Legislator Case Law & Legislation
4-18-3100/6 AI generated

4-18-3100/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 4-18-3100/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-18-3100

Legislator headnote

AI generated

4-18-3100/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 4-18-3100

Keywords

AI generated
revocation of pension hardship residence permit financial hardship pension increase removal despite hardship pension claimant
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-18-3100

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2018, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3100 (2780,16,004460) Kohtunik Ene Muts Istungisekretär Marian Venno Väärteoasi

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri taotlus

P.J-ile väärteoasjas nr 2780,16,004460 määratud karistuse asendamiseks

Süüdlane P. J

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; telefon:

XXXX; e-posti aadress:

XXXX Menetlustoiming karistuse asendamine RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus

määras:

Asendada P. -ile Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 17. juuni 2016 J

otsusega väärteoasjas nr 2780,16,004460 määratud rahatrahv kakskümmend (20) trahviühikut, s.o kaheksakümmend (80) eurot kahe (2) päeva arestiga.

KarS § 69 alusel asendada P. -ile määratud arest viie (5) tunni üldkasuliku J tööga, mis tuleb ära teha kahe (2) kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest alates.

Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule telefoni teel kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral võib pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressile tartukrho.info@just.ee.

Määrus edastada P.J-ile, Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile, kohtutäitur Jane Rumjantsevale ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus

vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule. Kohtumenetluse pool võib esitada

määruskaebuse viieteistkümne (15) päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui

kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 17. juuni 2016 otsusega väärteoasjas nr

2780,16,004460 karistati P.J karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot, mis tuli ära tasuda hiljemalt 5. juuliks 2016. Otsus jõustus 6. juulil 2016.

Kuivõrd P.J ei tasunud määratud rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtajal ära,

algatas kohtutäitur Jane Rumjantseva 21. septembril 2016 rahatrahvi sissenõudmiseks

täitemenetluse täiteasjas nr 189/2016/955. Täitmisteade on võlgnikule e-postiaadressi kaudu kätte toimetatud.

11. juunil 2018 saabus Tartu Maakohtusse Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri taotlus P.J-ile väärteoasjas nr 2780,16,004460 määratud karistuse asendamiseks, kuna temale määratud rahatrahv on tasumata ning rahatrahvi nõude sundtäitmine ei ole võimalik.

Kohtuistungil selgitas P.J, et tal on olnud raske majanduslik olukord ja seega ei ole

ta olnud võimeline rahatrahvi tasuma. Ta on valmis tegema rahatrahvi asemel üldkasulikku tööd.

Kohtu seisukoht

VTMS § 211 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud

või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole

pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72.

KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab

kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile kaks tundi üldkasulikku tööd.

Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri taotlus P.J-ile asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. P.J oli võimalus tutvuda tema suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsusega alates 17. juunist 2016. Seega pidi ta olema teadlik ka

temale määratud rahatrahvist, selle tasumise kohustusest ja vabatahtliku tasumise tähtajast.

Kuna sellest hoolimata jättis P.J rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtajal aga tasumata ning ei taotlenud ka tasumise tähtaja pikendamist, suunati vastav nõue sundtäitmisele

kohtutäituri kaudu. Täitmisteade on P.J-ile tema e-postiaadressile kätte toimetatud ning seega on ka täitemenetluse alustamine talle ametlikult teatavaks tehtud. Käesolevaks ajaks

on tal olnud võimalus määratud rahatrahvi tasuda enam kui kahe aasta jooksul, kuid sellest hoolimata ei ole ta rahatrahvi tasuma asunud ja rahatrahv on täies ulatuses tasumata. Kohtule esitatud avaldusele lisatud kohtutäituri teatest nähtuvalt puudub P.J vara, millele saaks sissenõuet pöörata ning kohtul on alust arvata, et tal ei ole ka reaalselt piisavaid rahalisi vahendeid kogu nõude koheseks tasumiseks. Seega leiab kohus, et arvestades süüdlasele antud aega enda kohustuse täitmiseks ning asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole praeguseks veel aegunud on rahatrahvi asendamine arestiga P.J suhtes põhjendatud. Samas on P.J andnud nõusoleku teha arestipäevade asemel üldkasulikku tööd. Arvestades tema nõusolekut ja

väärteo toimepanemisest möödunud aega, peab kohus aresti asendamist üldkasuliku tööga

otstarbekaks, kuna üldkasuliku töö tegemise läbi karistust kandes annab süüdlane suurema panuse riigile kui aresti kandes.

Täimiskohtunik Ene Muts