4-18-3253/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 10.07.2018.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number

4 18 3253 – – Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi

sekretär Mari Kirs Väärteoasi

O. KarS 218 lg 1

J süüdistuses § järgi Menetlusalune isik

O. ;

isikukood: ; J XXX

määratlemata ; töökoht: kodakondsus; elukoht: xxxx xxxx Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja

Liina Sarapuu

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi S § järgi ning mõista karistuseks arest

O. Kar

218 lg 1 J (kümme) päeva.

Kohustada O. asuma kandma karistust hiljemalt 31.08.2018.a. J mõistetud

Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

O. O. J J poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada suhtes sundtoomist arestimajja.

Asitõendid, CD-plaadid, mis on lisatud väärteomaterjalide juurde, säilitada peale otsuse jõustumist väärteomaterjalide juures

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtus tuvastatud asjaolud:

O.J suhtes on koostatud 22.05.2018.a väärteoprotokoll nr AB 1542855 selle kohta, et tema, viibides 26.03.2018.a kella 14.31 ajal Harju maakonnas, xxxx asuvas kaupluses IK , „ “

võttis need endale kotti ning seejärel võttis ühe kuus paari sokke maksumusega 7,20 eurot ja pani käekoti väljus kauplusest, jättes tahtlikult maksumusega 16,90 eurot ning kauba eest tasumata kokku summas 24,10 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära.

Seega pani menetlusalune isik toime

KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustega teo, s.o KarS § ettenähtud väärteo.

218 lg 1

Samuti on O. suhtes koostatud 25.06 1542858 J .2018.a väärteoprotokoll nr AB

selle kohta, et tema, viibides 21.04.2018.a kella 14.32 ajal xxxx S1 asuvas kaupluses „ “, võttis

tossud ( ) maksumusega 14,98 eurot ning pani need enda tähekesega tennised, atlaspaelaga/must kotti ja väljus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata kokku summas 14,98 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Seega pani menetlusalune isik toime KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustega teo, s.o KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

O. 10.07.2018.a kohtuistungile ei ilmunud. Harju Maakohus edastas O. -ile J J

10.07.2018.a toimuva kohtuistungi kutse elektronposti teel 26.06.2018.a.

09.07.2018 palus oma kirjas .a on menetlusalune isik kohtuistungi kutse kätte saanud ning võimalusel kohtuistungi edasilükkamist, kuna tema suhtes on algatatud veel üks väärteoasi ning ta soovib, et neid kahte väärteoasja koos menetletaks.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja kkamine ei ole põhjendatud, leidis, et asja arutamise edasilü

kuna isik on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ning samuti on

O. -ile J kõik

koostatud väärteoprotokollid juba kohtusse saadetud. Menetleja jäi

väärteoprotokolli süü on tõendamist leidnud des toodu juurde ning leidis, et O. J

väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada O.J des kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10 väärteoprotokolli päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus leiab, et O.

J taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks ei ole põhjendatud.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskond edastas Harju

Maakohtule süüteo arutamiseks . kohta koostatud väärteoprotokolli AB O J 1542855 süüdistuses KarS § 218 lg 1 järgi ning väärteoprotokolli AB 1542858 KarS § 218 lg 1 järgi. Mõlemad väärteoprotokollid on kohus 09.07.2018.a määrusega ühendanud ühte menetlusse, mistõttu antud asju juba menetletakse ühes menetluses. Seega puuduvad VTMS § 93 mõttes alused väärteoasja arutamise edasilükkamiseks. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi to imumise

ajast ja kohast teadlik ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90) ( .

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et O. 26.03.2018 J süü väärteo toimepanemises .a on tõendamist

leidnud

alljärgnevate tõenditega:

- Kauplus avaldusega koos lisadega, mille kohaselt 26.03.2018.a kell 14.28 varastati nende IK kauplusest, mis asub xxxx, 6 paari sokke (ühe paari maksumus 1,20 eurot) ja üks must käekott

(väärtusega 16,90 eurot). Kohtuvälisele menetlejale edastati ka videosalvestis, millest nähtub asjade vargus ning foto, kus peal on asjad varastanud isik.

