2-17-124734/35 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.07.2018.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-124734

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

E.W ja C.E hagi R.E vastu elatise nõudes

8 757,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja I: E.W (isikukood XXX)

Hageja II: C.E (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja M.O (e-post XXX)

Kostja: R.E (isikukood XXX, aadress XXX)

Kostja lepinguline esindaja Irina Kadõševitš (e-post XXX)

07.06.2018. Istungil osalesid hagejate seaduslik esindaja

M.O, hagejate nõustajad M.Q, J.W, kostja R.E, kostja

lepingulised esindajad Irina Kadõševitš, Oksana Smirnova

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R.E-lt elatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o 26.12.2017 kuni

31.12.2017 E.W kasuks summas 23,68 eurot.

3. Välja mõista R.E-lt igakuiselt elatis summas 128,33 eurot E.W kasuks alates

01.01.2018 kuni E.W täisealiseks saamiseni s.o. kuni 09.09.2030.

4. Välja mõista R.E-lt elatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o 26.12.2017 kuni

31.12.2017 C.E kasuks summas 23,68 eurot.

5. Välja mõista R.E-lt igakuiselt elatis summas 128,33 eurot C.E kasuks alates

01.01.2018 kuni C.E täisealiseks saamiseni s.o. kuni 27.03.2033.

6. Juhul, kui R.E on kohtumenetluse kestel E.W-le ja/või C.E-le maksnud elatist

(s.h lasteaiatasu), siis nimetatud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega

tasaarvestamisele.

7. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb

tasuda hiljemalt sellele eelneva kuu viimasel päeval. Igakuine elatis tuleb tasuda

hagejate seadusliku esindaja M.O arveldusarvele.

8. Jätta rahuldamata E.W ja C.E tagasulatuva elatise nõue perioodi 26.12.2016-

26.12.2017 eest.

9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

26.12.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt on E.W (hageja I) ning C.E (hageja II)

sünnitõenditesse kantud isana R.E (kostja). Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja oma kohustusi

seoses laste kasvatamisega ja hooldamisega. Kostja ja hagejate esindaja vahel oli suuline

kokkulepe, et lasteaia eest maksab kostja. Kostja on maksnud lasteaia tasu mitteregulaarselt.

Hagejate kulud kasvavad iga kuuga. Hageja I hakkas käima logopeedi juures, mille eest hagejate

seaduslik esindaja tasus 235 eurot. Lapsed ei saa käia treeningutel, kuna hagejate esindaja ei ole

võimeline maksma kõik kulud laste eest üksi.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista mõlemale hagejale igakuine elatis

alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud

miinimumsuuruses ning mõlemale hagejale elatis summas 4257,13 eurot perioodi eest

26.12.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni.

22.06.2018 esitatud lõplikes seisukohtades on hagejad leidnud, et hagiavaldus tuleb rahuldada

määrates hagejale I igakuiseks elatiseks 191,66 eurot, hagejale II 191,66 eurot ning

tagasiulatuvalt perioodi eest 26.12.2016- 26.12.2017 summas 2605,49 eurot mõlema hageja eest

kokku.

Kostja vastus

Kostja leiab oma vastuses, et puuduvad alused nõude rahuldamiseks. Kostja täitis ja täidab oma

laste ülalpidamiskohustust. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub kahe lapse lasteaia eest.

Lasteaia arved saadab laste ema kostjale ebaregulaarselt. Kostja on saanud:

1) 02.03.17 arve summades 57,54 eurot ning 55,14 eurot, kokku 112,68 eurot ja tasus need

oma ema arvelt 03.03.17 summas 132,68 eurot;

2) 20.04.17 arve summas 126,36 eurot ja 124,88 eurot ja andis laste emale raha üle

sularahas;

3) 28.05.17 arve summas 120,78 eurot ning andis laste emale raha üle sularahas;

4) 28.06.17 arve summas 79,01 eurot, enne arve saamist kostja tasus 200 eurot 11.06.17;

5) Juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri, detsembri 2017 eest laste ema lasteaia

arveid kostjale ei saatnud, kostja kandis laste ema arveldusarvele 19.07.17 137 eurot,

22.08.17 140 eurot, 25.09.17 130 eurot, 19.10.17 160 eurot, 24.11.17 135 eurot, 24.12.17

135 eurot;

6) 08.01.2018 arved summades 57,34 eurot ning 14,15 eurot, kokku 71,49 eurot, olid

tasutud 19.01.2018 summas 75 eurot.

Lapsed viibivad kostja juures iga kuu minimaalselt kaks nädalat ja ülejäänud aja laste ema

juures. Kostja on ostnud lennupiletid laste, laste ema ning kostja ema reisiks Maltale. Piletite

hind lastele oli 370,64 eurot. Laste ema ei ole pöördunud kostja poole täiendavate nõuetega

elatise suhtes. Kostja osales laste ülalpidamises ja täitis kõiki laste vajadusi.

Kostjal on ebaregulaarne sissetulek. Kostja elab koos vanematega. Kostja kuludeks on korteri

eest 41 eurot, toit 100 eurot, sidekulud 15 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot ja laenukohustused

229,17 eurot.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei

või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 oli töötasu alammääraks 470 eurot, millest ½ on

235 eurot. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot

(Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“

kohta).

4. Hagejad on hagiavalduses palunud välja mõista elatise igakuiselt alates hagiavalduse

esitamisest kuni hagejate täiskasvanuks saamiseni elatise miinimumsumma suuruses ning

tagasiulatuva elatise alates 26.12.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni kokku (s.o

mõlemale hagejale) summas 4 257,13 eurot. 22.06.2018 esitatud lõplikes seisukohtades

on hagejad leidnud, et hagiavaldus tuleb rahuldada määrates hagejale I igakuiseks

elatiseks 191,66 eurot, hagejale II 191,66 eurot ning tagasiulatuvalt perioodi eest

26.12.2016- 26.12.2017 summas 2605,49 eurot mõlema hageja eest kokku. Kohus peab

vajalikuks selgitada, et kuigi hagejad on oma 22.06.2018 esitatud lõplikes seisukohtades

oma nõudeid vähendanud, siis ei ole hagist osaliselt loobutud ega ka hagi osaliselt tagasi

võetud. Elatise nõude lahendamisel peab kohus igal juhul arvestama mõlema poole

väljatoodud asjaoludega ja välja mõistma elatise üksnes põhjendatud suuruses. Seega ei

pea kohus vajalikuks menetlust uuendada ning anda täiendavaid tähtaegasid nõude

vähendamise asjaolude selgitamiseks ning kostjalt seisukoha küsimiseks.

5. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus, et hagejate vanemateks on M.O ja kostja R.E (kd

I lk 16, 17). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei ela hagejatega igapäevaselt koos.

Hagejatel on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-

100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et

nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudvad alaealised lapsed saaksid lahus

elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela

lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi

ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja

huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda

eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas

igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle

summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb

arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem

vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema

sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

Kohus on pooltele 22.03.2018 eelistungil selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte

tõendamiskohustust. Kohus on hagejatele selgitanud, et tagasiulatuvalt saab elatist nõuda

1 aasta eest, kui hageja on usutavalt näidanud, et on ülalpidamist ka varem kostjalt

nõudnud. Samuti on kohus kostjale selgitanud, et kostjal tuleb tõendada, milline on tema

sissetulek ja võimalused elatise tasumiseks (s.h tõendid PKS § 102 lg 2 märgitud

asjaolude kohta).

6. Esmalt märgib kohus, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on

kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust

saada ülalpidamist. Kohus selgitab, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele

ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on

sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes,

arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid,

arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejatele elatist perioodilise maksena

tasunud. Kostja on tsiviilasja materjalide kohaselt maksnud hagejate lasteaiatasusid (kd I

lk 36) ning samuti nähtub, et vähemalt mingi aja kuust veedavad hagejad kostjaga (kostja

vastus kd I lk 32-34, hageja 22.06.2018 seisukoht). Seega on elatise nõude esitamine

kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine

rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal

arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste (s.h

lasteaiatasude) ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust

ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele

elatisele osta lastele asju ja tasuda teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt

igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lastega kooselava vanemaga.

7. Kostja on oma vastuväidetes hagile leidnud, et elatise väljamõistmine miinimummäära

ulatuses ei ole põhjendatud, arvestades, et:

1) laste igakuised kulutused on osaliselt ülepaisutatud;

2) lapsed viibivad 2 nädalat kuus kostja juures;

3) kostja täidab ülalpidamiskohustust tasudes hagejate lasteaiaarveid ning ostes lastele

asju;

4) laste ema arvele laekub lastetoetus.

