2-17-16219/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16219

Tsiviilasi

Purecode OÜ hagi Klick Eesti AS vastu kahju hüvitamiseks

ja viivise tasumiseks

Tsiviilasja hind

1 300 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja: Purecode OÜ (12489503), asukoht Pae tn 62-62,

13620 Tallinn, e-post: kirill.sustov@gmail.com

Hageja lepinguline esindaja: Alexander Sergeev, Rodelin

Õigusbüroo OÜ, e-post: alex7712rodelin@gmail.com

Kostja: Klick Eesti AS (11199045), asukoht Mustamäe tee 44,

10621 Tallinn, e-post: info@klick.ee

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Klick Eesti AS-ilt Purecode OÜ kasuks põhivõlgnevus 1 199 eurot.

3. Välja mõista Klick Eesti AS-ilt Purecode OÜ kasuks viivised võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (1 199 eurolt) alates 30.10.2017

kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud Klick Eesti AS kanda.

5. Välja mõista Klick Eesti AS-ilt Purecode OÜ kasuks menetluskulu 1 694 eurot.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja ostis kostjalt (müüja) drooni DJI Phantom 4 Pro, mis toote kirjelduse ja kostja väidete

kohaselt pidi olema viies teljes optiliselt tundlik ja suuteline lihtsasti vältima takistusi. Ka

toote reklaamis oli välja toodud, et droon märkab hästi puid ja muid takistusi.

Hageja informeeris kostjat, et soovib osta drooni maastiku ja looduse filmimiseks ning et

hageja jaoks on oluline, et droon suudaks vältida ka puid. Kostja kinnitas, et ostetav droon

vastab hageja soovidele. Kostja rõhutas, et tegemist on stabiilse ja kindla masinaga, mis

suudab vältida takistusi ja stabiilselt lennata ning on ideaalselt sobiv maastiku ja looduse

filmimiseks.

Phantom 4 Pro drooni kasutusjuhendit kostja hagejale müügilepingu sõlmimisel üle ei

andnud.

Hageja lennutas drooni P-režiimis Keila joa kandis, kuid drooni juhtimine väljus kontrolli alt

ja droon ei olnud suuteline nägema takistusi, mistõttu põrkas kokku puudega ja uppus joas.

Kostja müüs hagejale puudustega toote, kuna peale õnnetust hageja analüüsis drooni logisid

ja selgus, et droonil esinesid ka varasemalt tõrked töös, mida oli drooni ekspluateerimisel

raske märgata, kuid mis lõppkokkuvõttes viisid drooni juhitavuse ebastabiilsuseni. Kostja ei

hoiatanud, et nii kostja kui ka tootja reklaamis ning spetsifikatsioonis sisalduv informatsioon

toote kohta on puudulik ning et tootel puuduvad need omadused, mida lubatakse. Droon ei

ole suuteline vältima takistusi.

Takistuste vältimine viies suunas ja infrapunaste andurite olemasolu on Phantom 4 Pro

omapära ja põhitunnus, mis eristab teda teistest droonidest ning just selle väidetava omaduse

pärast hageja otsustas toote osta. Kui hageja oleks teadnud, et ostetud droonil vajalikud

omadused puuduvad, ei oleks hageja drooni ostnud. Drooni kasutamise ajal lisaks selgus, et

drooni lennuraadius on lubatud 7 km asemel 3,5 km.

Hageja pöördus kostja poole toote asendamise nõudega, kuid kuna tootja toodet ei asendanud,

ei rahuldanud ka kostja hageja nõuet toote asendamiseks, leides, et hageja eiras toote

kasutusjuhendit. Vale on kostja väide, et hageja on eiranud kasutusjuhendit.

Kostja tugines vastuses hageja pretensioonile vale toote mudeli kasutusjuhendile. Kostja

saatis hagejale Phantom 4 juhendi, mitte aga Phantom 4 Pro juhendi, millise toote ostis hageja.

Phantom 4 Pro tootel puudus eestikeelne juhend.

Kuna droon hävis ja seda ei ole võimalik parandada, on tegemist olulise lepingu rikkumisega.

Kuna Phantom 4 Pro droonil puuduvad omadused, mida hageja vajab ja mida kostja lubas,

nõuab hageja toote asendamise asemel kahju hüvitamist 1199 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kostja ei ole rikkunud poolte vahel sõlmitud müügilepingut. Kostja on müünud hagejale

lepingutingimustele vastava toote, kuid hageja ei ole toote kasutusjuhendis väljatoodud

ohtusid jälginud, mistõttu on hageja oma hooletu käitumisega põhjustanud drooni hävimise

või kadumise. Hageja lennutas drooni peenete puuokste läheduses.

Asjaolu, et Phantom 4 Pro droonile anti algselt kaasa Phantom 4 kasutusjuhend, ei ole toote

puuduseks, sest hagejale on olnud õige juhend Internetist lihtsalt kättesaadav. Seega on

hagejale edastatud vajalik info turvaliseks lendamiseks ning selgitatud vee kohal lendamise

riske. Vaatamata sellele on hageja siiski otsustanud vee kohal lendamise riski võtta.

Hagejal puuduvad tõendid, peaasjalikult katkine droon, mis tõestaks, et just kostjalt ostetud

drooniga on midagi juhtunud ja seetõttu ei ole hagejale võimalik kahju hüvitada. Samuti

puudub teave, millistes oludes antud juhtudel lennati. Põhjalikuks analüüsiks on vaja drooni

kopteri pardale salvestatud logi faili, kuid selle saamise tingimuseks on drooni olemasolu.

Isegi kui droon on hävinenud, saaks selle veest kätte.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud kirjalikke

tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

5. Hageja

nõue

põhineb

müügilepingust

tuleneva

kohustuse

olulisel

rikkumisel

lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisest ja kasutusjuhendi puudusest tulenevalt.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 199 eurot tekitatud kahju hüvitamiseks.

6. Kohtu hinnangul on tuvastatud ja tõendatud ning käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et:

-

26. veebruaril 2017 ostis hageja kostjalt DJI Phantom 4 Pro drooni hinnaga 1 199 eurot (tl

110);

-

18.05.2017 esitas hageja kostjale toote asendamise nõude, milles kirjeldas ka õnnetuse

asjaolusid (tl 13);

-

02.06.2017 saatis tootja hagejale e-kirja, milles tunnistas, et droon ei ole suuteline P-

režiimis vältima takistusi paremalt ja vasakult (tl 53);

-

08.06.2017 sai hageja kostjalt vastuse, et pretensiooni ei ole võimalik tootja ega müüja

kuludega lahendada (tl 14). Kahjustuse on põhjustanud juhendi (lk 17) eiramine (sõit vee

kohal, oksad) (tl 15);

-

08.06.2017 saatis kostja hagejale Phantom 4 juhendi (tl 15; 16-48);

-

08.06.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles juhtis kostja tähelepanu, et hagejal on

pretensioon ja nõue kostja suhtes. Samuti andis hageja kostjale teada, et kostja on viidanud

pretensiooni lahendamisel Phantom 4 juhendile, mitte ostetud toote DJI Phantom 4 Pro

juhendile (tl 49-49 p);

-

16.06.2017 saatis kostja hagejale e-kirja, et seadme tagasiostmiseks kostjal volitused

puuduvad (tl 50 p) ning kostja lähtub tootja vastutusest. Tegemist ei ole garantiijuhtumiga

(tl 51);

-

07.07.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, et hageja lähtub müüja vastutusest (tl 52).

7. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud. Hageja ja kostja

vaidlevad peamiselt selle üle, kas hageja poolt ostetud drooni infrapunaandurid pidid P-režiimis

töötama või mitte ning lisaks, kas kasutusjuhendi üleandmata jätmine on käesolevas asjas oluline

müügilepingu rikkumine. Nimelt, hageja leiab, et seetõttu, kuid lisaks ka toote kohta edastatud

spetsifikatsiooni ning toote suhtes tehtud avaliku reklaami ning müüja väidete tõttu müügilepingu

sõlmimisel, eksitas kostja hagejat toote ostmisel, jättes hagejale mulje, et ta ostab oluliselt parema

toote kui see tegelikult on ehk tekitas ebaõiget arusaama müügieseme omadustest. Kostja ei

informeerinud hagejat sellest, et toote omadused oluliselt erinevad sellest, mida tootja oma

reklaamides ja kostjale müügil on lubanud. Kuna droon hävis hageja hinnangul toote puuduse

tõttu ja seda ei ole võimalik parandada, on tegemist olulise lepingu rikkumisega VÕS § 223 lg 1

tähenduses. Hageja ei soovi toote asendamist, kuna müüdud tootel puudusid omadused, mida

hageja vajas ja mida lubas kostja, reklaam ja toote spetsifikatsioon. Lähtudes sellest nõuab hageja

kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

Kostja on seevastu seisukohal, et ei ole müügilepingut rikkunud. Hagejale on müüdud

lepingutingimustele vastav toode, kuid hageja ei ole toote kasutusjuhendis väljatoodud ohtusid

jälginud ja seetõttu oma hooletu käitumisega on põhjustanud toote hävimise. Hagejale on

edastatud vajalik info drooni omaduste kohta.

8. Pooled ei vaidle, et sõlmisid drooni DJI Phantom 4 Pro suhtes müügilepingu VÕS § 208 lg 1

tähenduses. VÕS § 208 lg 1 sätestab müügilepingu mõiste, mille kohaselt asja müügilepinguga

kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus

omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale

tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ei ole vaidlust, et kostja on hagejale toote

müünud ning kostja toote eest tasunud. VÕS § 230 lg 5 kohaselt müügigarantii ei välista ega

piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Puudustega toote puhul on ostjal nõudeõigus müüja vastu olemas.

VÕS § 211 lg 1 kohaselt müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks

ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud

vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal.

Kohus on pooltele selgitanud, et kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab

TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju

hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud

järgmised üldised eeldused: a) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); b) kostja vastutab

lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); c) hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

d) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); e) kahju

oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); f) rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav

(VÕS § 103 lg 1 esimene lause). VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse

rikkumine ei ole vabandatav.

9. Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele

tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev toode vastama. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale

üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, muuhulgas kvaliteedi ja kirjelduse osas.

Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2

kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi;

2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks

ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis

mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,

milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

Hageja on selgitanud, et droonil Phantom 4 on eelmise põlvkonna takistuste vältimise süsteem

ja puuduvad infrapunased andurid, mis on aga olemas Phantom 4 Pro droonil, mille ostis hageja.

See on ka põhjus, mis Phantom 4 drooni takistuste vältimise võimalused on piiratud ja paljud

Phantom 4 Pro funktsioonid ei ole Phantom 4 juhendis kirjeldatud.

Tõendatud on, et DJI Phantom 4 Pro juhendi kohaselt „DJI Phantom 4 Pro/Pro+ on äärmiselt

nutikas lendav kaamera, millel on viiesuunaline takistuste tajusüsteem, mis koosneb

videoanduritest ja infrapunaanduritest, mis võimaldavad tal arukalt vältida takistusi lennu ajal.“

(II tl 56); („The DJI Phantom 4 Pro/Pro+ is an extremely smart flying camera with five-

directions of obstacle sensing made up of vision and infrared sensors, making it able to

intelligently avoid obstacles during flight“, tl 56 p). Tõendatud on ka, et DJI Phantom 4 Pro

juhendi kohaselt „P-režiim (positsioneerimine) toimib kõige paremini tugeva GPS-signaali

korral. Õhusõiduk kasutab stabiliseerimiseks, takistuste vältimiseks ja liikuvate objektide

jälgimiseks GPS-i, stereonägemise süsteemi ja infrapuna-tajusüsteemi.“ (II tl 56 p); („P-mode

(Positioning): P-mode works best when the GPS signal is strong. The aircraft utilizes GPS, stereo

Vision System and Infrared Sensing System to stabilize, avoid obstacles or track moving

subjects.”, tl 60). Tõendatud on, et DJI Phantom 4 Pro juhendi kohaselt „Takistuste tuvastamise

süsteemi abil suudab õhusõiduk lähedalasuva takistuse tuvastamisel aktiivselt pidurdada.“ (II tl

57p).“ („Powered by the Obstacle Sensing, the aircraft will now be able to actively brake when

obstacles are detected around the aircraft“, tl 68).

Kohus selgitab pooltele, et lähtus DJI Phantom 4 Pro kasutusjuhendi tõlke osas kostja esitatud

tõendist ehk vandetõlgi tõlkest kasutusjuhendi vaidlusaluste lausete kohta (II tl 55-57) (VTS § 3

ja § 5), mis kohtu hinnangul on ka hageja poolt esitatud tõlkega käesoleva vaidluse tähenduses

samatähenduslik, st nii hageja kui vandetõlgi kasutusjuhendi tõlke kohaselt DJI Phantom 4 Pro

P-režiimis kasutab droon lisaks muudele anduritele ka infrapuna-tajusüsteemi ehk

infrapunaandureid.

