4-18-2979/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. juuli 2018 Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-18-2979 Ahto Jõgise kaebus Keskkonnainspektsiooni 18.05.2018.a. otsusele väärteoasjas nr 94001700831 Ahto Jõgise karistamises karistusseadustiku § 362 lg 1 järgi rahatrahviga 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot Kaebaja taotlus Taotlus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või otsusega määratud rahatrahvi vähendamiseks Kohtunik Kadi Aavik Kohtuliku menetluse staadium Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106, aadress Kopli 75, Tallinn, e-post: valve@kki.ee) Kohtuvälise menetleja esindaja Leana Lemming Menetlusalune isik AHTO JÕGIS isikukood 39112196023; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx Menetlusaluse isiku esindaja Erki Casar (e-post: adolfiõigus@gmail.com) RESOLUTSIOON

Jätta Ahto Jõgise kaebus rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni 18.05.2018.a. otsus väärteoasjas nr 94001700831 muutmata. Kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv 1000 eurot tuleb Ahto Jõgisel tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumbriga 410064625, selgitusega „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-18- 2979 (94001700831)“. Jätta menetluskulud Ahto Jõgise kanda.

Ekspertiisikulu 96,50 eurot tuleb Ahto Jõgisel tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumbriga 2800049464, selgitusega „menetluskulu väärteoasjas nr 4-18-2979 (94001700831)“.

Kui edasikaebe tähtaja jooksul ei ole rahatrahv ega menetluskulud tasutud, pööratakse kohtuotsus täitmisele.

Edastada kohtuotsus Ahto Jõgisele, tema esindajale ja kohtuvälisele menetlejale.

2

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebetähtaeg on möödunud. Jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.

Kaevatav otsus Keskkonnainspektsiooni 18.05.2018 otsusega väärteoasjas nr 94001700831 on A. Jõgist karistatud karistusseadustiku (KarS) § 362 lg 1 alusel rahatrahviga 250 trahviühikut, s.o. 1000 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt transportis A. Jõgis 13.07.2017 kella 23.20 ajal Viljandimaal Viljandi vallas Kuudeküla külas Kuude-Tusti teel Alt-Koerna maaüksuse läheduses GPS koordinaatidel N 58° 23' 59.07" ja E 25° 43' 03.75" mootorsõiduki KIA (registreerimismärgiga xxx xxx ) pagasiruumis jahipidamise käigus surmatud metskitse, mille päritolu A. Jõgis ei suutnud tõendada, eirates sellega jahiseaduse § 34 lg 3 nõuet, mille kohaselt jahisaaduse valdaja peab tõendama jahisaaduse päritolu. A. Jõgisel puudus metskitse transportimisel jahisaaduse päritolu tõendav dokument, sellest tulenevalt pani A. Jõgis sellega toime karistusseadustik § 362 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o loodussaaduste veo, hoiustamise või töötlemise nõuete rikkumise. A. Jõgis pani kirjeldatud teo toime otsese tahtlusega, kuna jahimehena ta teadis, et jahisaaduse valdajana peab ta tõendama jahisaaduse päritolu ja möönis, et suutmata jahisaaduse päritolu tõendada, paneb ta toime jahiseaduse rikkumise.

Kaebaja nõue ja põhjendused Menetlusalune isik A. Jõgis on esitanud Tartu Maakohtule 04.06.2018 kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele (tl 1-3), olles eelnevalt saatnud kaebuse tähtaegselt 31.05.2018 ekslikult Tartu Halduskohtule (tl 16, kohtute infosüsteemi väljatrükk). Kaebaja taotleb otsuse tühistamist ning alternatiivselt rahatrahvi vähendamist.

Kaebuse põhjenduste kohaselt otsus ei ole kohtuvälise menetleja otsus põhjendatud ega seaduslik. Otsuse aluseks on asjaolu, et kaebaja ei suutnud tõendada jahipidamise käigus surmatud metskitse, mis oli tema juhitava sõiduki pagasiruumis, päritolu, eirates sellega jahiseaduse § 34 lg 3 nõuet. Kaebuse esitaja leiab, et puudusid asjaolud karistuse määramiseks. Alternatiivselt leiab kaebaja, et karistuse määramine ei ole proportsioonis võimaliku rikkumisega.

Kaebuse esitaja selgitas kohtuvälisele menetlejale, et leidis kitse põllult. Kinnipidamisel ja sõiduki läbiotsimisel relva ei leitud. Samas on tuvastatud, et metskits tapeti tulirelvaga. Eeltoodu tõendab, et metskitse tapjaks ei olnud kaebuse esitaja. Jahiseaduse § 34 lg 1 kohaselt on jahisaadus käesoleva seaduse tähenduses jahipidamise käigus surmatud uluk ja surmatud uluki liha, nahk või muu tore. Kaebuse esitaja ei teadnud, mis tegu põhjustas looma surma, ta nägi tee pealt vedelevat looma ja otsustas selle sealt ära viia, mh teatada sellest ka pädevale asutusele. Seadus ei sätesta kui kiiresti peab teavitama surnuna leitud loomast.

Kaebuse esitaja leiab, et antud juhul ei ole ta seadust rikkunud, mistõttu puuduvad alused karistuse määramiseks. Juhul kui kohus leiab, et esinesid asjaolud, siis palub kaebuse esitaja vähendada määratud karistuse määra, sest üksnes veo eest ei ole mõistlik karistada sellises määras.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab 11.06.2018 seisukohas kokkuvõtlikult, et kaebus tuleb jätta rahuldamata (tl 10-12), tuues muuhulgas välja, et on A. Jõgisele ette heitnud jahisaaduse valdamise õiguse tõendamata jätmist, mitte metskitse küttimist. Seega ei puutu kaebuses esitatud selgitused,

3

et sõidukist relva ei leitud ja et metskitse ei tapnud kaebuse esitaja, käesolevas väärteomenetluses tõendamiseseme asjaolude hulka.

Jahiseaduse § 34 lg 3 kohaselt jahisaaduse valdaja peab tõendama jahisaaduse päritolu. Seega tulenevalt KrMS §-st 62 oli väärteomenetluse käigus vajalik tõendada, et sõidukis olnud metskits oli jahisaadus, et selle valdaja oli Ahto Jõgis, et jahisaaduse päritolu tõendamata jätmine on karistatav, millises tahtluse vormis rikkumine on toime pandud ning muud rikkumise toime pannud isikut iseloomustavad andmed ja vastutust mõjutavad asjaolud.

Keskkonnalubade infosüsteemist KLIS2 nähtub, et A. Jõgis on alates 18.05.2015 registreeritud jahimehena, seega on A. Jõgis isik, kelle puhul saab eeldada jahiseaduses sätestatud nõuete teadmist, sh jahisaaduse valdaja kohustust tõendada jahisaaduse päritolu. Samuti omab A. Jõgis korduvaid kokkupuuteid relvaga tapetud metskitsedega ning väide, et tema ei teadnud, mis on põhjustanud metsast kuulihaavaga leitud looma surma, ei ole eluliselt usutav ja on ajendatud eelkõige soovist enda käitumist õigustada ja vabaneda vastutusest. Samuti ei ole eluliselt usutav, et A. Jõgis tahtis leitud metskitsest hiljem teavitada pädevaid asutusi, kuna ta jahimehena teab, et kütitud ulukit ei tohi enne jahiloale vastava märke tegemist liigutada ja et liikluses hukkunud suuruluk kuulub jahipiirkonna valdajale. Seega oli A. Jõgis teadlik, et asudes ulukit leidmise kohast ära viima, on temal kohustus tõendada jahisaaduse päritolu ja oma tegevusega rikub ta seadust.

Menetluses määratud ekspertiisiga on tõendatud, et A. Jõgisel oli mootorsõidukis metskits, mis jahiseaduse § 4 lg 2 p 3 kohaselt on jahiuluk. Metskitsel oli kaelapiirkonnas laskehaav, mis kinnitab, et metskits on surmatud jahipidamise käigus. Jahiseaduse § 34 lg 1 kohaselt jahisaadus jahiseaduse tähenduses on jahipidamise käigus surmatud uluk.

A. Jõgis omab kehtivat karistust sarnase teo eest, kui teda on karistatud 10.04.2017.a KarS § 362 lg 1 järgi rahatrahviga 600 eurot, mis on pool sanktsiooni ülemmäärast. A. Jõgise edasisest tegevusest saab järeldada, et leebem karistus ei ole täitnud oma eesmärki ja ei ole mõjutanud A. Jõgist õiguskuulekale käitumisele. Kohtuväline menetleja leiab, et antud väärteoasjas määratud rahatrahv on proportsioonis süü suurusega ja toimepandud teoga ning mahub etteantud karistusraamidesse.

KOHTU PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti teinud ettepaneku lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus lahendama VTMS §-s 133 loetletud järgnevad küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS §- s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

4

Jahiseaduse (JahiS) § 34 lg 3 järgi peab jahisaaduse valdaja tõendama jahisaaduse päritolu. KarS § 362 lg 1 järgi karistatakse loodussaaduste veo, hoiustamise või töötlemise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

Väärteoasja kohtuvälises menetluses 18.04.2018 koostatud väärteprotokollist (väärteotoimiku lk 41-42), mille on koostanud Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor J. Tera nähtub, et A. Jõgis transportis 13.07.2017 kella 23.20 ajal Viljandimaal Viljandi vallas Kuudeküla külas Kuude-Tusti teel Alt-Koerna maaüksuse läheduses GPS koordinaatidel N 58° 23' 59.07" ja E 25° 43' 03.75" mootorsõiduki KIA (registreerimismärgiga xxx xxx ) pagasiruumis jahipidamise käigus surmatud metskitse, mille päritolu A. Jõgis ei suutnud tõendada. Nimetatud väärtegu on lisaks tõendatud ka 14.07.2017.a. koostatud vallasasja läbivaatuse protokolli ja sellele lisatud fototabeliga (väärteotoimiku lk 5-11), tunnistaja M. Kogeri ülekuulamise protokolliga (väärteotoimiku lk 14-15), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (väärteotoimiku lk 16-18), tunnistaja J. Alamäe ülekuulamise protokolliga (väärteotoimiku lk 20-22), 30.01.2018 surmatud metskitsele teostatud ekspertiisiaktiga (väärteotoimiku lk 26-31), asitõendi 28.03.2018 vaatlusprotokolli ning sellele lisatud fototabeliga (väärteotoimiku lk 34-38).

Tõendite alusel on tuvastav, et A. Jõgise valduses olevas sõiduki KIA xxx xxx pagasiruumis oleva kütitud metskitse puhul oli tegemist jahisaadusega. JahiS § 34 lg 1 järgi on jahisaaduseks jahipidamise käigus surmatud uluk ja surmatud uluki liha, nahk või muu toore. Ekspertiisiakti alusel on tuvastatav, et A. Jõgise sõidukis olnud metskitsel esines 8 cm pikkune laskehaav ning tema surma põhjuseks oli seljaaju vigastus laskehaava tõttu – kuul tungis looma kaela vasakult küljelt ning väljus paremalt küljelt. Loodussaaduseks karistusseadustiku § 362 lg 1 mõttes on ka jahisaadus ehk kütitud loom. J. Alamäe ütluste alusel on tuvastatav, et metskitse küttimisest ei saanud olla möödunud palju aega, sest looma kehatemperatuur oli kõrgem ümbritsevast temperatuurist.

A. Jõgisele ette heidetud jahisaaduse valdamise õiguse tõendamata jätmist, mitte metskitse küttimist, mistõttu on asjakohatu kaebaja väide, et sõiduki läbiotsimisel relva ei leitud. Samuti on menetlusaluse isiku ütluste alusel tuvastatav, et ta oli teadlik, et kui looma lastakse jahiloa alusel, siis saab päritolu tõendada jahiloaga. Jahiluba A. Jõgise ütluste ja J. Alamäe ütluste kohaselt A. Jõgisel ei olnud.

JahiS § 4 lg 2 p 3 alusel on metskits suurulukiks. JahiS § 41 lg 1 järgi teeb uluki tabamisel asjaomase märke jahiloale üksikjahil suuruluki puhul jahiloa omanik viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist. Sama paragrahvi lg-te 2 ja 3 järgi märgitakse suuruluki haavamise korral jahiloale viivitamata haavamise kuupäev ja kellaaeg. Kui haavatud suurulukit 24 tunni jooksul ei tabata, lõpetatakse jahiloa kehtivus märkega, et haavatud suurulukit ei leitud. Haavatud suuruluki tabamise korral märgitakse jahiloale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati. JahiS § 41 lg 4 kohaselt ei tohi suurulukit enne jahiloale tabamise kohta märke tegemist tabamiskohast ära viia.

Eelnimetatud tõenditele tuginedes tuvastab kohus, et A. Jõgisele süüks arvatud väärtegu on aset leidnud (VTMS § 133 p 2) ning selle on toime pannud A. Jõgis, kes ise süüd eitab (VTMS § 133 p 3) ja A. Jõgise käitumises esineb KarS § 362 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteokoosseis (VTMS § 133 p 4) ning väärteoasjas puuduvad VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud (VTMS § 133 p 1). Kohtu hinnangul on väärteod A. Jõgise poolt toime pandud otsese tahtlusega karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 3 mõttes, sest A. Jõgis oli teadlik tapetud looma päritolu saab tõendada jahiloaga, mida tal esitada ei olnud. Samuti ei esine väärteo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

5

Jahiseaduse § 47 järgi teostab riiklikku järelevalvet jahiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Keskkonnainspektsioon. VTMS § 52 lg 15 sätestab, et KarS §-s 362 sätestatud väärteo kohtuväliseks menetlejaks on Keskkonnainspektsioon, seega on otsuse teinud pädev kohtuväline menetleja (VTMS § 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ole ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (VTMS § 133 p 6). Kohtu hinnangul ei esine ka aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 järgi (VTMS § 133 p 8).

Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on määranud A. Jõgisele rahatrahvi õigesti. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on A. Jõgis väärtegu eitanud ning pole avaldanud seetõttu toimepandu osas ka mingit kahetsust, mida saaks karistust kergendava asjaoluna arvestada. Kohus selgitab, et kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul isikule karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistuse keskmine määr, milliseks käesoleval juhul olnuks 150 trahviühikut. A. Jõgisele on mõistetud karistus üle selle määra, põhjendusega, et isik on ka varasemalt samalaadse väärteo toime pannud, mis nähtub ka karistusregistri väljavõttest A. Jõgise kohta ning lisaks on teda eelmisel aastal karistatud ka JahiS § 50 rikkumise eest (väärteotoimiku lk 43). KarS § 362 lg 1 rikkumise eest on A. Jõgisele 2017.aastal sanktsioon määratud keskmises määras. Eeltoodust võib järeldada, et A. Jõgisele ei ole varasemad karistused mõjunud ning ta ei ole õigusvastast tegevust lõpetanud ning tema süü on seetõttu ka keskmisest suurem. Karistus peaks eelkõige suunama isikut edaspidi väärtegude toimepanemist vältima, kuid sellist toimet ei ole varasem karistus A. Jõgisele kahjuks avaldanud. Keskkonna kaitsele suunatud norme taaskord eirates võttis A. Jõgis endale teadlikult riski, et normirikkumisele järgneb vastutus ning seda vastutust peab A. Jõgis ka täiskasvanud inimesena kandma.

Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud ja seaduslik ning A. Jõgise kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni 18.05.2018.a. otsus väärteoasjas nr 94001700831 muutmata.

KrMS § 180 lg 1 sätestab koostoimes VTMS §-ga 2, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud, sh ekspertiisitasu 96,50 eurot, tuleb jätta A. Jõgis kanda. VTMS § 207 kohaselt kohtuvälise menetleja otsuses ja kohtuotsuses ettenähtud menetluskulud ja muud rahalised sissenõuded pööratakse täitmisele VTMS §-des 201, 203 ja 204 sätestatud korras.

Kohus on otsust tehes juhindunud VTMS § 132 p-st 1, §-st 133 ja §-st 134.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

Kohtunik