8. Tuvastamaks, kas kostja taotlus elatise vähendamiseks alla miinimummmäära võib olla

põhjendatud tulenevalt laste tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise

miinimumile, tuleb kohtul teha kindlaks, kui suured on laste põhjendatud

ülalpidamiskulud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-118-12 p 16 märkinud, et PKS §

101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse

vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt ka Riigikohtu

lahend 3-2-1-37-11 p 12). Kohus selgitab, et kuivõrd tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest

ei tule miinimummääras elatise nõudmisel lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada,

lähtub kohus pigem üldteada asjaoludest.

Hagejad on 07.06.2018 kohtuistungil välja toonud järgmised hagejate igakuised kulud

(kd I lk 183 pöördel):

1) massaaž ja logopeed 230 eurot (hageja I kulu, hagejal II oleks hagejate seadusliku

esindaja hinnangul samuti vaja minna logopeedi juurde, kuid võimalus puudub);

2) lasteaed 60 eurot lapse kohta;

3) eluasemekulud 105 eurot lapse kohta;

4) toidukulud 133 eurot lapse kohta;

5) riided 40 eurot kuus lapse kohta;

6) ravimid 4 eurot kuus lapse kohta;

7) meelelahutus 50 eurot kuus lapse kohta.

Samuti on hageja esindaja kohtuistungil avaldanud soovi, et lapsed osaleksid ka

huvitegevuses, aga see ei ole hetkel võimalik.

Kostja on esitanud vastuväited üksnes toidukulude ning meelelahutuskulude suurusele.

Seega ei pea kohus vajalikuks massaaži, logopeedi, lasteaia, eluaseme, riiete ning

ravimite kulusid eraldi hinnata. Kohus märgib üksnes, et hagejate nimetatud kulude

suurused on mõistlikud ning on üldtuntud asjaolu, et nimetatud kulud on lastele

vajalikud.

Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on kohtu hinnangul samuti

üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Mõlemad hagejad on aktiivses kasvueas, kus

üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju.

Kohus möönab, et arvestades hagejate vanustega käesoleval ajal, siis tarbivad nad

eelduslikult koguseliselt vähem toitu kui täiskasvanu, kuid kuna tegemist on kasvavate

organismidega, peab nende toidulaud olema mitmekesisem, mis võib tuua omakorda

kaasa täiendava kulu. Samas ei ole hagejad toonud välja, et hagejatel oleksid mingid

erivajadused, mis tingiksid erilise dieedi. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hagejate

mõistlikuks toidukuluks 120 eurot kuus ühe hageja kohta (s.o kokku 240 eurot).

Meelelahutuse osas peab kohus mõistlikuks kuluks 30 eurot kuus ühe hageja kohta (s.o

kokku 60 eurot). Arvestades laste vanustega on usutav, et lastega võidakse külastada

mängutubasid, kino, osaleda teiste laste sünnipäevadel jms. Kohtu hinnangul võib

nimetatud üritustele kuluda ca 15 eurot ning selliseid väljaminekuid võib toimuda ca 2

korda kuus.

Kokku on eeltoodust tulenevalt hageja I ülalpidamiskulu ühe kuu kohta vähemalt 589

eurot ning hageja II ülalpidamiskulu samuti vähemalt 589 eurot. Hageja II

ülalpidamiskulu osas arvestab kohus ka asjaoluga, et ka hageja II vajab logopeedi

teenuseid. Nimetatule ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning on olnud valmis ka mõlema

hageja kulud katma. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et hagejate ülalpidamiskulud ei

ole väiksemad, kui seadusjärgne alammäär.

9. Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud kostjalt elatise välja mõistmine

miinimummäärast väiksemas ulatuses.

9.1 Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes

PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kuna tegemist on näidisloeteluga, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades

hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks või mitte. PKS § 102 lg-s 2 sätestatut arvestades ei ole muu hulgas

välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist

seisundit (eelkõige sissetulekut, millest vanem saab katta lapse ülalpidamiskulusid) ja

seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad.

Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse

vajadused on tegelikult kaetud näiteks riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik

vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud

miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud

asjaolud seda võimaldavad (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-174-16 p 13). Lisaks

eeltoodule võib mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära olla muu

hulgas ka see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures. Asjaolu, et lahuselav

vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada ka

juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast

lahuselava vanema juures. Sel juhul saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema

juures viibib (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17 p 23.1 ja 23.3).

