1-09-1364/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 1-09-1364 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. septembril 2009.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-09-1364 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Kaire Päri Kriminaalasi Tartu Vanglas kinnipeetava T.M-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Prokurör Ruti Kilg Kinnipeetav T.M Isikukood: xxx; elukoh xxx Kaitsja Adv. Anu Pärt...
Legislator headnote
AI generatedFull text
1 1-09-1364
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. septembril 2009.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-09-1364 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Kaire Päri Kriminaalasi
Tartu Vanglas kinnipeetava T.M-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Prokurör Ruti Kilg Kinnipeetav
T.M Isikukood: xxx; elukoh xxx Kaitsja Adv. Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:
jätta vabastamata T.M (isikukood: xxx) Tartu Maakohtu 29.01.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Välja mõista T.M-ilt kaitsjatasu 300 (kolmsada) krooni Rahandusministeeriumi
arvele nr. 10220034800017 SEB pangas või nr. 221023778606 Swedbank pangas,
viitenumber 2800049874. Kaitsjatasu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartus, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata
jätmise korral pööratakse määrus menetluskulude osas sundtäitmisele ja sellega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.
2 Põhjendused
T.M on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.01.2009.a otsusega KarS § 257 ja § 121 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2
alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.09.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust.
Kinnipeetava karistusaeg algas 05.11.2008.a ja lõpeb 04.04.2010.a.
Tartu Maakohtu 02.06.2009.a määrusega jäeti T.M vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
T.M on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral:
1) 11.12.1998.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 kuud
vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga;
2) 20.05.1999.a Läti Vabariigi Valka rajooni rahvakohtu poolt Läti Vabariigi KrK § 139
lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust 2-aastase katseajaga;
3) 17.05.2000.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 7 kuud
vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel 10 kudu vabadusekaotust;
4) 30.05.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1, 2 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3
järgi 1 aasta 7 kuud vabadusekaotust;
5) 19.12.2003.a Valga Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja § 197 lg 2 p 1, 2
järgi 2 aastat vangistust;
6) 14.01.2005.a Valga Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi 2
aastat vangistust 3-aastase katseajaga;
7) 06.04.2005.a Valga Maakohtu poolt KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4 järgi 6 kuud
vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust;
8) 09.07.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 7 kuud 27 päeva
vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga;
9) 23.09.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 8 kuud vangistust,
lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 1 aasta vangistust tingimisi 2- aastase katseajaga.
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas T.M distsiplinaarkorras
karistatud korduvalt, viimati 10.07.2009.a 5 päeva kartserit, kuna tarvitas vanglaametniku
suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Kinnipeetav asub vabanedes elama vanemate juurde aadressil xxx. Vabaduses ametlikult töötanud ei ole, pikemad töötuse perioodid olid väidetavalt
tingitud alkoholi liigtarvitamisest. Kindel töökoht puudub, kuid on enda sõnul arvel Tööturuametis. Tasumata haginõudeid on kinnipeetaval ligi 100 000 krooni. Vabaduses suhtles
kriminaalkorras karistatud isikutega ja kuritarvitas alkoholi, joomingud lõppesid tavaliselt kainestusmajas. Narkootikumide tarvitamist alustas Murru Vanglas. Väidetavalt on vabanenud
tarvitamisest iseseisvalt 2008.a algul. Kinnipeetava sõnul läbis Viljandi Vanglas programmi
„Vihajuhtimine“. Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem alkoholi tarvitamise ja grupi mõju korral. Oht seisneb varalise kahju tekitamises.
Kriminaalhooldusametnik ei toeta T.M-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda ema juurde, kuid see pole võimalik, kuna eluase
kuulub ema endisele elukaaslasele. Kindel töökoht puudub. Materiaalselt ei ole T.M-i lähedased (ema, vend) võimelised teda aitama. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad sarnase elustiiliga isikud, kellega koos tarvitatakse ohtralt alkoholi ja pannakse toime kuritegusid. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreiks on elukoha puudumine, madal majanduslik toimetulek,
3
kriminaalse taustaga suhtlusringkond, alkoholi liigtarvitamine. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik et T.M on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge.
Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole võimalik T.M vanglast ennetähtaegselt vabastada.
Kaitsja palub siiski anda T.M-ile võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks.
T.M avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist.
Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamuse leiab, et T.M-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.
Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri vastuväidetega. Tõepoolest, vaatamata
positiivsetele lubadustele ei ole võimalik ignoreerida seda, et T.M tegelikult puudub kindel elukoht ja teda on karistatud kohtu poolt viimase 10 aasta jooksul 9 korda. Peale selle on tal käesoleval ajal vanglas distsiplinaarkaristused ja karistused ei ole kustunud. Eeltoodu näitab, et T.M on enesedistsipliiniga sellised probleemid, mis koos kindla elukoha puudumisega välistavad tema vanglast ennetähtaegse vabastamise.
Kohtunik