2-17-17133/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo

Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-17133

Tsiviilasi

XX avaldus YY vastu lapse ühise hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. aprilli 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline

ja

tema

esindajad

Avaldaja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Jana Kitter

Puudutatud isik I CC (isikukood XXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Raivo

Bergson

Puudutatud isik II YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Eestkosteasutused

Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu),

esindaja lastekaitse vanemspetsialist Kadri Poom

Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu),

esindaja lastekaitse spetsialist Eva Vau

Menetlus liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 30. aprilli 2018. a kohtumääruse resolutsiooni punkti 4.5,

millega kohus määras kindlaks YY suhtlemiskorra poja CC-ga emadepäeval ja

isadepäeval olenemata kehtestatud suhtluskorrast ning täiendada resolutsiooni punkti

4.5. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Täiendada YY suhtluskorda oma poja CC-ga emadepäeval ja isadepäeval järgnevalt:

2.1. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga olenemata kehtestatud

korrast. Isa toob lapse ema elukohta emadepäeva eelsel laupäeval kella 18:00-ks ja

isadepäeval toob isa lapse ema elukohta kella 18:00-ks.

3. Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.

4. Tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 13.12.2017

määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega määrati isa ja lapse

suhtluskord kohtumenetluse ajaks.

2 (9)

5. Jätta nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste enda kanda,

v.a. riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud, mis jätta riigi kanda.

6. Esitada kohtumääruse tervikresolutsioon järgnevalt:

6.1. XX avaldus rahuldada osaliselt.

6.2. Lõpetada YY ja XX ühine hooldusõigus poja CC suhtes lapse elu- ja viibimiskoha

osas ning anda lapse hooldusõigus selles osas üle lapse emale XX-le.

6.3. Ülejäänud osas on vanematel ühine hooldusõigus.

6.4. Määrata, et YY kohtub oma poja CC-ga järgmise korra kohaselt:

6.4.1. YY kohtub pojaga iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel selliselt, et

võtab lapse ema elukohast laupäeval kell 9:00 ja viib lapse ema juurde tagasi

pühapäeval kell 11:00. Järgmisel kohtumisel võtab isa lapse ema elukohast

pühapäeval kell 9:00 ja viib ta tagasi ema juurde samal päeval kell 18:00;

6.4.2. Lapse üleandmine isale ja vastuvõtmine isalt toimub vähemalt ühel juhul

nendest lapse ema poolt, teisel korral võib selleks olla tema poolt nimetatud

perekonnaliige;

6.4.3. Kui kohtumine jääb ära lapse haiguse tõttu, asendatakse ärajäänud

kohtumine nädalavahetusega, mil isa

muidu lapsega ei kohtuks,

asenduskohtumine tuleb ära kasutada ärajäänud kohtumisest alates ühe kuu

jooksul;

6.4.4. Kui kohtumine jääb ära isast tingitud mõjuvatel põhjustel, siis ärajäänud

kohtumist ei asendata;

6.4.5. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga olenemata kehtestatud

korrast. Isa toob lapse ema elukohta emadepäeva eelsel laupäeval kella 18:00-

ks ja isadepäeval toob isa lapse ema elukohta kella 18:00-ks;

6.4.6. Lapse sünnipäeval (XX.XX.) ja YY sünnipäeval (XX.XX.) saab isa kohtuda

lapsega kuni 4 tundi. Kui lapse sünnipäev langeb isaga kohtumiskorra

päevale, on emal õigus lapsega veeta 4 tundi;

6.4.7. Isal on õigus veeta pojaga detsembrikuus kas jõulud või aastavahetuse

minimaalselt kaks päeva;

6.4.8. Isal on õigus puhkuse ajal reisida pojaga väljaspoole Eesti Vabariiki kuni

üks nädal. Peale lapse 7-aastaseks saamist ka pikemalt;

6.4.9. Mõlemal vanemal on õigus lapse viibimisel teise vanema juures suhelda

lapsega telefoni teel päeva jooksul maksimaalselt kaks korda;

6.4.10. Lapse heaolu huvides ei kritiseeri ega halvusta kumbki vanem teist vanemat

lapse juuresolekul;

6.4.11. Kehtestatud korrast erinevaid suhtlemisviise saab kasutada vanemate

kokkuleppel. Kui kokkuleppeid ei saavutata tuleb kohustuslikult järgida

kohtu poolt kehtestatud korda.

6.5. Tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 13.12.2017

määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega määrati isa ja lapse

suhtluskord kohtumenetluse ajaks.

3 (9)

6.6. Jätta nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste enda

kanda, v.a. riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud, mis jätta riigi

kanda.

7. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest alates (TsMS § 696 lg 1).

Avalduse asjaolud ja menetluse käik

1. XX (avaldaja / ema) esitas 15.11.2017 kohtule avalduse YY (puudutatud isik II /

isa) vastu lapse CC (puudutatud isik I / laps) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

avaldajale üleandmiseks. 29.01.2018 esitas avaldaja lisaks avalduse lapse ja isa suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks.

XX ja YY kooselust on XX.XX.XXXX sündinud poeg CC. Kooselu lapse isaga lõppes

augustis 2015 ning novembris 2015 lahutasid lapse vanemad abielu. Kooselu lõppemise

põhjuseks oli lapse isa poolt vaimse vägivalla kasutamine avaldaja suhtes. Abielu lahutati lapse

isa soovil, kuna lapse isa ellu oli tekkinud teine naine. Laps elab ema juures. Lapse isa suhtleb

lapsega harva. Avaldaja on loonud lapsele turvalise ja stabiilse kodu ning kasvukeskkonna.

Avaldaja on abielus ning XX.XX.XXXX sündis avaldajale oma abikaasaga ühine laps. Ema

leiab, et lapse isa käitub ettearvamatult ja ohtlikult. Lapse isa seab ohtu lapse tervise. Ta eirab

arsti nõuandeid. Peaaegu igal korral, kui isa on lapsega detsembrikuus kohtunud, on ta läinud

lapsega avalikesse mängutubadesse. Isa on teadlik, et lapse tervis on nõrk ning lapse tervis peab

tugevnema, et tal oleks võimalik osaleda adenoidide operatsioonil, mis tervise tõttu on juba

pikalt edasi lükkunud. Laps vajab vaikset ja rahulikku tuttavat keskkonda või tegevusi värskes

õhus. Isa ei lähtu lapse eest hoolitsemisel lapse huvidest - lapsele söögi valmistamine või

pakkumine on ebaregulaarne ja ebatervislik. Peale isaga kohtumisi jõuab laps koju taas haigena

ning silmnähtavalt halvas tujus. Lapse isa ei ole huvitatud koostööst lapse kasvatamisel ja ei

pea kinni esialgse õiguskaitse määrusest. Kohtumistele ta tavaliselt hilineb või tuleb varem.

Tavaliselt lapse isa ei informeeri avaldajat hilinemisest. Ajal, mil laps on isa juures, ei vasta isa

telefonile. Samuti keeldub isa igasugustest avaldaja palvetest, mis aitaksid lapsel isa juures olles

paremini kohaneda - nii ei soovi isa kuulda midagi avaldaja poolt soovitatud lapse päevaplaanist

ega suuda lapsele 8 tunniks sobivaid tegevusi leida.

Avaldaja taotleb ainuhoolduse andmist talle lapse igakordse viibimiskoha, hariduse ja

tervishoiu küsimustes ning suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Taotleb kinnitada alljärgnev isa

ja lapse suhtlemiskord:

1. YY võtab CC iga kuu teisel ja neljandal laupäeval kell 9:00 CC elukohast ja viib lapse

enda elukohta ning toob lapse tagasi ema juurde samal päeval kella 13:00-ks;

2. Lapse üleandmine isale ja vastuvõtmine isalt toimub lapse elukohas õues avaldaja või

tema poolt nimetatud perekonnaliikme kaasabil;

3. Vanemate kirjalikul kokkuleppel viibib laps isa juures ööbimisega eeldusel, et isa

teavitab lapse saabumisest sihtkohta, isa teavitab ema lapse uinumisest õhtul sms-i teel

ja ajal, mil laps on isa juures, vastab YY telefonile ning informeerib ema koheselt lapse

terviseseisundi halvenemisest või muudest probleemidest;

4. Kui kohtumine jääb ära lapsest tingitud põhjusetel (lapse haigus), asendatakse ära

jäänud kohtumine nädalavahetusega, mil

isa muidu lapsega

ei

kohtuks,

asenduskohtumine tuleb ära kasutada ära jäänud kohtumisest alates ühe kuu jooksul;

5. Kui kohtumine jääb ära isast tingitud põhjustel, ära jäänud kohtumist ei asendata teise

kohtumisega ning järgmine kohtumine toimub graafiku alusel;

6. Kõik pühad ja tähtpäevad veedab laps alati emaga; isadepäeval, lapse sünnipäeval

(XX.XX.) ja YY sünnipäeval (XX.XX.) saab isa kohtuda lapsega kuni 4 tundi. Lapse

sünnipäeval isaga kohtumine ei tohi segada kodus sünnipäeva tähistamist.

4 (9)

7. Vanem ei tohi takistada teist vanemat lapsega telefoni teel suhtlemast;

8. Vanem hoidub tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.

2.

13.12.2017 määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset kohtu omal algatusel ning

kehtestas kohtumenetluse ajaks, lapse isaga suhtlemise korra järgnevalt: laps kohtub isaga üks

kord nädalas kas laupäev või pühapäev selliselt, et isa võtab lapse tema elukohast kell 11:00 ja

toob tagasi koju samal päeval kell 19:00. 31.12.2017 võtab isa lapse tema elukohast kell 14:00

ja toob tagasi koju 01.01.2018 kell 19:00. Lapse sünnipäeval XX.XX.2018 saab isa kohtuda

lapsega kuni 2 tundi, et õnnitleda last. Täiendavad isa ja lapse kokkusaamised on võimalikud

vanemate kokkuleppel.

Puudutatud isiku II seisukoht

3. Puudutatud isik II palub rahuldada avaldaja poolt esitatud kohtumisgraafik, kui see

kohtu hinnangul vastab lapse huvidele.

Puudutatud isiku I määratud esindaja seisukoht

4. Lapsele määratud esindaja on seisukohal, arvestades lapse vanust ja asjaolu, et laps on

senise elu elanud valdavalt emaga, tuleb lapse elukoha osas otsustusõigus anda avaldajale.

Lapse esindaja hinnangul vastab avaldaja esitatud suhtluskord lapse huvidele ja arvestab

seejuures lapse vanust ning kummagi vanema senist pühendumust lapsega suhtlemisel ja tema

elu korraldamisel. Lapse isa poolt lapsega suhtlemisel järjepidevuse näitamisel ja kehtivast

kokkuleppest kinnipidamise korral võib olla põhjendatud isa ja lapse vahelise suhtlemiskorra

muutmine selliselt, et isa saab lapsega rohkem aega koos veeta ning lapsele eakohast suhtlust

ja tegevust pakkuda. Lapse esindajal ei õnnestunud kontakti saavutada lapse isaga, seetõttu ei

ole esindajale teada lapse isa seisukoht avaldaja poolt esitatud suhtluskorra osas.

Eestkosteasutuste seisukohad

5. Mustamäe Linnaosa Valitsuse kirjaliku seisukoha kohaselt on vanemate vahel lapse

osas pingelised suhted ning kokkulepete sõlmimisest paraku rääkida ei saa. Avaldaja

ettepanekutele YY ei vastanud ning eestkosteasutuse kaasabi osas lubas lapsevanem mõelda,

kuid reaalseid samme vanemate omavaheliste suhete parendamiseks ei astunud. Kohtuistungil

väljendas isa seisukohta selles, et lapse elamise osas ema juures ei ole tal pretensioone, seega

vaidlust lapse viibimiskoha määramise osas ei ole. Vanemad vaidlevad lapse tervishoiu- ja

haridusküsimuste lahendamise üle. Isa etteheited emale meditsiinisfääris on lapse vähene kõne

ning varvastel käimine. YY avaldas, et saab lapse ravimise ja arstide juures käimisega emast

paremini hakkama. Ema väitel on ta lapse tervisega tegelenud ning vastavaid eriarste

külastanud. Vanemate vahelise vaidluse kõige otstarbekam lahend oleks kompromissi

sõlmimine, selle võimaluse puudumise puhul võiks lapse elukorraldust puudutatavates

küsimustes olla suurem otsustusõigus vanemal, kes igapäevaselt poega kasvatab, seega

avaldajal. Ka lapse isa ise on lastekaitse töötajaile avaldanud, et on perioode, mil ta töö tõttu

välismaal viibib ning siis ei ole tal võimalik otsustada lapsega seotud olulisi asju.

6. Lasnamäe Linnaosa Valitsus, arvestades olemasolevat informatsiooni ja lapse vanust,

leiab, et lapse huvides oleks kõige otstarbekam kompromissi sõlmimine vanemate vahel nii, et

lapse elukorralduslikes küsimustes oleks otsustusõigus vanemal, kes last igapäevaselt kasvatab

ning lapsega suhtlemise osas määratakse isa ja lapse regulaarne suhtluskord, mis hõlmaks ka

vanemate puhkusi, tähtpäevi, reisimist. Puudutatud isik II kinnitas vestluses, et tal ei ole midagi

selle vastu, et laps elaks emaga, kuid ta soovib regulaarselt oma pojaga suhelda, ilma et

kaasneksid avaldaja emotsionaalsusest tingitud konfliktid ja praktiliselt põhjuseta politsei

väljakutsed. Isale teeb muret asjaolu, et täites Harju Maakohtu 13.12.2017 esialgse õiguskaitse

määrusega menetluse ajaks kehtestatud isa ja lapse suhtluskorda, on lapse tagasitoomisel

avaldaja koju olnud lapse vastuvõtjaks avaldaja abikaasa, mitte avaldaja, mis lapse isa sõnul

mõjub lapsele halvasti (laps on hakanud nutma). YY väitel on avaldaja lapse isa korduvaid

5 (9)

palveid emal endal laps vastu võtta, ignoreerinud. Lapse isa avaldas ka Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse lastekaitsetöötajale, et ta on oma tööasjad saanud ümber planeerida, et edaspidi

regulaarselt pojaga koos olla. Suhtluskorra osas võiks laps ööbida ka isa juures. Lapse ema

poolt pakutud kellaaeg 09:00-13:00 ei ole otstarbekas juba seetõttu, et lapse transpordiks kuluv

aeg jätab lapsega koosolemiseks, kuhugi minemiseks liiga vähe aega. XXX juhataja sõnul ei

käi laps lasteaias, kuigi kohatasu makstakse, mistõttu võiks lapse isa lapsega kohtuda ka nädala

sees sel nädalal, mille nädalavahetus on ema oma. XX poolt pakutud suhtluskorra punkt 3 on

ülepakutud ja ebavajalik. Linnaosavalitsusele teadaolevalt ei ole lapsel isa juures viibides olnud

probleeme ei söömise ega magamisega. YY nõustus, et juhul, kui neid peaks tekkima, võtab ta

otse loomulikult lapse emaga koheselt ühendust ning emal puudub vajadus lapse isa juures olles

kogu aeg lapse isale või lapsele helistada ja kontrollida. Lapse või isa haigestumise või muude

arvestatavate põhjuste korral asendatakse ärajäänud kohtumine, uue kohtumisaja lepivad

pooled kokku jooksvalt. Reisimise ning pühade ja tähtpäevade veetmise osas võiksid pooled

kohtuistungil jõuda kompromissini, et laps saaks reisida mõlema vanemaga, samuti osaleda

mõlema vanemaga seotud tähtpäevadel ja/või tähistada riiklikke pühi.

Maakohtu määrus

7. Harju Maakohus 30.04.2018 määrusega rahuldas avaldaja avalduse osaliselt ja lõpetas

YY ja XX ühise hooldusõiguse poja CC suhtes lapse elu- ja viibimiskoha osas ning määras

anda lapse hooldusõigus selles osas üle lapse emale XX-le. Kohus otsustas, et ülejäänud osas

on vanematel ühine hooldusõigus. Suhtluskorra lapse ja isa vahel määras kohus resolutsiooni

punktis 4 järgmiselt:

4.1. YY kohtub pojaga iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel selliselt, et võtab lapse

ema elukohast laupäeval kell 9:00 ja viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 11:00.

Järgmisel kohtumisel võtab isa lapse ema elukohast pühapäeval kell 9:00 ja viib ta tagasi

ema juurde samal päeval kell 18:00;

4.2. Lapse üleandmine isale ja vastuvõtmine isalt toimub vähemalt ühel juhul nendest

lapse ema poolt, teisel korral võib selleks olla tema poolt nimetatud perekonnaliige;

4.3. Kui kohtumine jääb ära lapse haiguse tõttu, asendatakse ärajäänud kohtumine

nädalavahetusega, mil isa muidu lapsega ei kohtuks, asenduskohtumine tuleb ära

kasutada ärajäänud kohtumisest alates ühe kuu jooksul;

4.4. Kui kohtumine jääb ära isast tingitud mõjuvatel põhjustel, siis ärajäänud kohtumist

ei asendata;

4.5. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga olenemata kehtestatud korrast;

4.6. Lapse sünnipäeval (XX.XX.) ja YY sünnipäeval (XX.XX.) saab isa kohtuda lapsega

kuni 4 tundi. Kui lapse sünnipäev langeb isaga kohtumiskorra päevale, on emal õigus

lapsega veeta 4 tundi;

4.7. Isal on õigus veeta pojaga detsembrikuus kas jõulud või aastavahetuse minimaalselt

kaks päeva;

4.8. Isal on õigus puhkuse ajal reisida pojaga väljaspoole Eesti Vabariiki kuni üks nädal.

Peale lapse 7-aastaseks saamist ka pikemalt;

4.9. Mõlemal vanemal on õigus lapse viibimisel teise vanema juures suhelda lapsega

telefoni teel päeva jooksul maksimaalselt kaks korda;

4.10. Lapse heaolu huvides ei kritiseeri ega halvusta kumbki vanem teist vanemat lapse

juuresolekul;

4.11. Kehtestatud korrast erinevaid suhtlemisviise saab kasutada vanemate kokkuleppel.

Kui kokkuleppeid ei saavutata tuleb kohustuslikult järgida kohtu poolt kehtestatud korda.

Kohus põhjendas otsustus sellega, et kuna lapse isal ei ole vastuväiteid, et poeg elab ema juures,

kuid ta soovib lapse elus siiski osaleda ja oma arvamust avaldada ka ülejäänud küsimustes,

leiab kohus, et ei ole põhjendatud ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja emale

6 (9)

ainuhooldusõiguse andmine. Mõistlik on anda emale lapse ainuhooldusõigus elu- ja

viibimiskoha määramise osas. Muus osas säilib vanematel ühine hooldusõigus.

Lapse ema on oma avalduses pakkunud välja konkreetse isa ja lapse suhtlemise korra. YY

nõustub määratud suhtluskorraga tingimusel, kui kohus leiab selle olevat lapse parimates

huvides. Samas on lapse isa märkinud, et ema poolt määratud suhtlemisaeg jääb lapsega

koosolemiseks lühikeseks. Sellele on tähelepanu juhtinud ka eestkosteasutus. Kohus nõustub

eeltoodud seisukohtadega ning pikendab isa ja poja kohtumise aega ning korrigeerib vastavalt

avaldaja poolt pakutud suhtlemiskorda, et see oleks kooskõlas lapse parimate huvidega.

Lapse ema on kohtule väitnud, et enne kohtusse pöördumist olid isa koosviibimised pojaga kuni

kaks päeva. Järelikult ei ole probleeme ka käesolevalt lapse ööbimisega isa juures, eriti kui

lastekaitsetöötajad on tuvastanud, et isa korteris on loodud kõik tingimused seal lapse

viibimiseks ja ööbimiseks.

Kohus ei nõustu avaldajaga, et kõik pühad peab poeg veetma emaga. Isal peaks olema võimalus

veeta aastavahetusel lapsega kas jõulud või vana-aasta õhtu. Poja viibimisel isaga peavad

vanemad olema teineteisele telefoni teel kättesaadavad, kuid ei ole mõistlik lapse ema pidev

helistamine ja kontroll. Piisab kui ema helistab ühel päeval maksimaalselt kaks korda. Kui

lapsega tekib probleeme, mida isa ei oska parimal viisil lahendada, on ta lubanud nõu küsida

lapse emalt.

Kohus leiab, et kui isa võtab ema juurest lapse ja viib ta sinna jälle tagasi, peaks ema leidma

võimaluse neist vähemalt ühel korral laps isiklikult üle anda või vastu võtta. See on ainus

võimalus lapsevanemate kohtumiseks, et vestelda last puudutavatest asjaoludest. Seejuures

tuleb hoiduda lapse juuresolekul teineteisele etteheidete tegemisest, mis kahjustab last.

Määruskaebus

8.

08.05.2018 esitas avaldaja Harju Maakohtu 30.04.2018 määrusele määruskaebuse,

milles palub tühistada maakohtu määruse hooldusõiguse osalises rahuldamata jätmises

varahooldusõiguse osas, andes nimetatu üle avaldajale. Kuna lapse isa ei ole tasunud juba pool

aastat elatist ning tema vara on kõik kirjutatud teiste isikute nimele või müüdud, ei ole isa

usaldusväärne isik, kellele lapse varahooldust usaldada. Samuti palub avaldaja tühistada

resolutsiooni punkt 4.1 määrates, et ööbimine isa juures on alates 5-eluaastast tingimusel, et

laps avaldab ise selleks soovi. Käesolevalt ei ole laps isa juures ööbinud alates 2017. aasta

novembrist, mistõttu võib eeldada, et lapse jaoks on see võõras. Samuti kuulub tühistamisele

resolutsiooni punkt 4.5 määrates, et isadepäeval võtab isa lapse hommikul kell 9.00 ja toob

kella 18:00-ks lapse koju tagasi aga emadepäeva eel võtab isa lapse hoopis laupäeval, samadel

kellaaegadel. Kuna emade- ja isadepäev on vastava kuu teisel nädalavahetusel, siis

emadepäeval jääb selgusetuks, millal isa lapse koju tagasi toob, et saaks realiseeruda ema

võimalus veeta emadepäeva lapsega. Kohtumääruse resolutsiooni punkt 4.7 tühistada ja

määrata, et laps veedab aastavahetuse emaga ning ema määrab, millise päeva saab isa jõulude

ajal lapsega kohtuda. Kuna laps on veel väike, on tema koht aastavahetusel oma pere juures.

Samuti võib juhtuda, et vanemad ei saa kokkuleppele, millal laps on jõulude ajal isaga, mistõttu

on vajalik see reguleerida nii, et ema otsustab. Ka resolutsiooni punkt 4.8 ei ole kooskõlas lapse

huvidega, sest viimati isaga nii pikalt viibides tekitas lapsele stressi. Antud suhtluskorra punkt

võiks tulla kõne alla alates lapse 7-eluaastast ning vaid juhul, kui laps selleks valmis on. Samuti

ei ole selge, kas antud määruse punktis on kindlaks määratud maksimaalne reisi päevade arv

aastas, millal peaks isa oma puhkuseplaanidest teatama ning kas isal on õigus võtta laps

puhkuse ajal ka siis, kui ta reisile ei plaani minna. Resolutsiooni punkt 4.9 vajaks täpsustamist

asjaolu jaoks, kui laps soovib emaga suhelda rohkem. Avaldaja pakub välja täpsustuseks, et kui

laps soovib emaga rohkem rääkida, peab isa kindlustama lapsele eakohase huvipakkuva

tegevuse või kui laps soovib tulla koju, tuleb isal antud sooviga arvestada.

Menetluse edasine käik

7 (9)

9. Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei nõustu määruskaebusega osas, kus avaldaja soovib

muuta suhtluskorra reguleerimist tulenevalt lapse vanusest, sest ei ole mõeldav, kui laps antud

vanuseni ei ole isa juures ei ööbinud ega temaga reisinud, avaldaks selleks ise vanuse saabudes

soovi. Samuti ei ole põhjendatud aastavahetuse ja jõulude ning resolutsiooni punkti 4.9

täpsustamine ema soovitud viisil. Ainuke põhjendatud määruskaebuse väide on isadepäeva ja

emadepäeva reguleerimise täpsustamine.

10. Lapse esindaja määruskaebus ei toeta. Määrus on lapse huvides ning lastevanemate töö

on tegeleda omavahelise usaldusliku ja toetava suhtlemise loomisel ning vastavalt lapse

huvidele kasvatada isa ja lapse suhtlemiskordi järk-järgult.

11. Mustamäe Linnaosa Valitsusel puudub ülevaade lapse isa finantskäitumise üle, mistõttu

jätab varahooldusõiguse küsimuse lahendamise kohtu otsustada. Eestkosteasutus on nõus

määruskaebusega, mis puudutab emade- ja isadepäeval suhtluskorra täpsustamist ning samuti

on põhjendatud määruskaebuses väljapakutud ealine suhtluskorra sidumine ööbimiste ja

reisimisega, kuna lapse isa ise on nõustunud ööbimistega ootama.

12. Lapse isa määruskaebusega ei nõustu, kuna kohus on lähtunud lapse huvidest määruse

tegemisel. Isa avaldab, et on valmis arutlema ja mõistlikult lahendama kõik tekkida võivad

küsimused kompromissi korras.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

14. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning määruskaebuse ja

sellele esitatud vastustega leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb muuta maakohtu

määruse resolutsiooni punkt 4.5, millega kohus määras kindlaks YY suhtlemiskorra poja CC-

ga emadepäeval ja isadepäeval olenemata kehtestatud suhtluskorrast. Ringkonnakohus täiendab

suhtlemiskorda nimetatud osas täpsustades lapse üleandmise aja. Ülejäänud osas jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Kolleegium järgib selles osas maakohtu

määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus TsMS §-ga 659 neid ei

korda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

15. Riigikohus on selgitanud (RKTKm nr 3-2-1-113-14 p 26), et suhtlemise korra

määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada

lahus elava vanemaga lähedased suhted. Samuti on kõrgeima astme kohus selgitanud (RKTKm

nr 3-2-1-83-11 p 21), et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg

1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii

vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi

vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes

lapse huvidest juhinduva lahendi. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida

võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis,

koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord.

16. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et kindlaksmääratud suhtluskord

emadepäeval ja isadepäeval vajab täpsustamist, kuna antud tähtpäevad on kalendri järgi alati

kuu teisel nädalavahetusel, mil maakohtu poolt kindlaksmääratud tavapärase suhtluskorra järgi

on laps laupäeva hommikust pühapäeval kella 11:00-ni isaga. Kuigi maakohus on märkinud, et

emadepäeva ja isadepäeva veedab laps alati vastava vanemaga hoolimata tavapärasest

kindlaksmääratud suhtluskorrast, puudub selgus, mis kellaajal isa nendel tähtpäevadel lapse

ema koju tagasi toob.

17. Kolleegium leiab, et põhjendatud on määruskaebuses taotletu, mille kohaselt toob isa

8 (9)

lapse koju tagasi emadepäeva eelsel laupäeval kella 18:00-ks. Selline kellaaeg tagab lapsele ja

vanemale piisava aja planeerida järgmise päeva toimetusi, mil tulemas on lapsele ja emale

oluline tähtpäev. Kuna emadepäev on vaid korra aastas ning sellest osasaamine on lapse

identiteedi väljakujunemisel oluline, ei ole selline regulatsioon kolleegiumi hinnangul

lahuselava vanema õigusi ülemäära piirav. Samuti vajab täpsustamist isadepäeval lapse koju

tagasitoomise kellaaeg. Vanemad on üksmeelel, et laps veedab isadepäeva koos isaga.

Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et isadepäeva peaks laps isaga veetma hommikul kella 9:00-

st kuni 18:00-ni. Tavapärase kindlaksmääratud suhtluskorra kohaselt veedab laps igal teisel

kalendrikuu nädalavahetusel isaga aega alates laupäeval kella 9:00-st kuni pühapäeval kell

11:00-ni. Kuna isadepäev langeb alati kalendrikuu teisele pühapäevale, siis on põhjendatud

määrata, et isal on õigus olla sel päeval lapsega kuni kella 18:00-ni. Nii on tagatud isa ja poja

isadepäeva koos tähistamine ning juba alates laupäevast isaga koosolemine annab isale ja

lapsele võimaluse veeta ühist aega pikemalt.

18. Ülejäänud määruskaebuse väidetele vastab kolleegium järgnevalt.

19. Riigikohus on märkinud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale

ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub

juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohus leiab, et maakohus

on järginud nimetatud põhimõtteid ning selliseid rikkumisi antud juhul maakohtule ette heita ei

saa. Avaldaja on esitanud varahoolduse osas ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise taotluse

alles 20.04.2018 ärakuulamisel (tl 95) põhjendamata, miks ta peab ka varahoolduse osas ühise

hooldusõiguse lõpetamist ja avaldajale üleandmist vajalikuks. Lapse isa ei nõustunud ühise

hooldusõiguse lõpetamisega (tl 95).

Maakohus on jätnud õigesti lõpetamata ühise hooldusõiguse ka varahoolduse osas, sest

tuvastatud ei ole asjaolusid, mis annaksid alust seda teha. Määruskaebuses on avaldaja

põhjendanud ühise varahooldusõiguse lõpetamise vajadust sellega, et isa ei ole lapse

ülalpidamiseks maksnud pool aastat elatisraha, isa on enda vara teiste nimele kirjutanud ja/või

müünud ning tal on väidetavalt rahaprobleemid, mistõttu on lapse isa ebausaldusväärne

inimene. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole neid väiteid teinud usutavaks, sest need on

liialt üldsõnalised ja põhistamata.

20. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määruskaebuses taotletut, et lapse ja isa

suhtlemine ööbimisega isa juures võiks toimuda alles alates lapse viiendast eluaastast.

Menetluses avaldatud seisukohtade järgi on laps ööbinud isa juures ka eelnevalt ning on tähtis,

et laps saab ka lahuselava vanemaga pikemaajalisel perioodil suhelda sh tema juures ööbida.

Selliselt on võimalik säilitada lapse arengu seisukohalt oluline isa-lapse kontakt, mis on lapse

parimates huvides. Maakohus on ka tuvastanud, et isa korteris on loodud kõik vajalikud

tingimused lapse seal viibimiseks ja ööbimiseks. Avaldaja seab jätkuvalt kahtluse alla isa

oskused lapse heaolu ja tervise eest hoolt kanda. Kolleegium leiab, et avaldaja subjektiivsed

hinnangud teise vanema oskustele ei ole piisavad isa ja lapse suhtlemise veelgi suuremal määral

piiramiseks. Asjas ei ole tuvastatud, et isa oleks hoolimatu ning eelduslikult õpib ja areneb ta

lapsevanemana koos lapsega.

21. Kolleegiumi hinnangul puudub vajadus täiendavalt reguleerida jõuludeks ja

aastavahetuseks kindlaksmääratud suhtluskorda. Määruskaebuses esitatud väited, et lapse

huvides oleks igakordne aastavahetuse emaga veetmine, ei ole veenvad. Põhjendatud on, et laps

veedab nimetatud tähtpäevi kordamööda mõlema vanemaga, et õppida tundma mõlema vanema

kombeid ja traditsioone, mistõttu ei saa eelistada antud juhul ühte vanemat teisele.

22. Kuigi määruskaebuses soovib avaldaja täpsustada maakohtu poolt resolutsiooni punktis

4.8 kindlaksmääratud isal pojaga reisimise võimalust, täpsustades seda nii kordade arvu, kui

puhkuse ajakava esitamise tingimusega ning siduda see lapse vanusega, ei pea kolleegium seda

9 (9)

põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et vanemad suudavad selles küsimuses üksikasjades ise

kokku leppida ning ei pea praegusel juhul liigset reguleerimist vajalikuks. Samuti ei ole

põhjendatud, et isa saaks lapsega koos reisida alles alates lapse seitsmendast eluaastast ning

vaid juhul, kui laps on selleks valmis. Kolleegiumil puudub veendumus, et laps, kes pole enne

isaga koos reisinud, avaldaks selleks mingist konkreetsest eluaastast ise soovi. Koos reisimine

ja uute kogemuste saamine on vanema ja lapse suhteid lähendav ning kolleegium ei pea

võimalikuks ega vajalikuks isa õigusi täiendavalt piirata.

Küsimusele, et kas isal on õigus võtta laps ka juhul, kui ta reisile ei lähe, vastab kolleegium

järgmiselt. Maakohus on määranud isal lapsega reisimise võimaluse lähtudes asjaolust, et lapse

viibimiskoha suhtes on vanemate ühine hooldusõigus lõpetatud ning üle antud emale. Seega

tagab antud kohtu määratud regulatsioon isale võimaluse reisida lapsega väljaspool Eesti

Vabariiki, kui isa peaks selleks soovi avaldama.

23. Maakohtu poolt määratud eemaloleva vanema telefoni teel lapsega suhtlemise korra

täiendamine ei ole kolleegiumi hinnangul vajalik. Lapsel on õigus suhelda eemaloleva

vanemaga igal ajal. Maakohtu poolt resolutsiooni punktis 4.9. kindlaksmääratu kehtib eelkõige

vanematele endile, et nad võimaldaks teisel vanemal veeta lapsega kvaliteetselt aega ilma, et

eemalolev vanem seda piiramatult kontrolliks.

24. Harju Maakohtu 13.12.2017 määrusega, millega kohus määras kohtumenetluse ajaks

kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra, kohaldatud esialgne õiguskaitse tuleb TsMS § 4771 lg 2

teise lause ja § 386 lg 4 esimese lause alusel tühistada.

25. Kuna ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt, on kolleegiumi hinnangul

mõistlik ja põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud sarnaselt

maakohtu määratud menetluskulude jaotusega poolte enda kanda ja lapsele määratud riigi

õigusabi korras esindaja kulud riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen

Kaupo Paal