2-16-18123/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht

10.07.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-18123

Kohtuasi

PUi (U) hagi LMi (M) ja EUR Administration OÜ

vastu osaühingu osade käsutuslepingu tühisuse

tuvastamiseks,

EUR

Administration

OÜ

nõusoleku tuvastamiseks äriregistris osaniku

kande parandamiseks ja Kesklinna Ehitus OÜ

osa PUile üleandmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.04.2018 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

LMi ja EUR Administration OÜ määruskaebused

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PU (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja Oliver

Ennok

Kostja I LM (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Indrek Naur

Kostja II EUR Administration OÜ (registrikood

14081976)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26.04.2018 määrus muutmata.

2. Jätta LMi ja EUR Administration OÜ määruskaebused rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. PU (hageja) esitas 01.12.2016 maakohtule hagi LMi (kostja I) ja EUR Administration OÜ

(kostja II) vastu. Hageja palus tuvastada EUR Administration OÜ kohustus anda nõusolek

äriregistris osaniku kande parandamiseks selliselt, et EUR Administration OÜ-le kuulub

Kesklinna Ehitus OÜ osa nimiväärtusega 1 250 eurot ning kohustada LMi andma PUile üle

Kesklinna Ehitus OÜ osa nimiväärtusega 1 250 euro omandiõigus ja asendada LMi

vastavasisuline tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

2. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades. Kostjad

esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebused, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata.

Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostjate kanda võrdsetes osades. Otsused jõustusid

12.04.2018.

3. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 08.09.2017, 07.03.2017 ja 12.02.2018, milles palus

kostjatelt kokku välja mõista 4 688 eurot (3 090 + 518 + 1 080). Samuti palus ta välja mõista

viivise seadusjärgses määras alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest

kuni tasumiseni. Kostjad olid seisukohal, et õigusabi kulud olid ülepaisutatud ja 12.02.2018

menetluskulude nimekiri esitatud hilinenult, mistõttu tuli kostjatelt väljamõistetavat hüvitist

vähendada.

Maakohtu määrus

4. Maakohus mõistis kostjatelt võrdsetes osades hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise

3 474,48 eurot ning sellelt viivise seadusjärgses määras.

Kohus leidis, et riigilõiv 750 eurot oli täies ulatuses põhjendatud menetluskulu ja tuli kostjatelt

hageja kasuks välja mõista. Õigusabikulu oli põhjendatud 18,92 tunni ulatuses, kusjuures

õigusabi

osutamine

tunnihinnaga

eurot,

millele

lisandub

käibemaks

vastas

turutingimustele. Esimeses astmes kantud õigusabikuludest tuli osaliselt vähendada mõistlikku

aega hagiavalduse, hagi tagamise avalduse ja määruskaebuse koostamiseks, kostjate vastustega

tutvumiseks, eelistungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks. Täies ulatuses oli põhjendatud

ja vajalik õigusabi osutaja ajakulu eelistungi protokolliga tutvumiseks ja hageja lõplike

seisukohtade koostamiseks. Teises astmes kantud õigusabikuludest tuli osaliselt vähendada

mõistlikku aega, mis kulus maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebustega tutvumiseks ning

vastuse koostamiseks. Täies ulatuses oli põhjendatud kulu ringkonnakohtu istungiks

ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks.

Määruskaebus

5. Kostjad palusid maakohtu määruse tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas uus määrus,

millega vähendada hageja kasuks väljamõistetava menetluskulude hüvitise suurust.

Maakohus jättis määruses põhjendamata, miks kohus ei nõustunud kostjate hinnanguga hageja

õigusabi osutaja põhjendatud ajakulu kohta. Põhjendatud hageja õigusabi osutaja ajakulu

hagiavalduse, hagi tagamise avalduse ja määruskaebuse koostamiseks ning kostjate vastusega

tutvumiseks oleks pidanud veelgi vähendama. Kokku oli hageja esindaja põhjendatud ajakulu

esimeses astmes 10,5 tundi, mitte 12,5 tundi.

Eelnevale lisaks rikkus kohus menetlusõigust, kui jättis lahendi tegemisel arvestamata sellega,

et hageja esindaja ei esitanud ühte menetluskulude nimekirja tähtaegselt. Nimelt määras

ringkonnakohus 08.02.2018 istungil tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kohustades

hagejat esitama menetluskulude nimekiri sama päeva jooksul. Hageja esitas menetluskulude

nimekirja alles 12.02.2018, s.t hilinenult. Hageja tähtaja ennistamist ei taotlenud. Eelnevast

sõltumata märkisid kostjad, et apellatsioonkaebustele esitatud vastuste koostamisele ei saanud

kuluda rohkem kui 3 tundi ja istungiks ettevalmistamine oli põhjendatud 30 minuti ulatuses.

Edasine menetluse käik

6. Hageja määruskaebustega ei nõustunud, palus jätta määruskaebused rahuldamata ja määrus

muutmata. Maakohus ei ületanud määruse tegemisel diskretsioonipiire.

7. Maakohus

võttis

määruskaebuse

menetlusse,

jättis

rahuldamata

ja

saatis

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud kostjate määruskaebustega ja tsiviilasja materjalidega,

leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata

ning määruskaebused rahuldamata.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebustest nähtuvalt vaidlustasid kostjad maakohtu määruse osas, milles maakohus

mõistis kostjatelt hageja kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 2 262 eurot (1 512

+ 750). Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud, on

maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja kuni

2 262 euro suuruse menetluskulude hüvitise, kuid mitte suurema kui 3 474,48 euro suuruse ja

kohustas kostjaid tasuma väljamõistetavalt menetluskulude hüvitiselt viivist seadusjärgses

määras. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.

Määruskaebuste esitajad nimetasid kaebustes kaks põhjust, miks maakohtu määrus tuleb

osaliselt tühistada: (1) hageja põhjendatud kulusid õigusabile tuli vähendada rohkem, kui

maakohus seda tegi ja (2) hüvitamata tulnuks jätta kulud, mis kajastusid kohtule hilinenult

esitatud menetluskulude nimekirjas.

Esimese väite osas märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu

18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata

maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et

menetlusosalise hinnangul kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi

koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul

põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui

maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik

kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Kuivõrd kostjad ei toonud kaebuses

esile diskretsioonirikkumisi osas, milles nõudis põhjendatud õigusabi osutaja ajakulu

ümberhindamist, ei saa ringkonnakohus maakohtu diskretsiooniotsust kaebuste esimese väite

alusel ümber vaadata.

Kaebuse teise väite osas märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige, et hageja hilines

menetluskulude nimekirja esitamisega, sest ringkonnakohus määras apellatsioonkaebuse

lahendamiseks 08.02.2018 toimunud istungil, et hagejal tuleb menetluskulude nimekiri kohtule

esitada istungipäeva jooksul. Kuivõrd hageja esitas menetluskulude nimekirja 12.02.2018,

esitas ta selle hilinenult. Vastavalt TsMS §-le 66, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata,

ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud

tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise

esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul.

TsMS § 331 lg 1 järgi menetleb kohus hilinenult esitatud avaldust, taotlust tõendit või

vastuväidet mh juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist.

Maakohtu järeldustest nähtuvalt leidis kohus, et hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja

esitamine ei põhjustanud praegusel juhul menetluse lahendamise viibimist ja ringkonnakohus

nõustub selle kohtu seisukohaga. Praegusel juhul ei oleks menetlus apellatsiooniastmes kestnud

kauem võrreldes sellega, kui menetluskulude nimekiri oleks esitatud õigeaegselt. Samuti ei

rikutud sellega menetlusosaliste ärakuulamisõigust, sest neil oli võimalik vastaspoole

menetluskulude nimekirjale vastata, mida üks kostjatest ka kasutas.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. TsMS § 178 lg 4

kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm