2-17-3215/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

5. juuli 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-3215

Hagi ese

Liili Kärneri hagi Toomas Saare vastu kinnisasja

mõttelise osa üleandmiseks ning Malle Puru vastu

kinnistusraamatu kande parandamiseks

Tsiviilasja hind

30 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Liili Kärner; isikukood XXX; elukoht

XXX. Hageja esindaja advokaat Valli Murde; e-post

vmurde@gmail.com

Kostja I Toomas Saar; isikukood XXX; elukoht

XXX

Kostja

I

esindaja

Agu

Eichenbaum;

e-post

info@eichenbaum.ee

Kostja II Malle Puru; isikukood XXX; elukoht

XXX. Kostja

II

esindaja

Elina

Madal;

e-post

elina@ampartnerid.ee

Viimane istung

19. juuni 2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Liili Kärneri hagi Toomas Saare vastu kinnisasja mõttelise osa

üleandmiseks ning Malle Puru vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 17. märtsi 2017. a määrusega käesolevas asjas seatud

hagi tagamise abinõud.

3. Jätta menetluskulud Liili Kärneri kanda. Mõista Liili Kärnerilt Toomas Saare

kasuks välja menetluskulu 925 eurot ja Malle Puru kasuks välja menetluskulu

745 eurot.

4. Mõista Liili Kärnerilt Eesti Vabariigi kasuks välja 243 eurot. Summa tuleb tasuda

otsuse jõustumisest alates kuue 40 euro 50 sendi suuruse osamaksega. Esimene

osamakse tuleb tasuda 30 päeva möödumisel otsuse jõustumisest ja iga järgnev

osamakse 30 päeva pärast eelmise osamakse tasumise tähtpäeva. Osamaksete

2/4

tasumisel tuleb märkida viitenumber 99918700037010. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Osamaksed tuleb tasuda määrusele lisatud makseinfolehel märgitud

kontonumbritele.

Nõude

tasumisega

viivitamise

korral

tuleb

tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Liili Kärner (hageja) esitas 28. veebruaril 2017 Tartu Maakohtule hagi Toomas Saare

(kostja I) ning Malle Puru (kostja II) vastu. 16. märtsil 2017 esitatud hagiavalduse

tervikteksti kohaselt palus hageja tuvastada, et talle läks ostueesõiguse teostamise

avalduse tegemisega üle 170/800 suuruse mõttelise osa kinnisasjast aadressiga XXX,

registriosa numbriga XXX omandiõigus, kanda ennast kinnistusraamatusse kinnisasja

kaasomanikuna 270/800 suuruses osas ja asendada kostja II tahteavaldused

kinnistusraamatu kande muutmiseks kohtuotsusega. 28. detsembri 2018. a

menetlusdokumendis täpsustas hageja, et tema nõue kostja I vastu on suunatud kostja I

tahteavalduse asendamiseks, millega anda üle hagejale kinnisasja 170/800 suuruse

mõttelise osa omandiõigus.

Hagi kohaselt on hageja ja kostja I kinnisasja kaasomanikud. Kostja I võõrandas

170/800 suuruse mõttelise osa kinnisasjast 7. juulil 2016 hinnaga 30 000 eurot M.

Mininile. M. Minin võõrandas omakorda kaasomandi osas 6. oktoobril 2010 kostjale II

hinnaga 49 900 eurot. M. Minin ega kostja II ei olnud kinnisasja kaasomanikud. Hageja

sai kinnisasja mõttelise osa võõrandamisest teada 6. oktoobril 2016 ja teavitas 23.

novembri 2016 avaldusega kostjat ostueesõiguse teostamisest. Avaldus toimetati

kostjale I kätte 24. novembril 2016. M. Minini ja kostja II vahel sõlmitud müügileping

ja asjaõigusleping on tühised asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 3 ja § 257 lg 3

koostoimes.

2. Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I leiab, et hageja esitas ostueesõiguse teostamise

avalduse pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. 9. juulil 2016 pani kostjat

nõustanud kinnisvaramaakler koopia müügilepingust hageja postkasti ning hageja

kinnitas hiljem telefoni teel, et on teadlik lepingust ja selle sisust ning ostueesõigust

teostada ei soovi.

3/4

3. Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II leiab, et hageja on minetanud õiguse

ostueesõigust teostada. Alternatiivselt, kui ostueesõigust on teostatud tähtaegselt, tuleks

lisaks 30 000 euro tagastamisele mõista välja veel 19 900 eurot, kuna kostja II tasus

ostuhinnana 49 900 eurot. Kostjal on õigus ostuhinna talle hüvitamiseni keelduda AÕS

§ 2611 alusel kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks nõusoleku andmisest.

Ostuhind oli teisel tehingul suurem, kuna M. Minin tegi korteris ulatuslikku remonti.

KOHTU SEISUKOHT

4. AÕS § 73 lg 2 kohaselt on kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole

kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasomanikel müüdava mõttelise

osa ostu eesõigus. Kohtule on esitatud kinnistusraamatu väljavõte ja müügileping,

millest nähtuvalt on hageja kinnisasja kaasomanik ning kostja I on 7. juulil 2016

sõlminud kinnisasja 170/800 suuruse mõttelise osa müügilepingu selle müümiseks

Martin Mininile, kes ei olnud eelnevalt kaasomanik. Nimetatud asjaolude üle pooled ka

ei vaidle. Seega on hageja isikuks, kellel oli müüdava kinnisasja mõttelise osa

ostueesõigus.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 4 kohaselt toimub ostueesõiguse teostamine

ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. VÕS § 250 kohaselt peab

kinnisasja suhtes ostueesõiguse teostaja avalduse esitama kahe kuu jooksul pärast

ostjalt või müüjalt müügilepingu ja selle sisu kohta teate saamist. Tegemist on õigust

lõpetava tähtajaga, st pärast tähtaja möödumist kaotab kaasomanik õiguse

ostueesõigust teostada.

6. Praeguses asjas on poolte esmane vaidlus selle üle, kas hageja on esitanud

ostueesõiguse teostamise avalduse tähtaegselt. Eelkõige on küsimus selles, millal

hakkas tähtaeg kulgema, st millal teavitati hagejat müügilepingust ja selle tingimustest.

Kostjad on väitnud, et hagejat teavitati müügilepingust selliselt, et 9. juulil 2016 pandi

talle müügilepingu koopia postkasti. Hageja väidab aga, et ta sai müügilepingust teada

alles 6. oktoobril 2016 e-kinnistusraamatu portaali kaudu.

7. Kohus leiab, et kostjate väide selle kohta, et müügileping pandi hageja postkasti 9.

juulil 2016 on tunnistajate Leida Mälgi, Martin Minini ja Kadri Saare ütlustega

tõendatud. Kõik tunnistajad kinnitasid, et nad läksid koos 9. juulil 2016 hageja juurde

eesmärgiga teavitada teda müügilepingust, kuid kuna hagejat kodus ei olnud, panid nad

müügilepingu koopia hageja postkasti. Tunnistajate ütlused olid selged, üheselt

arusaadavad ning ei olnud vastuolulised. Tunnistajaid oli hoiatatud valeütluste

andmisega kaasneva karistuse eest ning kohtul ei ole põhjust arvata, et tunnistajad

oleksid kohtule valetanud. Teistsugusele järeldusele ei anna alust asuda ka hageja

viited müügilepingu tekstile, mh sellele, et müügilepingus ei soovinud pooled, et notar

teavitaks kaasomanikke ostueesõigusest. Olukorras, kus notari teenus on tasuline ning

müügilepingu sõlmimise juures olnud tunnistaja L. Mälgi teadis kaasomanike andmeid,

on usutav, et müügilepingu pooled soovisid müügilepingust kaasomanikke isiklikult

teavitada.

8. Kohus leiab, et olukorras, kus müügileping on pandud hageja postkasti, saab lugeda

hageja sellest teada saanuks analoogselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 2

teises lauses toodud eemalviibija poolt tahteavalduse kättesaamise regulatsioonile, st

see teave loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtu hinnangul võib mõistlikult eeldada, et

inimene kontrollib oma elukohas olevat postkasti vähemalt kord nädalas, st saab

lugeda, et hageja sai müügilepingust ja selle sisust teada hiljemalt 16. juulil 2016.

Vastupidisele järeldusele ei anna põhjust asuda ka hageja esitatud 3. oktoobri kuupäeva

4/4

kandev kinnisasja hoovi kaasomandi kasutuskorra ettepanek, milles ei ole uut

kaasomaniku märgitud. Hageja istungil avaldatud seisukoha kohaselt koostas selle

ettepaneku hageja poeg, mitte hageja. Seega võib see ettepanek näidata hageja poja,

mitte hageja teadmist kaasomanikest. Samuti ei välista hageja varasemat teadmist

müügilepingust asjaolu, et ta on müügilepinguga tutvunud hiljem e-kinnistusraamatu

kaudu. Kuivõrd hageja väitel tegi ta ostueesõiguse teostamise avalduse 23. novembril

2016, on see tehtud rohkem kui kahe kuu möödudes alates 16. juulist 2016, st ajast, mil

saab lugeda, et hageja sai müügilepingust ja selle sisust teada. Sellest tulenevalt ei ole

ostueesõiguse teostamise avaldusel õiguslikke tagajärgi ning hagi tuleb jätta

rahuldamata.

9. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus ka asjas seatud hagi tagamise

abinõud.

10. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt tuleb

menetluskulud jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostja I on välja

toonud, et tema menetluskuluks on esindajakulu 925 eurot. Esindaja tasu on arvestatud

9 tunni 15 minuti eest tunnihinnaga 100 eurot. Kostja II on välja toonud, et tema

menetluskuluks on esindajakulu 745 eurot. Esindaja tasu on arvestatud 7 tunni 45

minuti eest tunnihinnaga 100 eurot. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja mahtu ja

keerukust, sh esitatud dokumente ning toimunud istungi pikkust, on esindajakulu

taotletud osas TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik ning tuleb hagejalt

kostjate kasuks välja mõista.

11. Hagejale on Tartu Maakohtu 3. jaanuari 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18708

antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada 50% riigi õigusabi tasust ja riigi õigusabi

kuludest osamaksetena kuue kuu jooksul pärast õigusabi osutamise lõppemist. Kohus

on määranud hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks 486 eurot (koos

käibemaksuga), millest 50 %, st 243 eurot tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja

mõista ja kohustada hageja tasuma nimetatud summa kuue võrdse osamaksega kuue

kuu jooksul otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik