1-17-6853/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-6853

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6853 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.H, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, xxxx

Karistuse kandmise algus 29.05.2017 29.05.2019 ja lõpp Kaitsja

RESOLUTSIOON v.-adv. abi Robert Sprengk määratud korras Vabastada B.H temale Viru Maakohtu 23.11.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata B.H-le katseaeg kuni 29.05.2019 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada B.H-d katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada B.H-d katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud järgmisi ,5,7 kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - läbim alkoholivastane sõltuvusravi 2 (kahe) kuu jooksul pärast vanglast a vabanemist; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

Määrata B.H kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada B.H karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Barrister Narva osakonna (asukoht 21006 Narva) kasuks 202,80 (kakssada kaks eurot ja 80 senti, Võidu 2, s.h on käibemaks 20%, s.o poolt määratu 33,80 eurot) eurot v.-adv. abi Robert Sprengki d korras süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. B.H

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.H-lt menetluskuluna kaitsjatasu 202,80

(kakssada kaks eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Robert Sprengki poolt osutatu

d õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada B.H-l tasuda kaitsjatasu ositi 6 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 33,80 eurot. Menetluskulu tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ 99917700077725 B.H , 1-17-6853, kaitsjata

su osamakse“. Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.05.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava B.H id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 23.11.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6853 tunnistati B.H süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise alguseks 29.05.2017.

B.H-d on kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset vangistust kannab viiendat ta korda. Praegune kuritegu samastub eelmiste kuritegudega. Vägivalla raskusaste on vähenenud. Enamus kordadel on isikut karistatud joobes juhtimise eest. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta

1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust.

B.H rahvastikuregistrijärgne elukoht on aadressil xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. 09.04.2018 teostatud kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanik on B.H ema R. N. Antud korteris elavad kinnipeetava ema R. N alaealine ja õetütar. Võlgnevused korteri eest on ~1000 eurot. Ema on nõus poja vabanemisega antud aadressile. Kohtla- . klassi. Isiku s B.H on lõpetanud Järve Täiskasvanute kooli 9 õnade kohaselt on tal omandatud pottsepa eriala ning on olemas ka vastav tunnistus. Riigikeele oskus vastab tasemele. Suhtumine haridusse ja

A2 enesetäiendamisse on positiivne. Isiku sõnul on ta töötanud ametlikult ja mitteametlikult. Enne praegust vangistust oli tema sissetulekuks ka töövõimetuspension (isiku enda sõnul töövõime kaotus 70% ja pension oli umbes 220 eurot). Väidab, et enne angistust töötas mitteametlikult ehitusel, minevikus on ta töötanud v

ka metallilõikajana. K tasumata võlanõudeid 4 -Raha andmetel on kinnipeetaval 559,78 eurot.

Kinnipeetava

R. N suhted lähedasteks on ema ja õetütar. Isa on küll olemas, aga temaga on jahedad. Vanemad lahutasid abielu, kui B.H oli 7-aastane. Rahvastikuregistri andmetel B.H-l 2008), keda ülalpeetavad puuduvad, kuid ema sõnul on tal tütar (sünd 29.06. kasvatab lapse ema. B.H suhted oma emaga on head ja toetavad, poja vangistuse ajal suheldakse regulaarselt telefoni teel. B.H on koju oodatud, ema on nõus poega toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Ema on teadlik po ja alkoholisõltuvusest ja soovist sellega tegeleda. Arvestades, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud vangistuses, võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kuid oma sõnul B.H sõnade kohaselt ta nendega enam ei suhtle. hakkas ta alkoholi tarvitama 19-aastaselt. Tarvitas ainult kanget (8-10%) -3 liitrit õlut 2 päevas. Umbes aastaga tekkisid tal sõltuvusprobleemid ja hakkasid ilmnema võisid kesta nädal aega joomahood, mis järjest õi koo sõpradega igal nädalavahetusel. Isik teadvustab . Kinnipeetav j s oma alkoholisõltuvust Õige Hetk ja soovib sellega tegeleda. Sotsiaalprogramm id ja Eluviisitreening on Isikuga vesteldes on selgunud, et kanepit tarvitas esimest korda umbes 20-aastaselt, läbitud. ta umbes 1 - 2 korda aastas. Viimati tarvitas umbes pool aastat enne eelmist vangistust ca 3 aastat tagasi. Muid narkootikume ei tarvita, ust diagnoositud ei ole. Kinnipeetaval on sõltuv diagnoositud krooniline haigus. B.H sõnade kohaselt olid tal alkoholi tarvitamisega seotud psühhiaatrilised probleemid (unehäired, ärritus). Pöördus psühhiaatri poole mitmel korral abi saamiseks, on saanud ka Kuritegelikke ja vaenulikke hoiakuid vanglas psühhiaatrilist ravi. isik iisikutesse suhtub neutraalselt. Esinenud on ei väljenda, amet kergemaid ägestumisi suhtlemisel, kuid isik on hiljem vabandanud oma käitumise pärast. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse ud. B.H nõudeid ning on ka karistusest kõrvale hoidun enda sõnul on tal motivatsioon kuritegelikust käitumisest, loobuda alkoholi tarbimisest ja

ta on avaldanud soovi läbida sõltuvusravi rehabilitatsioonikeskuses. B.H puhul seisneb oht joobes olekus sõiduki juhtimises, aga ka kehalises väärkohtlemises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus

2 aasta jooksul on 50%, sama aja jooksul on 47%. B.H on andnud 26.04.2018 kirjaliku nõusoleku sõltuvusraviks. ingimisi ennetähtaegset Eeltoodule tuginedes toetab Viru Vangla B.H-d vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks B.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni panna talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 29.05.2019 ning

75 lg 2 p 2,5 sätestatud kohustused.

B.H kinnitas kohtuistungil, et soovib . vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda Alkoholivastasele

ta Ahtme Haiglasse. Ta o sõltuvusravile läheb n nõus kõigi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuetega. Töökoht ehitustöölisena OÜ- xxxx on talle s garanteeritud. Ta on aru saanud alkoholi kahjulikkusest, tahab minna tööle ja aidata emal võlgu tasuda, toetada ka tütart, kellega on head suhted. Ta kahetseb oma kuritegusid, olles aru saanud, et probleeme tekitavad ka kuritegeliku taustaga tuttavad, kellega ta ei tohiks suhelda. Töövõimetuspension määrati talle, kuna tal on psüühilised probleemid ja astma.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et B.H tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, B.H ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja märkis kohtuistungil, et kinnipeetav on ise oma teod ja alkoholi tarvitamise hukka mõistnud ning alkoholisõltuvusest lahti saama. saanud aru, et peab oma elu muutma ja Minevikku muuta ei saa, küll aga viku sidunud tööga, tulevikku ja B.H on oma tule alkoholi probleemi lahendamisega ja perega. B.H soovib töötada ja oma võlgnevused tasuda, olla toeks tütre kasvatamisel ja oma emale. Lähedaste tugivõrgustik on tal vabaduses olemas. B.H-le on garanteeritud töökoht, ta saab töövõimekaotusega seotud toetust ja vabanemisel ei ole tal materiaalseid probleeme. Ta soovib vabaneda oma kuritegeliku taustaga tuttavatest, see toetab ka alkoholist loobumist. B.H on vangistuses läbinud mitu sotsiaalprogrammi, mis aitavad tal oma plaane ellu viia ja edaspidises elus hakkama saada. Ta on nõus kõikide käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmisega. Kohustused, mis tal täita tuleb, ühtivad tema tulevikuplaanidega ja on täidetavad. B.H on lisaks vangla poolt esitatule nõus, et kohus määrab käitumiskontrolli ajal kohustuseks, et B.H ei või suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. abastamise otsustamisel Vangistusest enne tähtaega v hindab kohus si vabaduses. Need on kaitsja hinnangul positiivsed. Kui inimese reaalseid võimalu B.H vabaneb enne tähtaega, siis on võimalik tema käitumist kontrollida, teda aidata ja juhendada. Kohtupraktika kohaselt on positiivne käitumine vanglas ja reaalsed tulevikuperspektiivid peamised ennetähtaegse vabastamise kriteeriumid. Nendest lähtudes väärib B.H ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja on seisukohal, et ennetähtaegne vabanemine on stiimuliks ka B.H-le endale. Kaitsja palub kohtul kaaluda B.H ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru ja tema kaitsja Vangla ja kaitsja B.H poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada käitunu . Vangistuse jooksul on kinnipeetav d nõuetekohaselt eelkõige , mida kinnitab

distsiplinaarkaristuste puudumine, aga ka sotsiaalprogrammide läbimine. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht ema juures ning ema on avaldanud valmisolekut poega vaban toetada. Ka on emisjärgselt igakülgselt kinnipeetavale xxxx. S dastega on head töökoha viimistlusehitajana garanteerinud OÜ uhted lähe ja toetavad ning poolt

kinnipeetav on lähedaste koju oodatud. Kinnipeetava enda sõnul on tema tulevik seotud pere ja tööga, aga kõigepealt alkoholisõltuvuse probleemi lahendamisega. B.H soovib loobuda ka läbikäimisest kriminaalse taustaga tuttavatega. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnan , et B.H ka tegudes gul järeldada on nii sõnades kui väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemis B.H järgsed elutingimused. õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine, millega kaasneb kriminaalhooldaja poolne toetus. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingim kse isi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 5 kohaselt määrata vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus B.H-le katseaja ja käi kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 29.05.2019 tumiskontrolli ning paneb talle katseajaks lisaks KarS § 75 lg 1 p

6 loetletud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p sätestatud -des 1-

2,5,7 kohustused. kinnipeetava vangistusest tingimi Lõpetuseks märgib kohus, et si ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära jäänud kari lõplikult vabanenuks siiski vaid kandmata stuse osast loetakse B.H katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab B.H suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.

Kohus lähtus määrust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. tehes eeltoodust

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik