2-17-132105/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.07.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-132105

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS hagi XXX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

178,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659,

asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (Julianuse

Õigusbüroo OÜ, e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX Tallinn;

tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt XXX hageja Elisa Teleteenused AS kasuks poolte vahel

30.06.2014 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr L-769022 tulenev

võlgnevus 81,36 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 52,21 eurot.

3. Mõista kostjalt XXX hageja Elisa Teleteenused AS kasuks välja alates 20.04.2018 kuni

põhinõude (81,36 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (81,36 eurot)

määras 0,05% päevas, kuid mitte enam, kui 29,15 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmise kulude 30 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud kostja XXX kanda.

5.2 Mõista kostjalt XXX hageja Elisa Teleteenused AS kasuks välja menetluskulud

165 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (165 eurot) tuleb XXX tasuda Elisa

Teleteenused AS käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

2-17-132105

2 (3)

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale XXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001

Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Koos kajaga

tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). ). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõudes 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt

võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

2-17-132105

3 (3)

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on Julianus Inkasso OÜ (mitte Elisa Teleteenused

AS) inkassomenetluses saatnud kostjale maksemeeldetuletusi. Kohus ei pea põhjendatuks

meeldetuletuskirjade saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132

lg 2 p 1 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud

lepingu. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega

võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma

kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema

reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

 Kuna kohus teeb otsuse sisuliselt kostja kahjuks, peab kohus õigeks jätta menetluskulud

kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 30 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja

õigusabikulu 170 eurot, kokku 245 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

 Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75

eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

on esitanud kohtule kinnituse, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu kuuluvad

menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel

määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku

on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (75+90) 165 eurot. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 165 eurot ning menetluskuludelt (165 eurot)

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik