1-07-8606/16 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2009. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-07-8606 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 23. september 2009. a, Tallinn Kriminaalasi D.D süüdistuses KarS § 346; § 347 lg 1; § 209 lg 2 p 1; § 348; § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8; § 328 lg 1; 280 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16. juuni 2008. a otsus

Apellatsiooni esitaja

Ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann Prokurör Ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatav D.D , elukoht: xxxxxxx xxxxx x- , ik xxx x, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel: vene keel, OÜ M. E. XXXXXXXX XXXXX, varem kohtulikult karistatud:

06.01.2003.a Valga Maakohtu poolt KrK § 140 lg 1 ja KarS

§ 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud, katseajaga 3 aastat. Kaitsja Vandeadvokaat Andres Simson

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16. juuni 2008. a otsus tühistada osaliselt, täpsemalt D.D õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 328 lg 1 ja 347 lg 1 järgi. 2. Teha selles osas uus otsus, millega:

2.1 Tunnistada D.D süüdi KarS § 328 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. 2.2 Tunnistada D.D süüdi KarS § 22 lg 3 - § 347 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.

2.3 Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel mõista D.D-le liitkaristuseks rahaline

2 karistus 100 päevamäära, s.o 5000 (viis tuhat) krooni. 2.4 Rahaline karistus viia täide iseseisvalt.

3. Rahaline karistus tasuda 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedpangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064900 ning

selgitus ”D.D, 1-07-8606”. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 5. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi KarS § 280 lg 1 Harju Maakohtu 16. juuni 2008. a otsusega tunnistati D.D järgi; KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 348 järgi; KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 11. jaanuaril 2007 AS T,

samal päeval AS O ja 16. septembril 2007 OÜ M ehitusobjektidel toimepandud vargustes.

Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel mõisteti D.D-le liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11. jaanuarist 2007 - 1. märtsini 2007, s.o 1 kuu ja 19 päeva ning loeti karistuse kandmise alguseks 30. oktoober 2007. Süüdistuses KarS § 346, § 347 lg 1, § 328 lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 27. novembril 2005 toimepandud teos mõisteti D.D õigeks.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid ringkonnaprokurör Õnne Neare- Vaarmann, samuti D.D kaitsjad vandeadvokaat Andres Simson ja Vassili Dikusar.

2.1

Prokuröri apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist D.D õigeksmõistmises KarS § 346, § 347 lg 1 ja § 328 lg 1 järgi ning tema karistamist KarS § 346 alusel

rahalise karistusega, KarS § 347 lg 1 alusel vangistusega 1 aastaks ja KarS § 328 lg 1 alusel

vangistusega 1 aastaks ja 6 kuuks. Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel palus prokurör mõista

liitkaristuse üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel, jättes rahalise karistuse iseseisvaks täitmiseks.

2.1.1 poolt KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo Apellatsioonis leitakse, et D.D

toimepanemist tõendab see, et ta kasutas I. K. passi, millel oli asendatud foto tema enda pildiga.

Seega oli süüdistatav ainukeseks isikuks, kellel oli võimalus ning huvi K. K. passi võltsimiseks. Isegi kui süüdistatav ei olnud ise passis pildi vahetajaks, siis esitas ta passi ja foto isikule, kes fotod

passis välja vahetas, mistõttu võib minimaalselt rääkida tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kaasaaitamisest.

3

2.1.2 Prokurör taotleb ka süüdimõistva kohtuotsuse tegemist KarS § 328 lg 1 järgi. Kuivõrd D.D

oli kuriteos kahtlustatavana kinni peetud isikuks, siis laieneb KarS §-s 328 kasutatav kinnipeetava mõiste ka kahtlustatavana kinnipeetud isikutele.

2.2 ja tema kaitsjate apellatsioonides taotleti maakohtu otsuse tühistamist D.D

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 280 lg 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 348 järgi ning õigeksmõistva otsuse tegemist, D.D vahi alt vabastamist ja kautsjoni tagastamist.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2009. a otsusega tühistati maakohtu otsus D.D õigeksmõistmises KarS § 347 lg 1 ja § 328 lg 1 järgi ning D.D-le liitkaristuste mõistmises. Uue otsusega tunnistati D.D süüdi KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 1 järgi ja teda

karistati vangistusega 1 aastaks. Samuti tunnistati D.D süüdi KarS § 328 lg 1 järgi ja karistati teda rahalise karistusega 100 päevamäära (5000 krooni). Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning rahaline karistus 100 päevamäära, mis jäeti

iseseisvaks täideviimiseks. Prokuröri apellatsioon rahuldati osaliselt, D.D kaitsjate apellatsioonid jäeti rahuldamata.

4. kaitsja vandeadvokaat Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kassatsiooni korras D.D A. Simson.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuni 2009. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 16. juuni

2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2009. a kohtuotsused D.D süüditunnistamises ja karistamises KarS § 280 lg 1 järgi. Selles süüdistuses mõisteti D.D õigeks.

Samuti tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2009. a kohtuotsus D.D süüditunnistamises ja karistamises KarS § 347 lg 1 - § 22 p 1 ning § 328 lg 1 järgi ja KarS § 64 lg 1

alusel liitkaristuse mõistmises ning saadeti kriminaalasi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

5. Kriminaalasja uuel arutamisel Tallinna Ringkonnakohtus jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde, arvestades Riigikohtu otsusest tulenevate piirangutega, ning palus teha D.D suhtes süüdimõistev otsus KarS § 328 lg 1 ja § 22 lg 3 - § 347 lg 1 järgi. Kaitsja vaidles apellatsioonile vastu, paludes maakohtu õigeksmõistva otsuse süüdistuse nendes punktides jätta muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud

ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse

väära kohaldamise ning kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu. Enda seisukohti motiveerib kriminaalkolleegium järgmiselt.

I

6. KarS § 328 lg 1 järgi õigeks põhjendusega, et süüdistatav Maakohus mõistis D.D

ei olnud politseiosakonnast põgenedes kinnipeetavaks, arestialuseks ega vahistatuks

Vangistusseaduse tähenduses, st tal puudus antud koosseisus nõutav subjektsus. Kriminaalkolleegium ei soostu selle järeldusega.

7. Karistusseadustiku § 328 lg-s 1 on kriminaliseeritud kinnipeetava, arestialuse või vahistatu põgenemine. Kahtlustatavana kinnipeetud isikut KarS §-s 328 tõepoolest nimetatud ei ole. Vastavalt KrMS § 217 lg-le 1 on kahtlustatavana kinnipidamine menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48

4

tunniks vabaduse võtmises. Vangistusseaduse § 156 sätestab kinnipidamise arestimajas. Sama paragrahvi 3. lõikest tulenevalt kohaldatakse isiku kinnipidamisele arestimajas eelvangistuse ja aresti

täideviimise sätteid. Kuna isiku kinnipidamisele kohaldatakse eelvangistuse ja aresti täideviimise

sätteid, on KarS § 328 lg-s 1 kirjeldatud süüteokooseis täidetud ka juhul, mil kahtlustatavana

kinnipeetu näiteks konvoeerimisel, ülekuulamise käigus või kinnipidamiskohast põgeneb. Silmas

tuleks pidada sedagi, et laiemas mõttes piiratakse kahtlustatavana kinnipeetud isiku vabadust

analoogiliselt vahistatuga seadusest tulenevate aluste esinemisel ja korras, s.o § 217 lg-tes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. Samuti tuleb kooskõlas KarS §-ga 68 arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg eelvangistusaja hulka. Eelöeldu pinnalt saab järeldada, et kahtlustatavana kinnipeetav sarnaneb oma õiguslikult seisundilt ja tema suhtes kohaldatavate piirangute poolest vahistatule VangS § 4 mõttes (vt RKKKo 3-1-1-48-09, p 14).

8. , põgenedes 16. septembril 2007. a politseiosakonnast, pani toime KarS Seega D.D

§ 328 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega tuleb maakohtu otsus D.D õigeksmõistmises selles süüdistuse punktis tühistada.

II

9. süüküsimust Kriminaalkolleegium soostub prokuröriga ka osas, mis puudutab D.D KarS § 347 lg 1 järgi, märkides järgmist.

Karistusseadustiku § 347 lg 1 järgi süüdistatakse D.D selles, et ta võltsis ajavahemikul

2004. a jaanuar kuni 9. veebruar 2004 I. K. nimele välja antud passi, asendades passis oleva foto enda fotoga.

Maakohus on selles osas leidnud, et ei ole tuvastatud, kuidas ja kes asendas passil oleva foto D.D fotoga (otsuse lk 13).

