2-17-7910/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. juuli 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-7910

Hagi ese

AB „Lietuvos draudimas“ hagi Merike Tamme

vastu 8679 euro 34 sendi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

9380 eurot 34 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834, asukoht J. Basanavičiaus g 12, 03600

Vilnius, Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu

mnt 141, 11314 Tallinn e-post: info@pzu.ee)

Hageja esindaja Kadri Ojamaa (e-post: XXX)

Kostja Merike Tamm (isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post: XXX)

Kostja esindaja advokaat Allar Laugesaar (e-post:

allar@advokaat.ee)

Istung

20. juuni 2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ hagi Merike Tamme vastu 8679 euro 34

sendi ja viivise saamiseks.

2. Mõista Merike Tammelt AB „Lietuvos draudimas“ kasuks välja 9466 eurot 90

senti (sh põhivõlg 8679 eurot 34 senti ja viivis 787 eurot 56 senti) ning alates 7.

juulist 2018 kuni põhivõla tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt.

3. Jätta menetluskulud Merike Tamme kanda. Mõista Merike Tammelt AB

„Lietuvos draudimas“ kasuks välja menetluskulu 1565 eurot 6 senti. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

2/6

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AB „Lietuvos draudimas“ (hageja) esitas 22. mail 2017 AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu Tartu Maakohtule hagi Merike Tamme (kostja) vastu 8679 euro 34

sendi ja viivise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus 14. jaanuaril 2017 XXX asuvas kostja korteris nr XXX

veeavarii, mille tagajärjel said kahjustada samas majas asuva AS-i Ekspress Meedia

bürooruumid ja keldris asuvad Pahupidi OÜ kohvikuruumid. Kostja korteri ülevaatusel

selgus, et kahju põhjuseks on valamukraani purunemine kostja korteris, mida ei köeta

ja mille temperatuur on 0 kraadi. Nii büroo kui ka kohviku kindlustamiseks olid

sõlmitud kindlustuslepingud hagejaga. Büroo omanikule tekkis veeavarii tõttu otsene

varaline kahju kokku 4575 eurot 64 senti, sh soojapuhuri hind 11 eurot, suitsuanduri

vahetus 77 eurot 40 senti, niiskuse eraldaja rendikulu 91 eurot 44 senti, remondikulu

koos lisatöödega 4323 eurot 80 senti ja kahju kindlakstegemise kulu 72 eurot. Kohviku

omanikule tekkis veeavarii tõttu otsene varaline kahju kokku 4103 eurot 70 senti, sh

siseviimistluse taastamise kulu 3648 eurot 90 senti, niiskuse eraldaja rendikulu 244

eurot 80 senti ja kahju kindlakstegemise kulu 210 eurot. Mõlemas kindlustuslepingus

kokkulepitud omavastutuse on hageja tasaarvestanud mööbli hinnaga, mille hüvitamist

hageja kostjalt ei nõua. Hageja hüvitas kindlustuslepingute alusel kindlustusvõtjatele

kokku 8679 eurot 34 senti. Hageja andis kostjale kahju hüvitamise tähtpäevaks 18. mai

2017, kuid kostja ei rahuldanud hageja nõuet. Lisaks põhinõudele peab kostja maksma

hagejale seadusjärgset viivist.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Maja korrashoiu eest

vastutab OÜ Tartu Elamuhaldus (valitseja). Kuna hageja on hagi õiguslikes

põhjendustes viidanud kaasomandiosast tulenevale kahjule, peab ta kahju põhjuseks

kaasomandis olevas torustikus tekkinud avariid. Kui kostja vastutab hagejale tekkinud

kahju eest kaasomanikuna, on ta üks solidaarvõlgnikest ning menetlusse tuleb

kostjatena kaasata ka teised kinnisasja kaasomanikud. Kahju nõudmine kostjalt on

põhjendamatu, sest kahju ei toimunud kostja korteris. Kostja korteris ei ole vett ja

korterisse tulev veetoru oli kuulkraaniga suletud, kuna kostja kasutab korterit ateljeena.

Tõenäoliselt purunes maja vana ja roostes veetorustik kostja korteri all asuva korteri

remondi tõttu, mille käigus torustikku liigutati. Ka kostja korter sai torude purunemise

tõttu veekahjustusi. Torustiku seisukorda arvestades ei ole uue kuulkraani purunemine

eluliselt usutav. Isegi kui vesi oleks külmunud, oleks purunenud roostes veetoru, mitte

uus kraan, milles oli vähe vett. Kostja teatas juba 2016. a lõpus valitsejale, et kuna

veekulu on suurenenud, on hoones ilmselt toimunud veeavarii. Valitseja keeldus

veeavarii uurimisest, viidates, et lekkeid peavad avastama korteriomanikud ja valitseja

3/6

vaatab torustiku üle vaid korra aastas. Alles pärast veeavariid otsustati hoone

amortiseerunud veetorustik ära vahetada. Alusetu on hageja väide, et kostja korteri

temperatuur on 0 kraadi. Kostja jälgib korteri temperatuuri ja niiskust. Hageja nõutud

kahjuhüvitise suurus on ülepaisutatud, kahju on kindlaks tehtud kontrollimatult ja

suvaliselt, ilma kostja osaluseta ning arvestamata, et tegemist on väga vana hoonega,

mille seisukord oli osaliselt väga halb.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on esitanud kostja vastu hagi tuginedes asjaolule, et talle kindlustusandjana on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel läinud kindlustusvõtjale kahju hüvitamise

tõttu üle kindlustusvõtjate Pahupidi OÜ ja AS-i Ekspress Meedia kahju hüvitamise

nõuded kostja vastu. Hageja on kindlustuslepingute sõlmimise ja kindlustushüvitise

maksmise tõendamiseks esitanud kindlustuspoliisid, kahju hüvitamise otsuse,

maksekorraldused ning OÜ Rehe Ehitus arved. Kostja ei vaielnud ka kohtuistungil

vastu asjaoludele, et hageja oli kindlustusandja ning oli maksnud kindlustushüvitise

(istungiprotokolli lk 7). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli kahju hüvitamise

kohustus kindlustusvõtjate ees.

4. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel on

asjaolud, millest nähtub, et kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kostja

vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3), korteriomanikule

on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS

§ 127 lg 4) (vt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11).

5. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud kahju tekkimise ajal (14. jaanuaril 2017)

kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg-st 1 tulenevat kohustust hoida

korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud. Kohtu hinnangul ei tulene nimetatud sättest korteriomaniku garantiivastutust,

mille kohaselt vastutab korteriomanik igasuguste tema korteriomandi reaalosast alguse

saanud kahjude eest, vaid nimetatud sättest tuleneb korteriomanikule kaks kohustust:

esiteks aktiivne kohustus hoida oma reaalosa korras ja teiseks kohustus hoiduda teisi

korteriomanikke korteri tavakasutusest ületavalt mõjutamast. Seega selle kohustuse

rikkumine saab olla, kas mingi tegevusetus, mille tulemusena korteriomandi reaalosa ei

ole korras, või mingi tegu, mis mõjutab teisi korteriomanikke liiga suurel määral.

6. Kohtu hinnangul saab hageja väidetud asjaoludest pidada kostja KOS § 11 lg 1

rikkumiseks korteriomandi reaalosa kütmata jätmist, mille tõttu külmus katki veekraan,

mis põhjustas veekahju. Kohus leiab, et korteriomandi reaalosa korrashoidmine hõlmab

ka selles sobiva temperatuuri tagamist, mis väldiks ebasobivaid mõjutusi teistele

korteriomanikele.

7. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on jätnud enda korteriomandi reaalosa kütmata,

mistõttu on selles temperatuur langenud nii madalale, et seal olnud veekraan katki

külmus, on tõendatud tunnistaja Dmitri Kuzmenko ütluste, tema koostatud objekti

ülevaatuse akti ning selle lisadeks olevate fotode ja videoga. Samuti on kostja ise

kinnitanud, et ta korterit sel ajal ei kütnud. Videolt ja piltidelt nähtub, et kostja korteris

oli temperatuur +1°. Seda kinnitas ka tunnistaja oma ütlustes. Samuti on näha pooleks

murdunud kraani. Tunnistaja asjatundjana kinnitas, et tegemist on pooleks külmunud

kraaniga. Arvestades asjaolu, et ei videolt ega fotodelt ei ole näha mingeid märke

kraanile välise jõu rakendamisest, korteris olnud temperatuuri ning asjaolu, et 2017. a

jaanuaris oli kostja enda esitatud välistemperatuuri andmete kohaselt olnud varem

4/6

miinimumtemperatuurid ka alla -20°, on kohtu hinnangul esitatud tõendite pinnalt

kraani lõhki külmumine ainus loogiline seletus kraani purunemise kohta. Nagu

tunnistaja selgitas, siis veeuputus ei teki mitte hetkel, kui kraan lõhki külmub, kuivõrd

siis on vesi jääs ning ei voola, vaid siis, kui vesi üles sulab. Nimetatud selgitus on

loogiline ja eluliselt usutav. Esitatud välistemperatuuri andmetest nähtub, et ilmad

läksid

just

veekahju

tekkimise

ajal

14. jaanuaril

2017

soojemaks,

kui

miinimumtemperatuuriks oli mõõdetud -2,1°. Kohus nõustub hagejaga, et ka kütmata

korteris saab temperatuur tõusta olukorras, kus välistemperatuur tõuseb. Kostja

vastupidised väited ei ole eluliselt usutavad. Kütmata korteri temperatuuri saab

eelkõige mõjutada teda ümbritsev temperatuur, st korteri temperatuur tõuseb ja lngeb

koos ümbritseva temperatuuri tõusu ja langusega. Arvestades asjaolu, et

temperatuuriandmete kohaselt oli välistemperatuur langenud kohati alla -20°, ei ole

kraani lõhkikülmumine välistatud isegi juhul, kui eeldada, et kostja esitatud

kuulkraanide andmed on sama kuulkraani kohta, mis oli kostja korterisse paigutatud

ning andmetesse märgitud temperatuurivahemik tähendab, et nimetatud vahemikus

kraan lõhki ei külmu. Viimane asjaolu ei ole aga kohtu hinnangul eluliselt usutav.

Nimelt paisub vesi jäätudes ning temperatuuri edasisel alanemisel jää tihedus enam

oluliselt ei muutu. Vesi jäätub aga üldjuhul 0° juures. Asjaolu, et veeleke sai alguse

kostja korterist kinnitab ka asjaolu, et videost on näha, et korteri põrand on märg.

Samuti nähtub kohtule esitatud fotodest kostja korteri all olevast korterist, et vesi on

tunginud läbi selle korteri lae. Kuivõrd vesi voolab tulenevalt gravitatsioonist

allapoole, saab sellises olukorras veeleke olla alguse saanud kostja korterist. Kostja

väide selle kohta, et tema korteris vesi oli kinni keeratud ei muuda samuti kohtu

järeldust. Nimelt nähtub kostja selgitustest, et korteris oli vesi olemas kuni nimetatud

kuulkraanini, mis praegusel juhul katki külmus, nagu kohus eelnevalt tuvastas. Kostja

on küll väitnud, et alumisel korrusel toimunud remonttööde tõttu purunes torustik

seinas, kuid ühestki tõendist seda asjaolu ei nähtu. Kostja on esitanud küll tõendid selle

kohta, et alumisel korrusel remonttööd toimusid, kuid sellest ei järeldu veel, et need

oleksid põhjustanud torude purunemise. Kohus märgib, et juhul, kui veekahju

põhjustas lisaks kostja käitumisele ka alumisel korrusel oleva korteriomandi omaniku

tegevus või tegevusetus, siis on võimalik VÕS § 137 lg 1 kohaselt kostja ja nimetatud

korteriomaniku solidaarvastutus, kuid see ei välista kostja kohustust tagada enda

korteris piisav temperatuur. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on oma

kohustust rikkunud.

Kohus märgib, et jätab tähelepanuta kostja pärast kohtuistungi toimumist esitatud

seisukohad tunnistaja ütluste kohta, kuna need on esitatud hilinenult. Kohus märgib, et

juhul, kui hiljem peaks kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatama, et

tunnistaja andis valeütlusi, võib see olla TsMS § 702 lg 2 p 4 kohaselt kohtuotsuse

teistmise aluseks.

8. Kohus leiab, et tõendatud on ka kindlustusvõtjatele Pahupidi OÜ ja AS Ekspress

Meedia tekkinud kahju. Pahupidi OÜ-le tekkinud kahju tõendab kahju teade ja vara

ülevaatuse akt, millest nähtub, et kahjustada on saanud saal, koridor, WC ja väike saal

suurusega. AS-le Ekspress Meedia tekkinud kahju tõendab kahju teade ja vara

ülevaatuse akt, millest nähtub, et kahjustada on saanud kontori ja lao sein ja lagi.

Samuti nähtuvad veekahjustused kohtule esitatud fotodelt.

9. Kohtu hinnangul esineb ka põhjuslik seos kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel.

Nagu kohus eelnevalt tuvastas jättis kostja oma korteri kütmata, mille tulemusena

langes seal temperatuur alla vee külmumispunkti, mille tagajärjel kostja korteris olev

kraan purunes ja vee sulades voolas vesi sellest välja. Kohus märgib, et on eluliselt

5/6

usutav ja saab eeldada, et kui sellises olukorras ilmnevad pärast veeavariid alumistel

korrustel asuvates korterites veekahjustused, on need põhjustatud sellest, et ülemisel

korrusel asuvas korteris on toimunud veeleke. Kostja oma väidet, et kahjustused olid

olemas juba varem, ei ole tõendanud.