- Kaupluse

IK poolt väljastatud videosalvestiste fototabeliga, millest nähtub, et naisterahvas võtab riiulitelt tooteid ja paneb tooted käekotti. Samuti nähtub fototabelist, et naisterahval on käes riiulist võetud kott ning antud kotiga väljub naisterahvas kauplusest.

- a O J. 22.05.2018.a antud ütlustega, milles ta tunnistab end süüd, andes ütlusi, et märtsis 2018.a läks ta poodi, et osta kummikuid. Kui müüja läks lattu, et tuua talle proovimiseks teine jalats, siis nägi ta leti taga riiulis käekotti, mis talle meeldis ning ta võttis selle koti riiulist. Samuti võttis ta riiulist sokke ja pani endale kotti. Ta ei oska selgitada, miks ta käekoti ja sokid varastas, kuna tal oli raha. O. palub arvestada, et tal pole raha trahvi maksmiseks J ning võimalusel soovib teha üldkasuliku töö tunde.

- O.

J suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest aresti, üldkasuliku töö tundidega ning rahatrahvidega.

Kohus, tutvunud väärteoprotokolliga, samuti avaldusega õigusrikkumise kohta Kaupluse

IK ,

videosalvestise fototabeliga ning O.

, asub J süüd tunnistavate ütlustega

seisukohale, et O.

218 lg 1 J süü KarS § ettenähtud väärteo toimepanemises on

leidnud tõendamist. märkinud, et KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat Riigikohus on

süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (RKKK otsus nr 3 Võõra -1-1-57-08). vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem mh toime pannud varguse ja kelmuse on karistatav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt vähemalt teistkordselt, seda aga vaid juhul, kui asi on väheväärtuslik, st selle rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Nimelt sätestab KarS § 218 lg 4, et KarS § 218 lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt - on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Menetlusalune isik võttis kauplusele IK kuuluvat kaupa, jättes asjade eest tahtlikult tasumata. Tasumata kauba väärtus oli kokku eurot, seega ei ületa 24,10 summa kahtekümmet miinimumpäevamäära ja tegemist oli väheväärtuslike asjadega KarS § 218 lg 4 mõttes. pandud süüteo puhul tegemist varavastase Seega on O. poolt toime J väärteoga väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 mõttes.

Arvestamata varastatu rahalist väärtust, on KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 218 lg 1 nii objektiivselt kui ka subjektiivselt koosseisult identsed. Subjektiivsest küljest peab KarS § 218 lg 1 vastama ka konkreetse varavastase süüteo (käesoleval juhul KarS § 199 lg 2 p 4) subjektiivsele küljele. Seega varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu on KarS § 218 lg 1 järgi karistatav üksnes tingimusel, et teo toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § le kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui - väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS

§ 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul annab . objektiivne käitumine – läks poodi, võttis O J

kaupluse riiulitelt

6 paari sokke ja käekoti – , pani need omale kotti ning lahkus toodetega kauplusest aluse hinnata

O J. õigusvastast tegevust kavatsetusega toimepandud teona KarS § 16 lg 2 mõistes.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et . süü väärteo toimepanemises .2018.a on tõendamist O J 21.04

leidnud

järgmiste tõenditega:

-

Kaupluse S1 poolt väljastatud videosalvestise fototabeliga, millest nähtub, et naisterahvas võtab riiulilt jalatsid, paneb jalatsid enda käes olevasse kotti ning väljub kauplusest.

- O J. 22.05.2018.a antud ütlustega, milles ta tunnistab enda süüd, andes ütlusi, et aprillis 2018.a käis ta vas kaupluses S1, kus võttis tähekestega tossud, millega läks xxxx asu

proovikabiini, kus eemaldas tossude küljes olnud turvaelemendid. Tossud pani ta enda kotti, tossudelt eemaldatud turvaelemendid pani ta kaupluse müügisaalis sallide juurde. Kauplusest väljudes ta tossude eest ei maksnud. Kahetseb tehtut.

- O J. suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest aresti, üldkasuliku töö tundidega ning rahatrahvidega.

Kohus, tutvunud väärteoprotokolliga, samuti videosalvestise fototabeliga ning O J.

süüd tunnistavate ütlustega, asub seisukohale, et . süü KarS § 218 lg 1 O J ettenähtud väärteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Riigikohus on märkinud, et KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (RKKK otsus nr 3-1-1-57-08). Võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem mh toime pannud varguse ja kelmuse on karistatav

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt vähemalt teistkordselt, seda aga vaid juhul, kui asi on väheväärtuslik, st selle rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Nimelt sätestab KarS § 218 lg 4, et KarS § 218 lg

1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist - kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Menetlusalune isik võttis kauplusele

S1 kuuluvat kaupa, jättes asjade eest tahtlikult tasumata. Tasumata kauba väärtus oli kokku 14,98 eurot, seega ei ületa summa kahtekümmet miinimumpäevamäära ja tegemist oli väheväärtuslike asjadega KarS § 218 lg 4 mõttes. Seega on O J. poolt toime pandud süüteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 mõttes.

Arvestamata varastatu rahalist väärtust, on KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 218 lg 1 nii objektiivselt kui ka subjektiivselt koosseisult identsed. Subjektiivsest küljest peab KarS § 218 lg 1 vastama ka konkreetse varavastase süüteo (käesoleval juhul KarS § 199 lg 2 p 4) subjektiivsele küljele. Seega varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu on KarS § 218 lg 1 järgi karistatav üksnes tingimusel, et teo toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § le kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui - väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS

§ 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul annab . objektiivne käitumine – läks poodi, võttis kaupluse riiulitelt O J

tennised, läks jalatsitega proovikabiini, kus eemaldas turvaelemendid ning lahkus tennistega kauplusest – aluse hinnata . õigusvastast tegevust kavatsetusega toimepandud O J teona KarS § 16 lg 2 mõistes.

Eelnevalt osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud O J. poolt KarS § 199 lg 2 p 4 sätestatud nõuete rikkumine nii 26.03.2018.a kui ka

21.04.2018.a episoodides. Kuna kauplusest

IK (varastatud asjade väärtus 24,10 eurot) ning kauplusest S1 (varastatud asjade väärtus 14,98 eurot) varastatud asjade väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot, on O J. poolt tahtlikult toime pandud väärte se väär väheväärtusliku asja vastu ning gude puhul tegemist varavasta tegudega

O.

J tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi.

O. J tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Seadusandja on KarS § 218 lg 1 järgi inkrimineeritud süüteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüda 8.a ülekuulamise mlikku kahetsust, mida isik on 25.06.201 protokolli

märkides avaldanud. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et

O. eest karistatud nii aresti kui ka J on varem väärtegude toimepanemise

rahatrahvidega

, samuti üldkasuliku töö tundidega ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni O. loobuma J

väärtegude toimepanemisest ning näitab ilmekalt, et O. ei ole varasematest J

karistustest järeldusi teinud. Samuti puudub menetlusalusel isikul töökoht, st legaalne sissetulekuallikas, mille arvelt oleks O. J võimalik tasuda rahatrahvi. Lisaks on ka menetlusalune isik 22.05.2018.a toimunud ülekuulamisel märkinud, et tal pole raha, et rahatrahvi maksta. O. oma J Kuivõrd rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades O.J seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. O.J on 21

O. karistatud J kehtivat väärteokaristust. Viimati on NPALS §

lg 1 alusel 30.01.2017.a Harju Maakohtu poolt ja LS § 201 lg 1 üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse käesolevalt kahe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, tekitatud kahju ei ole suur ning pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida . edaspidi süütegusid toime O J

panemast), on põhjendatud . ile mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni O J-

keskmise määra. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 10 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et O. peab asuma kandma aresti hiljemalt 31. augustil 2018.a. J

Väärteoasja juures olevad asitõendid, CD plaadid, säilitada peale otsuse jõustumist - väärteomaterjalide juures.

Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3, KarS § 218 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111.

Aulike Salo Kohtunik