9.2 Kohus märgib, et kostja ei ole välja toonud ega põhjendanud, et ta ei oleks suuteline

elatist miinimummääras tasuma. Kohtu hinnangul ei saa käsitleda kostja sellekohaseks

vastuväiteks ka kostja viiteid tema ebaregulaarsele sissetulekule. Kostja ei ole kohtule

esitanud põhjendusi ega tõendanud objektiivseid asjaolusid, mis näitaksid, et tal oleks

takistatud regulaarse sissetuleku saamine.

Kohus selgitab täiendavalt, et üksnes ebaregulaarne sissetulek ei ole elatise vähendamise

aluseks. Kostjal on endal võimalik leida regulaarse sissetulekuga töökoht või vajadusel

oma sissetulekuid suurendada töötasu suurendamise tulemusel. Riigikohus on lahendis nr

3-2-1-118-12 p 15 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka

muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa

arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse

täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud

vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

Tulenevalt eeltoodust ei pea kohus vajalikuks hinnata ka kostja igakuiseid kulutusi ning

kulutuste kohta esitatud tõendeid (kostja vastus kd I lk 33, tõendid kd I lk 50-55).

9.3 Kohtu hinnangul annab elatise vähendamiseks alust aga asjaolu, et lapsed viibivad osa

ajast isaga, millal isa täidab vahetult oma ülalpidamise kohustust.

Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tsiviilasja materjalidega tõendatud, et hagejad

viibivad kostja juures keskmiselt 8 päeva kuus ning on sellel ajal kostja ülalpidamisel.

Hagejate seaduslik esindaja on 07.06.2018 kohtuistungil kinnitanud, et hagejad viibivad

kostja juures keskmiselt 8 päeva ning on viidanud ka keskmiselt nädalale (kd I lk 184).

22.06.2018 esitatud dokumendis on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et hagejad

viibivad kostja juures keskmiselt 7 päeva kuus (kd I lk 197). Kostja ei ole tõendanud, et

hagejad viibiksid iga kuu kostja juures vähemalt 2 nädalat. Kostja esitatud vestlused

kostja ema ja hagejate seadusliku esindaja vahel näitavad kohtu hinnangul, et hagejad

viibivad aeg-ajalt kostja juures, kuid ei kinnita, et nad oleksid seal igakuiselt vähemalt 2

nädalat (vestlused kd I lk 85-96, tõlked kd I lk 114-137). Ka tunnistajate ütlustest ei või

järeldada, et hagejad viibiksid isaga iga kuu vähemalt poole ajast. Tunnistaja Natalja M.O

ütluste kohaselt on hagejad kostjaga kuni 5 päeva kuus (kd I lk 184 pöördel). Kuna

hagejate seaduslik esindaja on ise kinnitanud, et hagejad viibivad kostjaga ühes kuus

vähemalt nädal aega koos, siis ei ole tunnistaja poolt väidetud 5 päeva usutav. Tunnistaja

Valentina C.E, kellega kostja koos elab, on kinnitanud, et on olnud olukordi, kus lapsed

on olnud kaks nädalat nendega ja kaks nädalat emaga (kd I lk 185 pöördel). Samuti on

tunnistaja kinnitanud, et igal kuul see nii ei ole olnud ning alates suvest 2017 viibivad

hagejad 2 nädalat isaga, kuid viimasel ajal on lapsed nendega vähem (kd I lk 185 p).

Seega võib tunnistaja ütlustest järeldada, et igakuiselt lapsed kostjaga 2 nädalat ei viibi,

kuid samas on tunnistaja ütlustega kohtu hinnangul tõendatud, et keskmiselt viibivad

lapsed kostjaga rohkem kui 7 päeva kuus.

Seega on kohtu hinnangul nimetatud tõenditega (s.h hageja seadusliku esindaja enda

kinnitusest nähtuvalt) tuvastatav, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 8 päeva

kuus. Tulenevalt sellest on põhjendatud igakuise elatise vähendamine alla seadusliku

miinimummäära nende päevade võrra, mil hagejad viibivad kostja juures.

9.4 Kostja on tuginenud elatise miinimummäära vähendamisel ka asjaolule, et hagejate emale

laekub riiklik peretoetus. Kohus selgitab, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt

iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, kuid elatise

vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus

koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt ka nt Riigikohtu

lahend nr 2-16-11905, p 19). Lahendis nr 3-2-1-35-17 (punktis 20.3) on Riigikohus

märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega

arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on

peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste

hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt

sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem

sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on

Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud

peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr

3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11).

Kohtu hinnangul saab seega laste igakuised vajadused lugeda osaliselt kaetuks ka riikliku

toetusega (PHS § 17) vähendades selle võrra väljamõistetava igakuise elatise suurust.

Kohus arvestab siinjuures sellega, et hagejad viibivad osa ajast kuus kostjaga. Kohtu

hinnangul saab viimati nimetatut lugeda asjaoluks, mida saab lastetoetuste elatisest

mahavõtmisel arvesse võtta.

9.5 Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et elatise miinimummäära saab käesoleval juhul

vähendada esmalt peretoetuse summaga, s.o 2017 aasta elatise puhul 50 eurot ning 2018

aasta puhul 55 eurot hageja kohta. Samuti saab elatise miinimummäära vähendada

arvestades kostja ülalpidamiskohustuse täitmisega ajal, mil hagejad viibivad kostja

juures, s.o 2017 aasta elatist 62,67 euro võrra (235/30x8) ning 2018 elatist 66,67 euro

võrra (250/30x8).

9.6 Kostja on esitanud menetluses ka vastuväite, et on tasunud hagejate lasteaia arveid.

Kostja on esitanud oma ema Valentina C.E arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvalt on

tasutud alates 03.03.2017 kuni 24.12.2017 lasteaia tasu kokku summas 1169,68 eurot (kd

I, lk 36). Kostja vastuses märgitud sularaha andmist hagejate emale, ei ole kostja

tõendanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja on tasunud hagejate lasteaiaarveid

perioodil 03.03.2017 kuni 24.12.2017. Ka hagejate seaduslik esindaja on 22.03.2018

eelistungil kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid lasteaia arvete maksmise kohta (kd I

lk 72 pöördel).

Kohus selgitab, et kui kostja on tasunud menetluse ajal lasteaia tasusid, siis on kostjal

õigus nimetatud summad tasaarvestada väljamõistetud elatisega ning see ei anna

iseenesest alust elatise väljamõistmise vähendamiseks. Kui pooled saavutavad omavahel

kokkuleppe ka selles, et kostja tasub tulevikus lasteaia makse, siis on kostjal õigus ka

selle arvelt igakuist elatist vähendada. Otsuse tegemisel arvestab kohus, et nimetatud kulu

katab tulevikus hagejate ema nii osaliselt omapoolse ülalpidamiskohustuse täitmisena

ning ka osaliselt tasutava elatise kui ka osaliselt peretoetuse arvelt.

9.7 Kostja on välja toonud ja esitanud ka tõendeid, et on hagejatele jaanuaris 2018 ostnud

kõrvarõngad summas 11 eurot, jope ja helkuri summas 59,90 eurot, laste sukkpüksid 5,60

eurot, kindad 31,50 eurot ning käinud lastega ka juuksuris summas 20 eurot ning on

kokku kulutanud seega laste ülalpidamiseks 132,50 eurot. Veebruaris on kostja ostnud

kelgu summas 7,66 eurot, Rimi kauplusest kommi ja riideid summas 20,33 eurot,

ravimeid ja vitamiine kokku 45,25 eurot ning käinud lastega Jeti Jäähallis (kulu 22 eurot)

ning on kokku kulutanud laste ülalpidamiskohustuse täitmisele 95,25 eurot. Märtsis 2018

on kostja ostnud kleidi summas 24 eurot, kinder surprise´i 12,57 eurot, tasunud lastetoa

eest 9 eurot ning seega täitnud oma ülalpidamiskohustust kokku summas 45,57 eurot.

Esitatud asjaolud kinnitavad kohtu hinnangul üksnes seda, et kostja täidab oma

ülalpidamiskohustust ajal, mil lapsed viibivad tema juures ning nimetatut on kohus juba

elatise vähendamise osas arvestanud. Seega ei pea kohus vajalikuks hinnata kostja poolt

esitatud tšekke (kd I lk 41-49, 82-83, 97-98). Samuti märgib kohus, et kostja ei ole

esitanud tõendeid, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe muude asjade ostmise kohta

hagejatele. Kohus selgitab täiendavalt, et ilma vanemate vahelise vastava kokkuleppeta ei

saa kohus ka väljamõistetavat elatist nimetatud asjade ostmise kulu võrra vähendada.

Elatise mõtteks ongi see, et üks vanem teab arvestada saadava elatise suurusega

ülalpidamiskohustuse täitmisel.