10. Kohtu hinnangul on täidetud ka VÕS § 127 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise eeldus.

Kohtu hinnangul on KOS § 11 lg-s 1 sätestatud kohustuse hoida oma korteriomandi

reaalosa

korras

üheks

eesmärgiks

see,

et

vältida

korteriomandi

reaalosa

mittekorrasoleku tõttu võimalike toimuvate õnnetuste läbi teiste korteriomanike vara

kahjustamist.

11. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et tema

kohustuse rikkumine oli KOS § 11 lg 3 järgi vabandatav.

12. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS §

132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning

võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-121-08, p 15). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Hageja nõuab kostjalt kindlustusvõtjatele hüvitatud remonditööde, niiskuse eraldajate

rendi ja soojapuhuri kulu ning kahju kindlakstegemise kulude hüvitamist. Hageja on

kahju suuruse tõendamiseks esitanud Kindlustustööde OÜ hinnapakkumise ja arve

summas 3648,9 eurot (Pahupidi OÜ ruumide remont), OÜ Rehe Ehitus

hinnapakkumised ja arve summas 4323,9 eurot (AS Ekspress Meedia ruumide remont),

niiskuse eraldajate rendi arved kokku 336,24 eurot, soojapuhuri ostuarve 11 eurot,

suitsuanduri vahetuse arve 77,4 eurot ning Kahjuhaldus OÜ ja Roheline Laine OÜ

arved kahju kindlakstegemise eest vastavalt 210 ja 72 eurot. Kostja on vaielnud vastu

kahju suurusele, samas ei ole ta esitanud omapoolseid tõendeid hageja esitatud

tõenditest nähtuva ümber lükkamiseks. Arvestades ka kohtule esitatud vara ülevaatuse

akte, on kohtu hinnangul hinnapakkumistes ja arvetel toodud kulud ruumide remondiks

põhjendatud ja usutavad. Vastuseks kostja väidetele mahtude ülepaisutatusse kohta

märgib kohus, et olukorras, kus lagi või sein on saanud veekahjustuse, ei saa pidada

asja parandamiseks piisavaks üksnes kahjustatud koha ülevärvimist. VÕS § 127 lg 1

kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seda eesmärki ei täida seinal ühe koha

ülevärvimine, kuivõrd selle tulemusena ei ole tagatud sama välisilme, mis enne kahju

tekkimist, kuivõrd uus värvitud laik on ülejäänud seinast erinev. Seega on kohtu

hinnangul põhjendatud seina või lae veekahjustuse korral terve vastava pinna

parandamine, et tagada ühtlane välimus, nagu enne kahju tekkimist. Kohus leiab, et

põhjendatud on ka valgustite asendamine. Vaatamata sellele, et valgustite kahju vara

ülevaatamise aktis märgitud ei olnud, nähtub esitatud fotodest, et veekahjustused on

olnud ka valgustite juures. Samuti on kohtu hinnangul ilmselge, et igasuguse

ehitustegevuse järel on vaja koristada ja jäätmed kõrvaldada. Seega on kohtu hinnangul

hageja tõendanud kahju suuruse hagis nõutud ulatuses, sh ruumide parandamise kulud,

kahju vähendamisele suunatud kulud (niiskuse eraldajad ja soojapuhur) ning kahju

kindlakstegemise kulud.

13. Eelnevaga on kohus tuvastanud, et kõik kahju hüvitamise eeldused on täidetud ning

kahju hüvitamise nõue oli üle läinud hagejale. Seega tuleb hageja põhinõue rahuldada

6/6

ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 8679,34 eurot. Hageja on palunud ka viivise

väljamõistmist alates kostjale hageja poolt kahjunõudes antud tähtaja möödumisest.

VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel on viivisenõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista seadusjärgne viivis otsuse tegemise seisuga summas 787,56 eurot

ning samuti viivis kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras.

14. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest

hagi rahuldatakse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud esindajakulust 1015,06 eurot ning riigilõivust 550 eurot. Esindaja

tunnitasu suurus on 100 eurot ja esindaja ajakulu on 9 tundi 50 minutit. Esindajakulu

hulgas on ka kütusekulu sõiduks istungile. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus

esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii esindaja

tunnihind kui ka ajakulu on arvestades vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumente

põhjendatud ja vajalik. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud

ning tema enda esindajakulu on sarnase suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista menetluskulu 1565,06 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik