Legislator Case Law & Legislation
4-18-2981/7 AI generated

4-18-2981/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-18-2981/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

4-18-2981/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

4-18-2981

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juulil 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-18-2981

Kohtunik

Julia Vernikova

Väärteoasi A.O

kaebus PPA P prefektuuri õhja

korrakaitse

21.05.2018 büroo liiklusjärelevalvekeskuse otsusele nr 2302,18,004602

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: A.O (isikukood ; XXX elukoht: xxxx )

Kohtu : P väline menetleja PA Põhja prefektuuri

korrakaitse (asukoht: büroo liiklusjärelevalvekeskus Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

patrulltalituse 21.05.2018 kiirmenetluse otsus A.O le - mõistetud karistuse osas.

2. Karistada A.O 239 lg 1 p 1 rahatrahviga 25

liiklusseaduse (LS) § järgi

trahviühikut, s.o ükssada 100 ( ) eurot.

3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv summas 100 eurot on

võimalik tasuda ositi, s ) kuu jooksul võrdsetes osades (2 .o 4 (nelja 5 eurot kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas,

arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor

pangas.

Kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220151910275.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

2

1. 21.05.2018 2302,18,004602

otsusega väärteoasjas nr määras P Põhja prefektuuri PA

korrakaitsebüroo iiklusjärelevalvekeskuse l

liikluspolitseinik A.O-le

karistuseks

liiklusseaduse (LS) 239 lg 1 p 1 j 30 120 eurot. § ärgi rahatrahvi trahviühikut, s.o

Otsuse kohaselt juhtis A.O 21.05.2018 kell 09.19 Tallinnas Kose tee/Puhkekodu tee

vahelisel lõigul mootorsõidukit, mille juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud.

Sellise tegevusega eiras A.O LS § nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti 33 lg 3

väärteona LS § järgi 239 lg 1 p 1 .

2. A.O ei vaidlusta rikkumise toimepanemist, kuid leiab, et talle määratud

trahvisumma on liiga suur ning käib talle üle jõu. Ta ei ole kahe aasta jooksul toime pannud

ühtegi rikkumist, amuti tuleb arvesse võtta, et tal on kaks alaealist ülalpeetavat. s

Kaebaja kirjalikus menetluses. on nõus, et asi lahendatakse

3. Kohtuväli nõustub ne menetleja esitas kirjaliku arvamuse esitatud kaebuse kohta, milles

kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebus rahulda võrd mata, kui

puuduvad . alused otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel

Süüdlase käitumisest ei nähtu asjaolusid, mis tõendaks

, et isik on oma teo ohtlikkusest aru

saanud. Turvavöö kinnitamata jätmine võib endaga kaasa tuua väga rasked tagajärjed. Õnnetusjuhtumi korral hoiab kinnitatud turvavöö inimest istekohal kinni ning takistab teda autost välja paiskumast ja rulluva auto alla jäämast. Oluline on turvavöö kasutamine just asulasisestel teedel.

Kaebajal on üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus. Kaebaja ei taju mootorsõiduki juhina

liiklusreeglite eiramisega kaasnevat ohtu, mistõttu on sanktsiooni keskmisest määrast suurem rahatrahv eripreventiivsetel kaalutlustel õigustatud.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning

kontrollinud väärteoasja nr 2302,18,004602 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

Asjaolu, et A.O juhtis kaebaja enda mootorsõidukit turvavööd kinnitamata, on tõendatud

ütlustega, samuti muude kogutud materjalidega. Kaebaja jäädvustatud ei eita videosalvestusele

ütlustes 21.05.2018 autot turvavööta, ta vabanda juhtunu pärast ning luba , et juhtis s s olla

edaspidi tähelepanelikum. Kaebaja poolt toimepandut tõenda

vad veel kombineeritud

liiklusjärelevalve teostamise protokoll, millest nähtub rikkumise aeg, koht ja õigusrikkuja isik

ning rikkumisest tehtud fotod.

Tegu on toime pandud vähemalt hooletusest, sest A.O oleks pidanud kohusetundliku ja tähelepaneliku liiklejana enne sõitma hakkamist turvavöö kinnitama.

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, e sõiduki juhina ei olnud sõidu ajal turvavööga t A.O

nõuetekohaselt kinnitatud § nõudeid ning tema tegu on . Seega rikkus A.O LS 33 lg 3

õigesti kvalifitseeritud LS § järgi 239 lg 1 p 1 .

A.O ei ole kohus tuvastanud. õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid

6. Mis puudutab A.O-le määratud karistust, siis kohtu hinnangul on see liialt range.

Sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest näeb LS § 239 lg 1 ette

karistusena rahatrahvi kuni 50 ut. trahviühik

3

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 1-17- ; 1629/44, p 28).

Kohtuväline menetleja on määranud üle sanktsiooni keskmise määra A.O-le karistuse

,

s.o rahatrahvi 30 ohtu hinnangul ei ole menetleja arvestanud karistust trahviühikut. K

kergendava asjaolu - isik on oma tegu algusest peale na isiku puhtsüdamlikku kahetsust

tunnistanud

, vabandanud ja lubanud olla tulevikus tähelepanelikum. Kohus ei mõista, mis

põhjusel ei pea kohtuväline m llist käitumist enetleja toodud avaldust siiraks kahetsuseks ja mi kaebajalt lisaks ootab. Ka karistust raskendavad asjaolud kaebaja teos puuduvad.

Karistusregistri andmetest nähtuvalt on kaebajal üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus – teda

on 12.07.201 ei tohi arutatava 7 karistatud LS § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 100 eurot. Seega

väärteo eest mõistetav rahatrahv jääda alla määra. Rahatrahv 25 sanktsiooni keskmist

trahviühikut ehk , et süüdlasele meelde 100 euro suuruses summas on kohtu arvates piisav tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja vajalikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

7. Lisaks arvestab kohus A.O ja tema perekonna varalist seisu (kohtu käsutuses olevate tõendite kohaselt saab kaebaja miinimumipalga lähedast tasu, peres on kaks alaealist last) ning

KarS § 66 lg 2 võimalus kohaldades annab kaebajale e tasuda rahatrahv summas 100 eurot 4 kuu jooksul (25 eurot kuus).

Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine nelja kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus.

Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed

karistusregistrist. Arutatava liiklussüüteo karistusandmete kehtivus kätkeb endas mitmeid

kõrvalmõjusid. Näiteks arvestatakse uue liiklussüüteo toimepanemisel süüdlase varasema rikkumisega. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VTM -dest 132 p 2, 133, 134. S §

Julia Vernikova Kohtunik