Legislator Case Law & Legislation
4-18-3037/6 AI generated

4-18-3037/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-18-3037/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-18-3037

Legislator headnote

AI generated

4-18-3037/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 4-18-3037

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-18-3037

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-18-3037

Kohtunik

Julia Vernikova

Väärteoasi L.H

kaebus PPA

prefektuuri Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 14.05.2018 otsusele väärteoasjas nr 2317,18,002820

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: L.H

(isikukood

XXX; elukoht: xxxx, Tallinn; e-post: xxxx )

: PPA

prefektuuri Kohtuväline menetleja Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht:

Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn; e-post: pohja@politsei.ee)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

14.05.2018

otsus ning L le lisakaristuse määramise osas jätta LS § 224 lg 3 p 1 .H -

lisakaristusena ettenähtud juhtimisõiguse äravõtmine L.

suhtes H kohaldamata.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Vää § rteomenetluse seadustiku (VTMS) -de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 14.05.2018 otsusega väärteoasjas nr määras PPA Põhja 2317,18,002820 prefektuuri

korrakaitsebür iiklusjärelevalvekeskus karistuseks liiklusseaduse (LS) § oo l L.H-le

2

224 lg 2 j 150 (600 eurot) ning lisakaristuseks ärgi rahatrahvi trahviühikut LS § 224 lg 3 p 1

alusel kolmeks kuuks. mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise

Otsuse kohaselt juhtis L.H 22.04.2018 kella 02.15 paiku Tallinnas Mustamäe tee 50

juures

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg.

Sellega rikkus L.H 69 lg 3

LS § nõudeid.

2. L.H vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse mõistetud ja vähendada lisakaristust

ühe kuuni.

Oma kaebuses L.H kinnitab, et kahetseb juhtunut ning enam liiklusrikkumisi toime ei

pane. Ta on nõus karistusena määratud rahatr ja tasub selle tähtaegselt. Kaebaja on ahviga

ametilt autojuht ja tal puuduvad muud oskused, mistõttu on tal juhtimisõigust vaja töö tegemiseks. Samuti on tema ülalpidamisel kaks alaealist last.

Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja palub jätta oma kirjalikus vastuses otsus muutmata ja kaebus

rahuldamata, sest alust ei ole. kaebuses toodud põhjendustel otsuse tühistamiseks

Menetlusaluse isiku süü on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi ta kindlalt tajuma ja teadma oma juhile keelatud seisundit. Seega

oli tegemist teadliku ja eesmärgipärase käitumisega. Kohtuväline menetleja on määranud

kaebajale põhikaristuse, mis on väiksem tema süü suurusest ja lisakaristuse sanktsiooni

alammääras. L. isiklikud huvid ei kaalu üle vajadust kaitsta õiguskorda, teiste H

liiklejate elu, tervist ja vara. Liikluspolitsei kohus on hoida elukeskkonda turvalisena.

Mootorsõiduki juhtimise keelamine on levinud karistusliik, ja kujutab endast efektiivset karistust liiklusalaste õigusrikkumiste eest.

Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

5. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. nõustus L.H

juba kohtuvälises menetluses talle etteheidetud rikkumisega ning selgitas, et sõbral oli sünnipäev ning ta oli autoga sõites alkoholi tarvitanud.

Kaebaja poolt toimepandut tõendab peale isiku enda ütlustele veel abipolitseiniku German

Starostenko 22.04.2018 kella 02.15 paiku Kadaka tee suunas ütlused, kelle sõnul peatas ta liikuva sõiduki ning kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis L.H, kelle alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus oli Lisaks toodule kinnitavad kaebaja süüd tõendusliku 0,64 mg/L. alkomeetri kasutamise protokoll ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

6. Seega on tõ juhtis mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna endatud, et L.H , s.o isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Teo pani L.H

toime kavatsetult, sest tarbis teadlikult alkoholi ning tema organismis avastatud alkoholimäära arvestades pidi ta ka tajuma, et juhib autot juhile keelatud seisundis. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

3

7. Mootorsõiduki juhile, kelle alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on sõidukit

juhtides 0,25 0,74 milligrammi, – on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 päevamäära või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümneks kuuks. Lisakaristusena on menetlejal õigus selliselt isikult ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuni üheksa kuuni. Seega on

k ud aebajale määrat rahatrahv 150 päevamäära sanktsiooni keskmises määras ning lisakaristusena on sõiduki juhtimise õigus temalt võetud minimaalseks võimalikuks ajaks, s.o kolmeks kuuks.

8. Kohus leiab, et isiku . le määratud põhikaristust sanktsiooni keskmises määras on õigustatud

Ehkki oli suur, on isik oma alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus LS § 224 lg 2 mõistes tegu tunnistanud ja kahetsenud. Isikut ei ole taoliste tegude eest kehtivaid karistusi. Seega peaks 600 euro suurune rahatrahv hoidma teda edaspidiselt taolisi tegusid toime panemast.

9. Nõustuda ei saa aga kohtuvälise menetleja seisukohaga lisakaristuse määramise vajaduses.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-18-17 p-s 13 selgitanud, et lisakaristuse mõistmine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt

ohtlik. Samas lahendis l märgitakse, et lisakaristuse kohaldamise tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse,

kas tegemist oli harjumus- . või juhusesüüteoga)

10. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et

isikule määratud põhikaristus ei ole piisav a mõjutamiseks a süütegude tem edaspidi hoidum toimepanemisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse

eesmärkidele. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses ega kirjalikus vastuses piisavalt

põhjendanud eripreventiivsetest kaalutlustest tulenevalt vajadust kohaldada L.

H

suhtes lisaks põhikaristusele ka lisakaristusena ettenähtud juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses ja kirjalikus vastuses viidanud üksnes

üldpreventiivsetele kaalutlustele, jättes täiesti arvestama teisi KarS § 56 s sätestatud ta - kriteeriume. Tõsi, menetlusalust isikut on varem liiklusrikkumise eest karistatud, kuid tegemist

oli üle kah väheolulise rikkumisega, mis ei olnud seotud sõiduki e aasta tagasi toime pandud

juhtimisega (LS § 259 lg 1). Seega ei ole kohtu arvates alust väita, et isikul on tavaks liiklusrikkumisi toime panna.

Isik on selgitanud, et juhtimisõigust vajab ta töötamiseks ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Seega võib kolmeks kuuks äravõetud juhtimisõigus häirida mitte ainult kaebaja, vaid ka tema perekonnaliikmete toimetulekut.

11. Kuivõrd taolise teo eest ei luba seadus erandlike asjaoludeta juhtimisõigust ära võtta alla

kolme kuu, annab kohus L. le veel kord võimaluse ning jätab t H- ema suhtes juhtimisõiguse kohaldamata. Kohus loodab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole vajalik ning ka määratud rahatrahv mõjutab L.H edaspidi taoliste tegude toimepanemisest hoiduma.

12. Seetõttu tühistab kohtuvälise menetluse määratud lisakaristuse kohus otsuse L.H-le kohaldamise osas. Rahatrahv sanktsiooni keskmises määras on kohtu arvates piisav ja mõjutab süüdlast olema edaspidi tähelepanelikum ja ohutum liikleja. Mõistetud karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

4

Menetlusnorm , millest kohus juhindub otsuse tegemise 2, 133-135. id l, on VTMS § 132 p

Julia Vernikova Kohtunik