1-09-14961/2 · 1-09-14961/2 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kuriteoasi nr.1-09-14961 (09250100226) 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse kuupäev ja koht

Pärnu Maakohus

28. september 2009.a., Kuressaare Kohtumajas Kohtunik

Kristel Pedassaar

Kohtuasi Z.S kuriteoasi süüdistuses KarS § 169 järgi

Asja läbivaatamise kuupäev

28. september 2009.a. käskmenetluses Süüdistatav

Kohtueelses menetluses on kaitsjaks olnud

Z.S, ik.XXX, varem kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistamata, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

vandeadvokaat Vahur Tänav

Resolutsioon

Süüdi tunnistada Z.S kuriteos KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks

rahaline karistus 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära, so. 2500 (kaks tuhat viissada) krooni riigituludesse (50x50).

Rahaline karistus tasuda ühe (1) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või

Kuriteoasi nr.1-09-14961 (09250100226) 2

Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „ Z.S , 1-09-14961, rahaline karistus“.

Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Z.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.

Arvestada riigieelarvest selleks otstarbeks eraldatud vahenditest riigiõigusabi korras kaitse teostamise eest kriminaalmenetluses: Advokaadibüroo Vahur Tänav OÜ (asukoht Lossi 4a 93819 Kuressaare, reg. nr 10373498) kasuks 800 krooni vandeadvokaat Vahur Tänav poolt süüdistatavale Z.S-ile (kaheksasada)

riigi õigusabi korras kaitse osutamise eest kohtueelses menetluses.

Välja mõista Z.S’ lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 800 (kaheksasada) krooni.

Z.S’ l tasuda temalt väljamõistetud sundraha ja muu menetluskulu

Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034800017 või nr

221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696.

Makse selgitusse märkida: „ Z.S , 1-09-14961, sundraha või muu menetluskulu“.

Sundraha tasuda ühe (1) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne (10) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus

arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile

tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks ning menetluse jätkamiseks üldkorras.

Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Kuressaare Kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik : Z.S’ t süüdistatakse selles, et tema alates 2008.a jaanuarikuust hoidub kuritahtlikult kõrvale Saare Maakohtu 04.11.2003 otsusega nr 2-1-314 välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest: tütar X X ik ülalpidamiseks igakuise elatusraha 600.- kr kuus alates elatisnõude kohtusse esitamise päevast, s.o. 12.09.2003 kuni lapse täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX

ja poeg X X ik ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 600.- kr kuus alates elatusnõude kohtusse esitamise päevast s.o. 12.09.2003 kuni lapse täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX

Kuriteoasi nr.1-09-14961 (09250100226) 3 ema X X kasuks, mistõttu on võlgnevus 01.06.2009 seisuga 83307.- krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisneb vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani Z.S toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on esitanud kohtule toimiku koos süüdistusaktiga ja teinud ettepaneku asi vaadata läbi käskmenetluses.

Kohus on oma määrusega andnud Z.S kohtu alla asja läbivaatamisega käskmenetluses.

Prokurör on karistuse taotlemisel arvestanud, et Z.S poolt on toimepandud II raskusastme kuritegu, mille eest seadusandja on näinud ette võimaluse mõista karistuseks ka rahalise karistuse. Prokurör on teinud kohtule ettepaneku karistada Z.S ’ t KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. ( 50x50) 2500 (kaks tuhat viissada) krooni riigituludesse.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud kuriteoasja materjalidega leiab, et asja võib lahendada käskmenetluses.

Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest prokurör on pidanud võimalikuks kohaldada

rahalist karistust, tõendamise asjaolud on selged ning seega esinevad asjas KrMS § 251

toodud käskmenetluse kohaldamise alused. KrMS § 252 alusel koostab prokuratuur käskmenetluses süüdistusakti, mille põhiosas, esitatakse kuriteo kvalifikatsioon, kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, süüdistust kinnitavad tõendid, ettepanek karistuse liigi ja määra

kohta. Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopia edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale. KrMS § 254 lg1 kohaselt, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta,

koostab ta ilma istungit pidamata kohtuotsuse. Kriminaalasi allub eeltoodud kaalutlustel

Pärnu Maakohtule. Kohtunik nõustub Z.S süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning taotletud karistuse määraga.

Karistuse mõistmisel Z.S’ le võtab kohus arvesse tema süüd, vastutust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud

ettepanek karistuse liigi ja määra kohta on põhjendatud. Toimikust olevast teatisest

kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Z.S keskmise päevasissetuleku suurus on alla 50 krooni (tl.27). KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 alusel rahalise karistuse

päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna Z.S päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla 50 krooni, siis on rahalise karistuse mõistmisel arvesse võetav miinimumpäevamäär 50 krooni.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub Z.S-ilt väljamõistmisele menetluskuluna

sundraha. Sundraha suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5

palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni. Menetluskuluks on ka riigiõigusabi seaduse alusel esinenud kaitsja tasu.

Kuriteoasi nr.1-09-14961 (09250100226) 4 Z.S kaitsjana riigiõigusabi korras (riigi õigusabi andmise määrus 07.07.09.a. , tl.35)

kohtueelses menetluses on osalenud vandeadvokaat V. Tänav, kes on esitanud kohtule taotluse tasu arvestamiseks summas kokku 800 krooni kohtueelses menetluses osalemise eest.

Tasu taotluses juhindub kaitsja „Riigi õigusabi seaduse §-st 21 lg3 ja Justiitsministri 26.01.2005.a. määrusest nr2 (14. mai 2008.a. määruse nr 20 redaktsioonis). KrMS § 180 alusel kuulub märgitud summa süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele.

Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 251-256.

K. Pedassaar kohtunik