9.8 Seega on põhjendatud kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatis alates hagiavalduse

esitamisest 122,33 eurot kuus (235-50-62,67) ning alates 2018 aastast 128,33 eurot kuus

(250-55-66,67) kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks samuti elatis

alates hagiavalduse esitamisest 122,33 eurot kuus (235-50-62,67) ning alates 2018 aastal

128,33 eurot kuus (250-55-66,67) kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

Kuna hagi on kohtule esitatud 26.12.2017, siis peab kohus mõistlikuks märkida, et

perioodi eest 26.12.2017-31.12.2017 tuleb kostjal mõlemale hagejale tasuda elatise

summas 23,68 eurot.

10. Hagejad on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise alates 26.12.2016, s.o aasta enne

elatise hagi esitamist.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatisehagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad

erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise

üldsätetest. Viidatud sätte järgi saab Riigikohtu hinnangul kohustada kohustatud isikut ka

tagasiulatuva ajavahemiku ülalpidamiskulude katteks maksma raha, kuid mõjuval

põhjusel on võimalik määrata ülalpidamiskohustuse täitmine kindlaks ka muul viisil.

Viidatud säte ei tähenda aga seda, et selle järgi saaks lugeda ajavahemikul enne hagi

esitamist ülalpidamiskohustus täidetuks üksnes siis, kui kohustatud isik on sel

ajavahemikul maksnud elatist (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-

78-13, p 13).

PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist

omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika

ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka

muul viisil elatise andmises. Tagasiulatuva elatise välja mõistmisel tuleb arvestada

vanematevahelist kokkulepet, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval

ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude

esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse

kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks

muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (vt ka Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-78-13, p 13).

Hagiavalduses on välja toodud, et kostja ja hagejate esindaja vahel oli suuline kokkulepe,

et lasteaia eest maksab kostja (hagi kd I lk 22). Ka kostja oma vastuses kinnitab

nimetatud kokkuleppe olemasolu (vastus hagile, kd I lk 32-34). Seega loeb kohus

tõendatuks, vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja tasub elatist seaduses sätestatud

miinimumist erinevas summas, s.o tasudes hagejate lasteaiatasud. Kostja on menetluses

tõendanud, et lasteaiatasud on tasutud. Nimetatule ei ole ka hagejad menetluses

vastuväiteid esitanud. Hagejad ei ole välja toonud ega esitanud tõendeid, et pooltel oleks

olnud muid kokkuleppeid elatise tasumiseks.

Kuna kostja vaidleb hagejate väitele vastu ning hagejad ei ole tõendanud oma väidet

ülalpidamise nõudmise kohta enne hagiavalduse esitamist kohtule, siis lähtub kohus

asjaolust, et hagejad ei ole enne tagasiulatuva ülalpidamise nõude esitamist nõudnud

kostjalt elatise tasumist. Ka tunnistajate ütlustest ei selgunud, kas ja konkreetselt millal

on hagejate seaduslik esindaja kostja poole elatise tasumise nõudega pöördunud.

Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta küll hagejate kui õigustatud

isikute nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse

määramisel.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tagasiulatuvalt esitatud elatisnõue tuleb jätta

rahuldamata. Kohus arvestab rahuldamata jätmisel sellega, et hagejad ei ole tõendanud, et

oleksid kostjalt elatist järjepidevalt enne hagiavalduse esitamist nõudnud ning pooltel oli

kokkulepe üksnes lasteaiatasude maksmise kohta. Seega võib tagasiulatuva elatise

nõudmine suures summas viia kostja raskesse majanduslikku olukorda, mis omakorda

võib takistada edasiulatuva elatise korrektset tasumist. Samuti arvestab kohus asjaoluga,

et hagejad on viibinud aastal 2017 ca 3 kuu ulatuses kostja juures (hageja seaduslik

esindaja kinnitus, kd I lk 72 pöördel) ning asjaoluga, et lastetoetused on ka nimetatud

perioodil laekunud hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis alates 26.12.2017 kuni 31.12.2017

summas 23,68 eurot ning alates 01.01.2018 elatis 128,33 eurot kuus kuni hageja I

täisealiseks saamiseni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja II kasuks elatis alates

26.12.2017 kuni 31.12.2017 summas 23,68 eurot ning alates 01.01.2018 elatis 128,33

eurot kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

12. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus

hagejatele tasunud. Seega, juhul kui kostja poolt on kohtumenetluse kestel hagejale

makstud elatist (m.h lasteaiatasud), siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega

tasaarvestada.

13. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

14. Poolte väljatoodud asjaolud ning esitatud tõendid, mida kohtuotsuses ei ole hinnatud, ei

oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

16. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist

suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik