2-17-117803/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks-tegemise aeg ja koht 12. juuli 2018. a,Võru tn 12, Põlva Tsiviilasja number 2-17-117803 Tsiviilasi

ERGO Insurance SE hagi M. K. vastu liikluskahju summas 1456,08 euro nõudes Hagi hind 1456,08 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ERGO Insurance SE, registrikood 10017013, asukoht Tammsaare tee 47, Tallinn, 11316 Esindaja: Kairi Koppel; e-post: kairi.koppel@ergo.ee Kostja: M. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ERGO Insurance SE hagi M. K. vastu.

2. Välja mõista M. K. ERGO Insurance SE kasuks regressi korras 1456 (üks tuhat nelisada viiskümmend kuus) eurot ja

2 (5) 08 senti, sealhulgas 1356,08 eurot liikluskahju ja 100 eurot kahjukäsitluskulu katteks.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista M. K. ERGO Insurance SE kasuks menetluskulude katteks 200 (kakssada) eurot.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise õigus

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja sõidukiga xxxxxxxxxxxxxx, registrimärgiga xxxxxx, 11.11.2015. a Tartus liiklusõnnetuse. Kostjal puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal vastava kategooria sõidukijuhtimise õigus. Hageja hüvitas kahjustatud isiku kindlustusandjale sõiduki xxxxx, registrimärgiga xxxxxx, remonttööde maksumuse 1356,08 eurot ning kahju käsitluskulud 100 eurot. Hageja esitas kostjale liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 2 p 3 alusel tagasinõude summas 1456,08 eurot, kuid kostja ei ole nõuet tasunud ega hagejaga kokkulepet nõude tasumiseks sõlminud.

3 (5)

Kostja vastus

Kostja on esitanud nõudele vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Vastuväite kohaselt oleks kindlustusandja pidanud kontrollima kostja juhtimisõiguse olemasolu liikluskindlustuslepingu sõlmimisel. Samuti leiab kostja, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue 30% ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 1.11.2017. a (tl 27). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud, samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks, kuid kostja on esitanud nõudele vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 488 sätestab, et võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile vastamiseni või hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Kostja ei ole esitatud vastuväidet tagasi võtnud, seega tuleb tema maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide lugeda ka vastuväiteks hageja nõudele hagimenetluses.

Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud (tl 28).

4 (5)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Hageja on esitanud nõude LKindlS § 53 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hageja on koos hagiavaldusega esitanud tõendid kostja poolt juhitud sõidukiga liiklusõnnetuse toimumise, kostjal juhtimisõiguse puudumise ning kostja poolt juhitud sõiduki suhtes liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohta hageja juures, samuti kannatanu sõiduki remonttööde maksumuse kohta.

Kostja on väitnud, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue 30% ulatuses, kuid ei ole märkinud, millisel õigusaktil või kokkuleppel tema väide põhineb. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide alusetu. Kuivõrd kostja on põhjustanud liiklusõnnetuse juhtides mootorsõidukit juhtimisõigust omamata ning hageja on kindlustuslepingust tulenevalt kannatanutele tekitatud kahju hüvitanud, on hagejal LKindlS § 53 lg 2 p 3 alusel tekkinud regressnõue kostja vastu. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks regressi korras välja liiklusõnnetuses kannatanutele väljamakstud kulude ja liiklusõnnetuse kahjukäsitluskulude hüvitamiseks 1456,08 eurot.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna

5 (5) kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.

Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna riigilõivu summas 200 eurot väljamõistmist.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot (tl 1 pöördel) ja hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv 155 eurot (tl 20).

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak Kohtunik