Lisaks on tõendatud, et drooni spetsifikatsiooni kohaselt on droon viies teljes optiliselt tundlik,

st „takistuste tuvastamine viies suunas“ – „autonoomse lennu funktsioon on laiendatud

täiendavate kõrge resolutsiooniga stereo-visuaalsete anduritega, mis paiknevad tagant lisaks

andurite paarile, mis paiknevad eespool, samuti infrapunaste andurite süsteemiga, mis

paiknevad vasakul ja paremal. See andurite võrk loob täiusliku takistuste tuvastamise viies

suunas ja takistuste vältimise neljas suunas, kaitstes Phantom 4 Pro-t rohkemate takistuste eest

ja andes operaatorile kindlustunnet keerulisemate kaadrite filmimisel.“ (tl 8,11). Drooni

spetsifikatsiooni kohaselt on droon suuteline lihtsasti vältima takistusi nagu majad, inimesed,

puud jmt – „takistuste tuvastamise vahemik 06-23 jalga (0,2-7 m) (tl 9; 11) ning takistuste

tuvastamise kaugus eest ja tagant on 30 m ning külgedel 7 m (tl 10; 11).

Drooni reklaamis on välja toodud, et droon märkab hästi puid ja muid takistusi (väljavõtte

reklaamist tl 12).

Toetudes loetletud tõenditele asub kohus seisukohale, et droon Phantom 4 Pro pidi olema viies

teljes optiliselt tundlik, P-režiimis pidid infrapunased andurid töötama ja droon olema suuteline

lihtsasti vältima selliseid takistusi nagu majad, inimesed, puud jmt. Andurite tundlikkus

takistuste osas pidi olema 7-30 m. Ostetud toode pidi olema sobiv keerulisemate kaadrite

filmimiseks.

Kuigi pooled vaidlevad ka kostja kodulehel oleva drooni lennuraadiuse kohta info vastavuse osas

tegelikkusele, ei ole kohtu hinnangul käesolevas otsuses vajalik antud väiteid analüüsida, kuivõrd

lennuraadius ei mõjutanud kahju tekkimist. Ostetud toote reklaamitud ja tegelik lennuraadius on

7 km (tl 89). Lennuraadiuse küsimus võib küll põhimõtteliselt omada tähendust toote

lepingutingimustele vastavuse osas, kuid käesolevas asjas ei ole kohtu hinnangul lennuraadiuse

osas vaidlus mitte küsimuses toote lepingutingimustele vastavusest, kuivõrd küsimuses, kas

hageja oleks pidanud andma lisaks täiendavaid selgitusi lennuraadiuse suhtes tulenevalt Eestis

kehtivatest õigusnormidest. Kohtu hinnangul ei ole antud küsimuse analüüs VÕS § 217 lg 2

tähenduses asjassepuutuv ning kohus jätab antud küsimuse analüüsimata.

Hageja heidab peamise vastuväitena kostjale ette, et kostja ei informeerinud hagejat, et toote

kasutusjuhend ning toote spetsifikatsioon ja reklaam ei vasta toote tegelikele omadustele ning

droon ei ole tegelikult suuteline vältima takistusi paremalt ja vasakult ning infrapunased andurid

ei tööta P-režiimis. Kostja ei ole seda informatsiooni toonud välja ka oma kodulehel. Seega ei

olnud hagejal kogu vajalikku informatsiooni, et hageja oleks teadnud kõikidest ostetud drooni

tegelikest omadustest ja oleks suutnud seda ekspluateerida selliselt, et kahju ei oleks tekkinud.

VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole

kokkulepitud omadusi. Kohus märgib, et VÕS § 217 lg 1 teise lause kohaselt ostjale üleantav asi

peab vastama lepingutingimustele muuhulgas kirjelduse osas. Kohtu hinnangul oli käesolevas

asjas pooltel müüdud toote omaduste osas kokkulepe, sest pooled ei vaidle, et hageja väljendas

oma vajadusi toote omaduste osas müügilepingu sõlmimisel ning kostja kinnitas vastavate

omaduste olemasolu tootel. Vastavalt kokkuleppele käis toote müük mudeli järgi. VÕS § 226 lg

1 kohaselt näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või

mudel (sh selle kasutusjuhend) on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus

kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist (sh kasutusjuhendist)

ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja

lepingutingimustele mittevastavusest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et toote omaduste kohaselt

pidi droon Phantom 4 Pro olema viies teljes optiliselt tundlik, P-režiimis pidid infrapunased

andurid töötama ja droon olema suuteline lihtsasti vältima selliseid takistusi nagu majad,

inimesed, puud jmt.

Kohus märgib, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, et hageja informeeris kostjat, et

ostab drooni maastiku ja looduse filmimiseks ning et hageja jaoks on oluline, et droon suudaks

vältida ka puid ning et kostja kinnitas, et ostetav droon vastab hageja soovidele. Kostja ei ole

vastu vaielnud ka hageja väitele, et kostja rõhutas, et tegemist on stabiilse ja kindla masinaga,

mis suudab vältida takistusi ja stabiilselt lennata ning on ideaalselt sobiv maastiku ja looduse

filmimiseks. Kohus nõustub, et hageja oli õigustatud lähtuma tootja poolt toote osas avalikult

toodud informatsioonist ning veendumust lubatud omaduste osas suurendas ka kostja kinnitus.

Hageja on juhtinud tähelepanu ja tõendanud, et tootja reklaamib Phantom 4 Pro kasutust kõikides

nendes keerulistes tingimustes, milles väidetavalt tulenevalt kasutusjuhendi üldisest

informatsioonist ei tohiks drooni lennutada. Näiteks tootja reklaamis drooni lennutatakse udus,

purskava vulkaani lähedal, suurte metallesemete juures, jääaladel, veepindadel, metsas, alla 0Cº

temperatuuri tingimustes, koobastes, samuti suunatakse inimeste suunas jne (tl 194-196 p).

Kostja ei ole sellele hageja väitele vastu vaielnud, et toodet selliselt reklaamitakse.

10. Järgnevalt analüüsib kohus, kas sobiva kasutusjuhendi üleandmata jätmine on käesolevas asjas

käsitletav olulise müügilepingu rikkumisena.

Müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS §

217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu

juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-17 p 19). Kohus

nõustub hagejaga, et tootja reklaamib drooni kasutamist tavapäratutes keskkondades ning sellega

tekitatakse arusaam, et drooni tohib neis tingimustes ekspluateerida.

Asja juurde kuuluvateks dokumentideks VÕS § 217 lg 1 teise lause mõttes tuleb pidada ka asja

eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks mõistlikult vajalikke juhendeid ning nende suhtes

kohalduvad muuhulgas VÕS § 217 lg 2 p-d 1 ja 2. Hageja on väitnud, et kostja ei andnud

müügilepingu eseme üleandmisel hagejale samaaegselt üle Phantom 4 Pro juhendit. Hageja

kasutas inglisekeelset elektroonilist juhendit, mis on kättesaadav tootja kodulehel.

Kostja leiab, et kuna kasutusjuhendiga tuleb tutvuda enne toote kasutuselevõttu, siis saab

eeldada, et hageja oli drooni kasutama asudes puudusest teadlik. Kasutusjuhendi puudumisest ja

õige kasutusjuhendi saamise soovist hageja kostjat ei teavitanud. Samas viitab hageja korduvalt

õigele kasutusjuhendile (mis on Internetist kergesti leitav), millest lähtuvalt saab öelda, et

asjaolu, et Phanton 4 Pro droonile anti algselt kaasa Phantom 4 kasutusjuhend, hageja toote

puudusena ei käsitle. Kostja leiab, et on vabanenud vastutusest VÕS § 220 lg 3 alusel.

Kohus sellega ei nõustu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole üle andnud hagejale Phantom

4 Pro drooni juhendit drooni ostmisel ning ka 08.06.2017, st peale õnnetust, saatis kostja hagejale

vale toote mudeli juhendi (Phantom 4 juhendi) (tl 15; 16-48). VÕS § 219 lg 1 kohaselt, kui ostja

on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata

üle vaatama. Hageja pidas mõistlikuks lähtuda toote elektroonilisest kasutusjuhendist. Hageja on

selgitanud, et on levinud praktika, et keeruliste elektrooniliste seadmete jaoks (nutitelefonid,

nutikellad, droonid, kopterid, sülearvutid, tahvelarvutid jmt) ei väljastatagi toote juhendit

paberkandjal, vaid see on kättesaadav üksnes elektroonilisel kujul. Kohtu hinnangul on selline

praktika üldteada ning hageja tuginemine sellele on põhjendatud. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja

peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Käesolevas

asjas ei nähtu, et hageja oleks toote või kasutusjuhendi mittevastavusest teavitamisega hilinenud.

Peale õnnetust drooniga pöördus hageja mõistiku aja jooksul kostja poole õnnetuse kirjeldusega

ja palvega asendada toode. Kostja keeldus ning tugines toote asendamisest keeldumisel Phantom

4 drooni juhendile ehk valele juhendile. Pooled ei vaidle, et hageja juhtis kostja tähelepanu ka

sellele, et tegemist on vale juhendiga. Hageja väited on tõendatud pooltevahelise e-

kirjavahetusega (tl 49-49 p). VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt,

ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on

mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes nõuda,

et müüja hüvitaks tekitatud kahju. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja juhtis kostja tähelepanu

sellele, et valesti saadetud juhend käsitleb Phantom 4, mitte Phantom 4 Pro kasutust. Kohtu

hinnangul on hageja poolt eestikeelse sobiva kasutusjuhendi puudumise kohta toote üleandmisel

mitteteatamine käesoleval juhul mõistlikult vabandatav, kuivõrd asjaoludest nähtuvalt hageja oli

võimeline aru saama inglisekeelsest kasutusjuhendist ning oli nõustunud selle kättesaamisega

Internetist, mis Internetti igapäevaselt ja takistusteta kasutatavate isikute puhul on tavapärane ja

mõistlik. Kuigi hageja ei teavitanud toote üleandmisel kostjat, et Phanton 4 Pro drooni

eestikeelset juhendit hagejale kaasa ei antud, ei too see käesolevas asjas kaasa õigust vastutusest

vabanemiseks VÕS § 220 lg 3 alusel.

Kasutusjuhendi puudus võib olla käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena. See võib kõne alla

tulla näiteks juhul, kui müüja teadmisel ostetakse kaamera selle kindlate funktsioonide

kasutamiseks teatud kindlal ajal (nt teatud sündmuse ajal), kuid kaamera eestikeelne

kasutusjuhend ei ole piisav nende funktsioonide kasutamiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-110-08, p 13). Kasutusjuhend peab oma sisult, sõnastuselt, väljendustelt jms olema selline,

et kasutajale on mõistlikult (selgelt ja ühemõtteliselt) arusaadav, milline kasutus on keelatud ning

millised riskid ja ohud võivad sellega kaasneda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-171-14 p 12).

Kostja poolt esitatud Phantom 4 juhend on teise drooni mudeli jaoks mõeldud juhend ning õige

on hageja seisukoht, et kostja ei saa sellele tugineda. On tõendatud, et Phanton 4 Pro droonile

anti kaasa Phantom 4 kasutusjuhend ning kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et Phanton

4 Pro eestikeelset kasutusjuhendit nägi hageja esimest korda käesoleva asja materjalide hulgas.

Käesolevas vaidluses on kohtu hinnangul kasutusjuhendi puudumine käsitatav müügilepingu

olulise rikkumisena. Hageja on selgitanud ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud, et Phantom 4

ja Phantom 4 Pro funktsioonid on oluliselt erinevad ning paljud Phantom 4 Pro funktsioonid ei

ole Phantom 4 juhendis kirjeldatud. Ka käesolevas asjas ostis hageja kostja teadmisel drooni selle

kindlate funktsioonide kasutamiseks teatud kohtades (keerulisemates looduslikes tingimustes),

kuid droonile kaasa antud vale kasutusjuhend, kuid ka Internetist kättesaadav õige kasutusjuhend,

ei olnud oma sisult, sõnastuselt, väljendustelt jms selline, et oleks olnud kasutajale mõistlikult

(selgelt ja ühemõtteliselt) arusaadav, milline kasutus on keelatud ning millised riskid ja ohud

võivad sellega kaasneda. Eeltoodu selgub käesoleva kohtuotsuse põhjusliku seose analüüsist (vt

p 13). Ka kasutusjuhendi suhtes kohalduvad VÕS § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, st kui kasutusjuhendis

kirjeldatu ei vasta toote kokkulepitud omadustele või kui kasutusjuhend ei selgita piisavalt täpselt

asja nõuetekohast kasutust, ei ole üle antud kokkulepitud asja. Kui spetsifikatsioonis ja reklaamis

esitatu ei vastanud tõele, oleks kostja pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima ning vähim, mida

kostja selleks teha sai, oli toote kohta sobiva kasutusjuhendi üle andmine või selle

kättesaadavusele viitamine.

Kohus selgitab lisaks, et jätab arvestamata kostja vastuväite, et tulenevalt tarbijakaitseseaduse §-

ist 6 ei ole eestikeelse kasutusjuhendi eesmärk võõrkeelse kasutusjuhendi sõnasõnaline

tõlkimine, vaid et eestikeelse kasutusjuhendi abil peab saama toodet ohutult ja sihtotstarbeliselt

kasutada. Käesolevas vaidluses on küsimus selles, et tulenevalt hagejale kättesaadavast

inglisekeelsest kasutusjuhendist pidid olema tootel teatud omadused, mistõttu ei ole asjakohane

analüüsida kostja vastuväidet kasutusjuhendi eesti keelde tõlkimise eesmärkidest.

11. Järgevalt analüüsib kohus, kas müügilepingu alusel üle antud toode vastas müügilepingu

tingimustele. Kohus on eespool asunud seisukohale, et droon Phantom 4 Pro omaduste kohaselt

pidi ta olema viies teljes optiliselt tundlik, P-režiimis pidid infrapunased andurid töötama ja

droon olema suuteline lihtsasti vältima selliseid takistusi nagu majad, inimesed, puud jmt.

Ostetud toode pidi olema sobiv loodusmaastiku filmimiseks keerulisemates tingimustes. Need

olid käesolevas asjas müügilepingu eseme kokkulepitud omadused VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes.

Hageja väitel analüüsis ta peale õnnetust drooni logisid ning tuvastas, et droonil on ka varasemalt

esinenud tõrkeid töös. Hageja esitas selle tõenduseks oma hagis lisad 16-20.

Kostja leiab, et hageja drooni logiväljavõtteid ei saa kasutada tõendusmaterjalina, kuna neilt ei

nähtu, millise drooni logid need on ja mis kuupäeval need tehtud on. Seega võivad need olla

ükskõik millise teise drooni logiväljavõtted. Samuti puudub teave, millistes oludes antud juhtudel

lennati. Põhjalikuks analüüsiks on vaja kopteri pardale salvestatud logi faili. See on .dat

formaadis ja väga palju detailsem kui .txt fail, mis salvestub juhtimispuldi küljes oleva tableti

või telefoni sisse. Kopteri pardale salvestatud failis on lisaks GPS asukoha infole ka kõikide

andurite info ning on võimalik täpselt tuvastada, mis andur (kui üldse) vigase signaali andis. Kui

droon on kadunud, siis seda infot lihtsalt kellegi ütluste baasil tuletada ei saa. Info saamise

tingimuseks on drooni olemasolu. Isegi kui droon on täiesti hävinenud, saaks selle sealt kätte.

Magevesi ei tee ka üldjuhul andmetele midagi. Hageja poolt tõendina esitatud video lõpeb nii, et

ei ole otseselt näha, kas droon kukub vette või mitte. Sellest tulenevalt kostja kahtleb hageja

väites, et droon tõepoolest vette kukkus. Isegi kui oleks video valgest objektist, mis vette kukub,

ei saa öelda, et tegemist oli selle sama drooniga, millest hageja räägib. Samuti on kasutusjuhendis

kirjas, et drooni külgedel ja all olevaid andureid tuleb pidevalt puhastada. Ilma lennulogita ei ole

võimalik öelda, kas need olid puhtad või mitte.

Kostja esitas oma väidete tõendina Meridein OÜ (tegutseb hobitoodete müügiga ning pakub

droonide hooldust, remonti ja renti, aerofoto ja -video teenust, ürituste korraldamist ning tuge

tööstusdroonidele) tehnika- ja arendusosakonna juhataja arvamuse, mille järgi kokkuvõtvalt

jõutakse järeldusele, et hageja info on eeldatavasti tõene ning midagi võltsitud ei ole. Piloot

lennutas drooni keskkonnas, kus kopteril oli raske end positsioneerida ning piloot võttis sellega

liigse riski. Üksnes kopteri seest logifailide kätte saamine aitaks tuvastada või välistada

garantiilisi vigu ja defekte ning et ainult äppi salvestunud logiga seda teha pole võimalik (II tl

131).

Hageja leiab, et kostja vastuväited tõendamatuse osas tuleb jätta tähelepanuta. Hagejal on olemas

logid nii .txt kui ka .dat formaadis. Samuti on hagejal olemas drooni kasutajainfo 07.05.2017

lennupäeva kohta (tl 186-188). Logi failid .txt ja .dat formaadis ei ole tavatarkvaraga loetavad.

Hageja selgitab, et 22.05.2017 pöördus hageja kostja poole ja palus abi logide dešifreerimisel,

samuti saatis hageja kostjale kasutajainfo faili ja .txt logid (tl 189-190). 08.07.2017 keeldus kostja

hageja abistamisest ja teatas, et tal puudub vastav programm lennulogide avamiseks (tl 191).

Drooni tootja ei olnud nõus väljastama hagejale programmi logide avamiseks. Hageja on

leidnud võimaluse muuta logifailid arusaadaval kujul loetavaks. Hageja kasutas selleks

veebipõhist logide konvertorit, mida kasutatakse DJI droonide logide loetavaks muutmiseks.

Hageja konverteeris 07.05.2017 lennu logid www.djilogs.com saidil asuva konvertori kaudu

CSV formaati ning www.phantomhelp.com saidil oleva LogViewer-i kaudu visuaalseks logide

failideks, mida esitaski kohtule hagi lisadena. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et esitada

logid kohtule loetaval kujul ja tõendada oma väiteid. Kostja ei ole esitanud tõendit, et nimetatud

logifailid ei ole tõesed, kuigi kostjal on olemas logide alusfailid ja hävinud toote info.

Hageja arvates kostja poolt esitatud Meridein OÜ esindaja arvamus ei ole usaldusväärne.

Vaatamata sellele, et drooni micro-SD kaardile salvestub rohkem andmeid kui telefoni äpi kaudu,

on äpi kaudu salvestuvad logid piisavad ja teatud juhtudel isegi täpsemad, kui drooni sisse

salvestuvad andmed. Seda põhjusel, et äpi kaudu salvestuvad reaalsed andmed, mida drooni juht

näeb drooni juhtimise ajal. Äpi kaudu salvestatud logidest nähtuvad kõik vead ja teated, mida

näeb juht drooni juhtimisel ja millest lähtub juhtimisotsuste tegemisel. 07.05.2017 drooni

hukkumise logidest on näha, et ei olnud ühtegi hoiatust lähenevast takistusest ja sellest, et droon

hakkab pidurdama, kuigi kõik need hoiatused pidid olema. Samuti esinesid ühenduse vead.

Sellele viitab ka Meridein OÜ esindaja oma arvamuses. Probleemid signaaliga on nähtavad

logide binaarfailist, kuid drooni opereerimisel ei olnud nad tajutavad nin ei olnud nähtavad ka

opereerimisel puldi ekraanil. Teateid tõrgete kohta ei ilmnenud ja ei olnud hagejale tajutavad,

kuna olid lühiajalised. Hageja selgitab veel, et arusaamatu on Meridein OÜ väide, et

infrapunaandurid pidid töötama, kui tootja on kinnitanud, et infrapunaandurid ei tööta P-režiimis.

Kohtu hinnangul hageja on tõendanud oma väite, et kostja müüs hagejale puudusega toote, st

drooni, millel esinesid tõrked drooni tagumiste optiliste andurite töös, kuivõrd andurid ei näinud

takistust ja põrkasid takistusega kokku. Seda tõendavad hageja tõendina esitatud logid, kuna

kostja ainsa tõendina esitatud Meridein OÜ arvamuses kinnitatakse, et hageja info on eeldatavasti

tõene ning midagi võltsitud ei ole ((II tl 131). Kohus ei nõustu hinnanguga, et kahju tekkimine

oleks tõendatud üksnes juhul, kui hagejal oleks ette näidata kahjustunud droon. Oleks

ebamõistlik seada vette uppunud asja ettenäitamist kahju tõendatuse tingimuseks. Ka drooni

tootja ei ole seadnud logisid kahtluse alla. Hageja on saatnud logid binaarformaadis kostjale

18.05.2017 (tl 13) ning samadest logidest lähtus ka tootja vastus hageja pöördumisele, milles

toodi välja, et tootja tutvus logidega ja tunnistas, et infrapunased andurid ei tööta P-režiimis ning

juhend on selles osas ebatäpne. Sellest tulenevalt pakkus tootja hagejale soodustust 20% uue

drooni ostuks (tl 53). Toote salvestatud logidest nähtub, et 9. aprilli pult kaotas ühenduse

drooniga kahel korral: 12,7 sekundiks 226 m kaugusel ning 6 sekundiks 110 m kaugusel, 30.

aprillil pult kaotas ka ühenduse drooniga kahel korral: 10 sekundiks ja siis uuesti 1,6 sekundiks

25 meetri kaugusel ning esines GPS positsioneerimise rike. 07.05.2017 ehk õnnetuse päeval pult

kaotas ühenduse drooniga 16 m kaugusel (tl 90-91p; 95-97). Hageja on selgitanud, et tõrked

drooni tagumiste optiliste andurite töös töös esinesid ka 01. mail 2017. Sellistel lennukaugustel

ei tohtinud probleeme ühendusega olla, kuna Phantom 4 Pro drooni omaduste kohaselt optilised

andurid pidid nägema takistusi kuni 30 m ulatuses. Tõendatud on, et DJI Phantom 4 Pro juhendi

kohaselt „Takistuste tuvastamise süsteemi abil suudab õhusõiduk lähedalasuva takistuse

tuvastamisel aktiivselt pidurdada.“ (II tl 57p).“ Hageja poolt esitatud videol on näha, et droon ei

tuvastanud

takistust

ning

jätkas

liikumist

takistuse

suunas.

https://www.youtube.com/watch?v=Z4wchwV-

Vf0&ab_channel=KirillShHobbiesOutdoorHikingElectronics.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja pulti oleksid jõudnud teated, millest hageja oleks drooni

opereerimisel saanud lähtuda. Esitatud kostja tõendist nähtub (II tl 132-134), et droon jäi lennu

ajal GPS režiimi. Hageja on põhistanud eeldusi nõuetekohase tugevusega signaaliks, olles

selgitanud, et lennutas drooni avatud looduses ning tõendanud lennuks sobivad ilmastikuolud.

(tl 192-193).

Kohus nõustub hageja hinnanguga, et tootja reklaam ja drooni spetsifikatsioon viitavad, et

andurid on abivahendid operaatorile juhtimise hõlbustamiseks, et operaator saaks keskenduda

filmimisele, kuid tegelikult neid siiski ei saa sel otstarbel kasutada, kuivõrd kostja tõendina

esitatud Meridein OÜ arvamus kinnitab, et tänapäeva tehnoloogiaga pole võimalik sensoreid nii

perfektselt takistusi vältima panna, et garanteerida töökindlus, mistõttu tootja praktikas takistuste

vältimise sensoritele lootma jäänud piloodi õnnetusjuhtumit garantiina ei käsitleta. Kostja ei ole

tõendanud, et ta oleks hoiatanud hagejat, et drooni andurid on vähefunktsionaalsed ning et

garantii ei laiene tõrgetele andurite töös. Seetõttu tuleb ka nõustuda hageja seisukohaga, et

kuivõrd anduritest põhjustatule praktikas garantii ei laiene, ei ole andurid töökindlad ning

vastupidist reklaamides on hageja kostjat eksitanud.

Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud lepingut VÕS § 100 mõistes, kuna müüdud droon

ei vastanud müügilepingu tingimustele. Ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks hoiatanud

hagejat või vähemalt oma kodulehel välja toonud, et toote spetsifikatsioon, kasutusjuhend ning

reklaam on ebatäpsed ning ei vasta tegelikele toote omadustele, kuivõrd on tõendatud, et droon

Phantom 4 Pro ei ole keerulistes tingimustes suuteline vältima takistusi paremalt ja vasakult ning

tema infrapunased andurid ei tööta põhilennurežiimis ehk P-režiimis. Kohus märgib, et tuleb

nõustuda hageja seisukohaga, et kostja eksitas hagejat ja tekitas hagejale ebaõiget arusaama

ostetud toote omadustest, kuivõrd ei informeerinud hagejat sellest, et Phantom 4 ega ka Phantom

4 Pro juhend, reklaam ja spetsifikatsioon on ebatäpsed ning et drooni omadused erinevad sellest,

mida tootja oma reklaamides ja kostja müügil on lubanud. Müügikuulutuses esitatud teave

kujutab endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui

müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt

sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-43-15, p 18; Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

46-17 p 19). VÕS § 14 lg 2 kohaselt on müüjal kohustust teatada ostjale kui lepingueelsete

läbirääkimiste teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu ostjal on lepingu eesmärki

arvestades äratuntav oluline huvi. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja väljendas oma huvi toote

vaidlusaluste omaduste suhtes müügilepingu sõlmimisel.

12. VÕS § 226 teise lause kohaselt annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale

õiguse kasutada õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest. VÕS § 218 lg

1 kohaselt müüja vastutab põhimõtteliselt alati müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, kui toote mittevastavus lepingutingimustele esines juhusliku hävimise ja kahjustamise

riisiko ülemineku ajal. Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel (vt Riigikohtu otsus

nr 3-2-1-131-05, p-d 11, 13; otsus nr 3-2-1-71-07, p 14). Müüja vastutab müüdud asja puuduse

eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: a) puudus oli olemas riisiko ülemineku

ajal ostjale; b) puudus ei tulenenud ostjast; c) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest

ega pidanudki teadma; d) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja

sellele tugineda; e) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav; f)

puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja puudusest teadis või pidi

teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale.

Kostja vastutab käesolevas asjas müügilepingu rikkumise eest, sest toote mittevastavus oli

olemas juba toote üleandmisel hagejale. Droon ei olnud konstrueeritud selliselt, et infrapunased

andurid töötaksid põhilennurežiimis (P-režiimis). Seda kinnitab tootja vastus (hagis esitatud lisa

13). Samuti on hageja tõendanud, et drooni töös esinesid tõrked signaali saamisega ja

asukohamääramisega ning tagumiste optiliste andurite töös. Need on hageja hinnangul tehnilist

laadi tõrked, mis olenevad drooni riistvarast ja tarkvarast ning mida hageja ei saanud mõjutada

ning vastupidist ei ole kostja tõendanud. Need tõrked esinesid läbivalt alates drooni kasutusele

võtmisest (hagis esitatud lisad 16-20) mille põhjal saab järeldada, et eelmärgitud puudused olid

olemas toote üleandmisel hagejale.

Eelnevalt nimetatud puuduseid ei saanud hageja tuvastada drooni ostu ajal. Hageja ei teadnud ja

ei pidanud teadma nendest puudustest drooni ostul, sest puudused ilmnesid toote kasutamisel.

Hageja nõutav kahjuhüvitis on kooskõlas rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2

mõttes. Kostja kohustuseks oli hagejale üle anda müügilepingu tingimustele vastav Phantom 4

Pro droon, kuid käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja andis hagejale üle puudustega

toote.

Vastutusest varjatud puuduste eest vabaneb müüja VÕS § 220 lg-le 3 tuginedes üksnes juhul, kui

ostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai puudustest teada või pidi

teada saama. Käesolevas asjas ei nähtu, et hageja oleks toote mittevastavusest teavitamisega

hilinenud. Õnnetus drooniga juhtus 07.05.2017 ja hageja esitas nõude kostjale 18.05.2017 (tl

13). Lahendis nr 3-2-1-50-06 on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 220 lg 3 puhul tuleb eristada

tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele

mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt

üle vaadates. Ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse

lepingutingimustele mittevastav asi ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja

lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja. Peale

õnnetust drooniga pöördus hageja mõistiku aja jooksul kostja poole õnnetuse kirjeldusega ja

palvega asendada toode.

Ostja saab tulenevalt VÕS § 221 lg 1 p-st 2 tugineda lepingutingimustele mittevastavusele

sõltumata sellest, et ta asja üle vaadata ei lasknud või selle lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele

mittevastavusest ja ei avaldanud seda ostjale. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja oleks pidanud

kasutusjuhendi puudusest kostjat koheselt teavitama, võib hageja sellest hoolimata tugineda

käesolevas vaidluses lepingutingimustele mittevastavusele, kuivõrd müüja pidi teadma drooni

lepingutingimustele mittevastavusest ja ei avaldanud seda ostjale (02.06.2017 saatis tootja

hagejale e-kirja, milles tunnistas, et droon ei ole suuteline P- režiimis vältima takistusi paremalt

ja vasakult ning tootja on ka ise kinnitanud, et juhend on selles osas ebatäpne (tl 53).

Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav VÕS § 127 lg

3 mõistes. Kostja müüb droone oma majandustegevuse raames, mistõttu pidi teadma mõlema

toote tehnilisi omadusi ning nõudeid toote kasutusele. Kostja pidi ette nägema, et puudustega

toote müümisel võib kaasneda kohustus kahju hüvitamiseks.

13. Lõpetuseks analüüsib kohus põhjusliku seose olemasolu kostja teo ja hagejale tekkinud kahju

vahel. Kostja leiab, et hageja ei ole toote kasutusjuhendis väljatoodud ohtusid jälginud ning on

eiranud kasutusjuhendit ja seetõttu oma hooletu käitumisega on põhjustanud drooni hävimise või

kadumise. Kostja selgitab, et nii Phantom 4 kasutusjuhendis (tl 124 p-125; 137) kui Phantom 4

Pro kasutusjuhendis (tl 156 p-158 p, 173 p) on välja toodud nõudmised drooni lennukeskkonnale.

Mõlemale mudelile on lennukeskkonnale esitatavad nõuded sarnased ning nõue on, et drooni

lennutatakse avatud aladel ning välditakse takistusi nagu inimesed, loomad ja väikeseid/peeneid

objekte nagu puuoksad ja elektrijuhtmed. Kostja leiab, et hagejale on edastatud vajalik info

turvaliseks lendamiseks ning selgitatud vee kohal lendamise riske. Vaatamata sellele on hageja

siiski otsustanud vee kohal lendamise riski võtta. Hageja lennutas drooni peenete puuokste

läheduses. Kostja märgib, et hageja sõnul lennutas ta 7.05.2017 drooni P-režiimis, kuid

infrapunaandurid ei töötanud, kuid vastavalt Phantom Pro 4 kasutusjuhendile (tl 161) töötavad

infrapuna sensorid ainult Beginner- režiimis ja Tripod-režiimis. Drooni sooritusvõimet mõjutab

pind mille kohal lennumasin viibib. Samuti ei pruugi ultrahelisensorid täpselt kaugusi mõõta, kui

lennumasin on heli neelava pinna (vesi) kohal. Lisaks ei pruugi kaamera ebasobivates

tingimustes korralikult toimida. Lennumasin lülitub automaatselt P- režiimist A-režiimi kui GPS

ega visuaalne positsioneerimine ei toimi. Kasutusjuhendis on hoiatus, et lennates üle vee ja

läbipaistvate pindade tuleb olla eriti ettevaatlik. Samuti on kasutusjuhendi samal lehel kirjas, et

visuaalse positsioneerimise süsteem (P-režiim) ei pruugi õigesti töötada vee kohal lennates.

Hageja leiab, et ei ole eiranud kasutusjuhendit. Hageja selgitab esiteks, et Phantom 4 Pro juhendi

lk-d 20-24 (tl 156 p-158 p) ei puutu asjasse, kuna 07.05.2017 hageja lennutas drooni P- režiimis

ja ei ole kasutanud eelnevalt loetletud režiime. Hageja ei ole suunanud drooni inimeste, loomade

või peenete objektide suunas. Ka Phantom 4 Pro juhendi lk 54 (tl 173 p) ei puutu asjasse, see

kirjeldab üksnes üldised lennutingimusi, nt drooni kasutatakse avatud aladel ja ei tohi kasutada

vihma, udu, lumesaju, tugeva tuule korral, polaaraladel jne. Hageja on järginud neid tingimusi.

