.

3.2 S.E-ga on 10.08.2017 läbi viidud vestlus alkoholi tarvitamise teemal. S.E ei tunnistanud, et alkohol oleks probleem, ta oli eelkaalutlemise faasis. S.E läbis programmi „Õige hetk“ määrati käesoleva vangistuse . S.E

kandmise ajal ks S.E majandustöödele koristaja . S.E keeldus tööle asumast. on põhjendanud keeldumist tervisliku seisundiga.

S.E on

7 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on käesoleval ajal mh määratud

keelatud esemete ebaseadusliku omamise (tubakatooted, torke-lõikeriistad, muud), riietuse või nimesildi kandmiskorra rikkumise ametniku korralduse e amise eest. S.E ja ir selgitas kohtuistungil, et tal on distsiplinaarkaristused lihtsalt tulevad need ei ole tema arvates ja rasked karistused. S.E sõnul on see vanglapoolne tagakiusamine. Kohus leiab aga, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega kinnipidamisasutuses näitama, et ta on suuteline kehtestatud korrast kinni pidama. Kuna S.E on hulgaliselt erinevaid distsipliinirikkumisi toime pannud, ei ole kohtu arvates alust olla veendunud, et vabaduses on S.E valmis kehtivast korrast kinni pidama ja õiguskuulekalt käituma.

3.3 Vabanemisjärgselt on S.E

võimalus asuda elama

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas asuvasse korterisse, mis kuulub S.E emale. Vabanemisel ei ole S.E kindlat töökohta, kuid on lähedaste toetus. Tartu Vangla andmetel on S.E tasumata nõudeid kokku 5950,10 eurot. S.E puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamise harjumused dusest alkoholi . Kuigi S.E on enda sõnul aru saanud vaja tarvitamisest loobuda, pole kohus veendunud, et S.E on reaalselt suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. Samuti ei ole kohus veendunud, et S.E on piisavalt suur soov ja motivatsioon sõltuvuskäitumisega tegeleda. Kuna alkoholi tarvitamine on S.E puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks, ei saa kohus olla veendunud, et S.E-st lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maandatud.

4. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et S.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et S.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud

, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja S.E isik Lisaks puudub kohtul käesoleval .

ajal veendumus, et S.E on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed.

Raina Pärn Kohtunik