10. Kriminaalkolleegium möönab, et selline järeldus oleks asjakohane näiteks olukorras, kus

lihtsalt oleks leitud pass, milles oleks kajastatud kellegi isikuandmed ning edasiselt leiaks tuvastamist, et passil on vahetatud foto. Sellisel juhul ei saaks tõepoolest kindla teadmisega külgneva

tõenäosusega väita, et foto vahetamisega oli seotud just seesama isik, kes on võltsitud passi uuel pildil kujutatud. Sellisel juhul võiks tõepoolest asuda seisukohale, et foto asendaja on näiteks lihtsalt valinud/hankinud isiku pildi, mille kasutamine sobis tema eesmärkidega, millised need ka ei oleks.

Pildil vahetult kujutatud isiku seose dokumendi võltsimisega võiks sellisel juhul tõepoolest seada mõistliku kahtluse alla. Käesoleval juhul see aga ilmselgelt nii ei ole.

11.

Nimelt on leidnud tuvastamist, et kõnealust võltsimistunnustega passi on D.D korduvalt kasutanud kuritegude toimepanemisel. Kinnitust on leidnud, et 9. ja 10. veebruaril 2004 esitas D.D liitumislepingute ja mobiiltelefonide järelmaksuga müügilepingute sõlmimisel

vaatluse all oleva välismaalase passi ning esines võõra nime all, pannes seega korduvalt toime kelmusi. Kriminaalkolleegiumi hinnangul näitab see üheselt, et D.D oli vahetult seotud I.

K. nimele välja antud passi võltsimisega. Teisisõnu – kõnealune pass võltsiti süütegude toimepanemiseks ning nende süütegude toimepanijaks osutus D.D. Need kaks süüdistuse

punkti on omavahel olemuslikult lahutamatult seotud ning kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb

neid sellisena ka käsitleda (kelmuse toimepanemisele eelnes dokumendi võltsimine ning kelmuse toimepanijaks oli D.D).

Samas ei anna see asjaolu veel alust väitmaks, et D.D ise oli selle dokumendi võltsijaks. Selles osas tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole, kuidas ja kes oli passil oleva

foto tegelikuks asendajaks (D.D on ise eitanud dokumendi võltsimist; kuid tähele tuleb panna, et ta eitanud ka selle dokumendi kasutamist kelmuste toimepanemistel, mis on aga leidnud

5 vastuvaidlematult tõendamist). Kuid tuvastatud asjaoludel saab tõsikindlalt siiski rääkida järgnevast – isegi kui passi varastajaks/leidjaks oli keegi kolmas, senise kriminaalmenetluse käigus tuvastamata

isik, oli D.D selleks, kes andis võltsimise vahetule täideviijale enda pildi originaaliga

vahetamiseks ning sai hilisemalt enda käsutusse juba võltsitud passi, mida ta kasutas kuritegude toimepanemisel. Võimalust, et keegi varastab passi, paneb sinna isiklikul initsiatiivil D.D

pildi ning edasiselt satub võltsitud pass mingil tuvastamata viisil süüdistatava kätte, peab kriminaalkolleegium olematuks.

12. ka ei olnud ise vahetult passis Seega on kriminaalkolleegium seisukohal, et kui D.D

pildi asendajaks, siis andis ta enda pildi kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikule, kes selle vahetuse teostas ning hilisemalt juba võltsimistunnustega dokumendi D.D-le tagastas.

Siinkohal ei pea kriminaalkolleegium aga vajalikuks arutleda teemal, kas selliselt käitudes pani D.D toime tähtsa isikliku dokumendi võltsimise täideviimisteo mõttes, s.o kaastäideviijana. Jättes kõrvale küsimuse, kas kujunenud olukorras saaks üldse süüdistuse piirest väljumata rääkida kaastäideviimisest, osundab kriminaalkolleegium sellele, et käesoleval juhul keelab D.D käsitlemise täideviijana nn põhimõte. reformatio in peius

Nimelt on Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2009. a otsusega tehtud D.D suhtes süüdimõistev otsus KarS § 22 lg 1 - § 347 lg 1 järgi, mis omakorda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega tühistati (vt käesoleva otsuse p-d 3-4). Nii ringkonna- kui ka riigikohtu otsusest tulenevalt

tehti D.D suhtes süüdimõistev otsus lähtudes arusaamast, et ta oli tähtsa isikliku

dokumendi võltsimisele kaasaaitaja. Nimetatud osas tühistas Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse süüdistatava kaitsja kassatsiooni alusel. Kuivõrd riiklik süüdistaja nimetatud

küsimuses kassatsiooni ei esitanud ning üldtunnustatult on täideviimistegu võrreldes

kaasaaitamisega raskemaks toimepanemisvormiks, saab käesoleval juhul rääkida maksimaalselt D.D vastutusest KarS § 22 lg 3 - § 347 lg 1 järgi. Kriminaalkolleegium, olles veendunud,

et vastuvaidlematult ning minimaalselt on tõendatud D.D poolt enda pildi andmine võltsimise vahetule täideviijale, leiab seega, et D.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 22 lg 3 - § 347 lg 1 järgi.

III

13. süüdi KarS § 328 lg 1 ja § 22 lg 3 - § 347 lg 1 järgi, motiveerib Tunnistades D.D kriminaalkolleegium edasiselt süüdistatavale mõistetavat karistust, arvestades järgmist.

Maakohtu otsuse vaidlustas prokurör, taotledes D.D karistamist KarS § 347 lg 1 alusel vangistusega 1 aastaks ja KarS § 328 lg 1 alusel vangistusega 1 aastaks ja 6 kuuks. Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2009. a otsusega tunnistati D.D süüdi KarS § 22 lg 3 - § 347 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aastaks. Samuti tunnistati D.D süüdi KarS

§ 328 lg 1 järgi ja karistati teda rahalise karistusega 100 päevamäära (kohtuotsuse põhiosas vastupidiselt). Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, s.o maakohtu poolt mõistetud tähtajaline vangistus jäeti muutmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas ringkonnakohtu lahendi läbi süüdistatava kaitsja

apellatsiooni alusel, mille tulemusena saadeti kriminaalasi ringkonnakohtule osaliselt uueks arutamiseks (vt käesoleva otsuse p 4).

Eelnevast ning nn põhimõttest tuleneb, et karistuse mõistmisel on reformatio in peius

ringkonnakohus seotud nende piiridega, mille seab Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2009. a otsus (vt RKKKo 3-1-1-59-07, p 13; 3-1-1-28-08, p 14).

6

14. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest

lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seejuures selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi

sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid

eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Seejuures tuleb arvestada, et nii KarS § 328 lg 1 kui ka § 347 lg 1 näevad ühe sanktsiooniliigina ette rahalise karistuse mõistmise võimaluse. Vastavalt KarS § 56 lg-le 2 peab kohus juhul, kui eriosa sanktsioon näeb ette ka rahalise karistuse mõistmise võimaluse, vangistuse mõistmist põhjendama. Vangistust võib mõista vaid siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Ringkonnakohtu istungil palus prokurör mõista D.D-le karistuse, nagu seda näeb ette

vastava eriosa sätte sanktsioon; seega pidas riiklik süüdistaja võimalikuks ka rahalise karistuse

mõistmist. Kriminaalkolleegiumi soostub sellise seisukohaga ning leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

15. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

Prokurör pidas ringkonnakohtu istungil võimalikuks mõista süüdistatavale karistuseks rahalise

karistuse, seda ka minimaalse võimaliku karistuse piirimail. Kriminaalkolleegium nõustub sellegi seisukohaga.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul vastab see süüdistatava teosüüle ning ei pea võimalikuks mõista süüdistatavale karistuseks rahalist karistust sanktsiooni kõige minimaalsemas määras. D.D

ei ole senise kriminaalmenetluse käigus avaldanud kahetsust, samuti puuduvad muud karistust

kergendavad asjaolud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul omab rahaline karistus käesoleval juhul piisavat eripreventiivset toimet, hoidumaks D.D edasiselt süütegude toimepanemisest.

16. süüdi KarS § 328 lg 1 järgi ja mõistab Seetõttu tunnistab kriminaalkolleegium D.D talle karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära, s.o 2500 krooni; KarS § 22 lg 3 - § 347 lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära, s.o 2500 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kriminaalkolleegium D.D-le liitkaristuseks rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 5000 krooni, mis tuleb viia täide iseseisvalt.

17. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1, 2, § 340 lg 4 p-st 3

tühistab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 16. juuni 2008. a otsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.

Paavo Randma

Meelika Aava

Ivi Kesküla