07.05.2017 oli Keila-Joa kandis ilus, päikesepaisteline, plusskraadidega ilm ning tuulekiirus oli

4,1 m/s (tl 192-193). Hageja lennutas drooni avatingimustes. Ka kostja viide Phantom 4 Pro

juhendi lk-l 29 (II tl 16) mainitud Beginner ja Tripod-režiimidele ei puutu asjasse. Phantom 4

Pro juhendi lk-l 13 (II tl 8) on selgelt öeldud, et on eristatavad järgmised lennurežiimid: P-režiim,

S-režiim ja A-režiim. „P-režiim töötab paremini kui GPS signaal on tugev. Lennuseade kasutab

GPS, stereo-visuaalset süsteemi ja infrapunaseid andureid, et stabiliseerida, vältida takistusi või

jälgitavaid liikuvaid subjekte.“ S-režiimi kohta on selgelt öeldud: „Pange tähele, et takistuste

tuvastamise süsteem selles režiimis ei tööta“. P-režiimi kohta selline täpsustus puudub. Sama

informatsioon selle kohta, et P-režiimis infrapunased andurid töötavad, on toodud välja ka

juhendi lk-l 40 (II tl 21 p). Beginner ja Tripod-režiimid, millele viitab kostja, ei ole juhendis

täpsemalt kirjeldatud, kuid korduvalt mainitud, et P-režiimis infrapunased andurid töötavad.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on kostja lepingu rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos

olemas. Kostja ei ole tõendanud, et hageja eiras kasutusjuhendit. Hageja oli õigustatud juhendist

aru saama selliselt, et infrapunased andurid töötavad ka põhilennurežiimis (P-režiimis). Hageja

veendumust suurendas ka tootja reklaam ja kostja selgitused drooni tööst drooni ostul. Hageja on

tõendanud, et drooni põhilennurežiimis (P-režiimis) droonil ei töötanud infrapunased andurid,

mis pidid tagama, et droon suudab näha takistusi külgedel ja koos optiliste anduritega on viies

teljes optiliselt tundlik ning seega suudab vältida maju, inimesi, puid jmt takistusi ja tuvastada

takistusi kuni 7-30 m raadiuses. Seda, et põhilennurežiimis (P-režiimis) ei tööta infrapunased

andurid, kinnitab 02.06.2017 tootja vastus (hagis esitatud lisa 13). Drooni andurid ei läinud tööle,

ta ei näinud puid ja ei andnud sellest tulenevalt ka hoiatussignaali juhtimispuldile, et hageja oleks

saanud drooni suunda muuta. Selle tulemusena droon põrkas puudega kokku ja uppus. Lisaks,

hageja on kinnitanud, et kui kostja oleks teavitanud hagejat, et Phantom 4 Pro-l ei ole reklaamis,

spetsifikatsioonis ja juhendis nimetatud omadusi, ei oleks hageja seda drooni üldse ostnud ja

varalist kahju ei oleks tekkinud. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja informeeris kostjat, et

hageja jaoks on oluline, et droon suudaks vältida ka puid ning et kostja kinnitas, et ostetav droon

vastab soovitud omadustele.

14. Kohtu hinnangul on tõendatud kostja poolt oluline lepingu rikkumine VÕS § 223 lg 1 tähenduses.

Kostja vastutab hageja ees asja lepingutingimustele mittevastavuse eest tootja ja kostja kui müüja

poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avalduste ja toote nendele mittevastavuse

tulemusena. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Kohtu

hinnangul on hageja õigustatud nõudma kostjalt hävinenud toote ostuhinna ulatuses hagejale

tekkinud kahju hüvitamist. Hageja saab kasutada lepingutingimustele mittevastava asja

üleandmise puhuks sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige saab hageja nõuda kostjalt lepingu

kohast täitmist VÕS § 222 järgi, kuid lepingu olulise rikkumise korral ja asja hävinemisel saab

hageja nõuda täitmise asemel ka kahju hüvitamist VÕS §-de 115 ja 225 alusel, arvestades VÕS

§-s 127 sätestatut.

7. mail 2017 lennutas hageja drooni põhilennurežiimis ehk P-režiimis Keila joa kandis. Lennu

ajal drooni juhtimine väljus kontrolli alt, kuna esinesid tõrked drooni töös. Lisaks sellele droon

ei olnud suuteline tuvastama takistusi andurite mittetöötamise tõttu ning selle tulemusena põrkas

kokku puudega ja uppus joas. Seega, Phantom 4 Pro droon hävines. Arvestades ülalmärgitut on

hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna hagejale tekkis varaline kahju VÕS § 128 lg 3

mõistes drooni ostuhinna väärtuses 1 199 eurot.

VÕS § 225 kohaselt ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle

otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja

poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.

Kuivõrd kohus on tuvastanud olulise müügilepingu rikkumise, oleks hageja primaarnõudeks

VÕS § 222 lg 2 alusel toote asendamine, mida hageja on ka kohtuväliselt nõudnud. Kostja toodet

ei asendanud. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu

hulgas ka siis, kui müüja keeldub õigustamatult asja asendamast. Käesoleva hagiga nõuab hageja

kahju hüvitamist, kuivõrd toode on hävinenud ning hageja ei soovi toote asendamist, kuna

Phantom Pro 4 droonil puuduvad tegelikult kõik need omadused, mida hageja vajab ja mida

lubasid müüja, reklaam, toote spetsifikatsioon ja kasutusjuhend. Hagejal on õigus nõuda kahju

hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 225 alusel. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 1 199 eurot.

15. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Hageja on palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks

seadusjärgse viivise 8% aastas hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi (viivis) arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse

seadusjärgseks viivise määraks VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas.

VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Sellest tulenevalt palub hageja arvestada viivise nõude algusajaks hagi esitamise päev.

Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitiselt (1 199 eurot)

viivise alates 30.10.2017 kuni kohustuse täitmiseni.

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

Kohus

lähtub

hageja

poolt

25.06.2018

esitatud

menetluskulude

nimekirjast

ning

maksekorraldusest riigilõivu 200 eurot tasumise osas, mis on esitatud koos hagiga (tl 92). Esitatud

menetluskulude nimekirja alusel on hageja menetluskuludeks kokku 1 934 eurot, sellest

õigusabikulud moodustavad 1 734 eurot ning riigilõiv 200 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi

tunnihinnaga 120 eurot kokku 14,45 tunni ulatuses.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus põhjendatud, kui õigusabile

kulunud aeg põhjendatud osaliselt. Kohus ei nõustu hageja lepingulise esindaja poolt läbiviidud

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega 2 tunni ulatuses. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on 11.11.2014 kohtulahendis nr 3-2-1-77-14 (punktis 12) märkinud, et

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise

eest kantud menetluskulude puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175

lg 1 mõttes. Seega ei ole hageja õigusabikulu põhjendatud 240 euro ulatuses.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et õigusabikulu on esitatud

käibemaksuta. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1

694 eurot (1 734-240+ riigilõiv 200 eurot).

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

kohtunik