4-18-2460/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-2460

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-18-2460 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Leili Merila Kaebuse sisu

U.R-i (U.R) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 16.04.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,002631 LS § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

U.R (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxxx E-post: xxxx Tel: xxxxx Töökoht: xxxx

Karistatus: kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 3 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnik vanemväärteomenetleja Triinu Riigor

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Aadress:

Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON

Juhindudes -st 1 kohus otsustas: VTMS § 132 p

1. U.R-i (U.R) kaebus Politsei- Jätta rahuldamata ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 16.04.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,002631.

2. Politsei- Jätta muutmata ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 16.04.2018. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,18,002631.

Kohus selgitab, et vastavalt liiklusseaduse § le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud -

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4-18-2460

2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni

esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal.

1. KAEVATAV OTSUS

16.04.2018. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalve üldmenetluse keskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs otsuse

(KVM 6 2302,18,002631 U.R-i suhtes. Otsusega karistati U.R-i tl ) väärteoasjas nr

liiklusseaduse (edaspidi: LS) § ärgi kvalifitseeritud väärteo 227 lg 2 j toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Menetlusalust isikut karistati LS § järgi selle eest, et ta 227 lg 2

26.03.2018. a kell 16:00

Harjumaal Harku vallas Tallinn- -Kloogaranna tee 6. km-

Rannamõisa l juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz Vito 109 CDI registreerimismärgiga nr xxx xxx kiirusega 79+/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h.

Väärteoprotokolli ja sellise tegevusega LS § -otsuse kohaselt rikkus U.R 50 lg 5 p-s 3 sätestatut ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo (KVM tl 1, 6).

2. KAEBUS

09.05.2018. a kaebuse

on U.R esitanud Harju Maakohtule koos lisadega (kohtu tl 1-10)

Politseikeskuse ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve kohtuesindusgrupi 16.04.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,002631.

Kaebaja vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, täpsemalt määratud karistuse osas ning palus juhtimisõiguse äravõtmine asendada ositi tasutava rahatrahviga.

Kaebaja leidis, et kohtuväline menetleja on märkides otsusesse, et varasemad karistused on kehtivad, jätnud mulje, et ka määratud karistused kahe mitteraske liiklusrikkumise eest oleksid tasumata. Kaebaja selgitas, et viimast pisirikkumist tasub ta maksegraafiku alusel Politseija Piirivalveametile. Kaebaja siiralt kahetseb enda viimast hooletusest ettevaatamatuse prisma läbi

sooritatud liiklusrikkumist ning ka varasemat liikluskäitumist, mille eest on karistused

määratud. Kaebaja lisas, et juhtimisõiguse olemasolu ning sõiduauto kasutamine on talle eluliselt vajalik, sest raske krooniline neerupuudulikkus vajab iganädalast ravi. Raviajad on aga ettearvamatud raviarsti ettemääratud aegadel, mis sõltuvad verenäitudest. Samuti on kaebaja 18-aastase tütre isa, keda ta toetab õpingutes ja eraelus, sh võimalusel aitab transpordiga, et

tütar saaks jätkuvalt osaleda ja spordivõistlustel. xxxx Noortekogus

3. KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja ja kaebaja istungil esitatud seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku

kaebus tuleb

. jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata

3.1.

Tõendid

Kohtuvälises menetluses on üle kuulatud menetlusalune isik Kuivõrd U.R (KVM tl 2). menetlusalune isik on üle kuulatud 14.06.2018. a toimunud kohtuistungil (kohtu tl 24 pöördel- 25), siis saab kohus väärteoasjas lahendit tehes tugineda vaid menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustele.

4-18-2460

3

Ühtlasi saab gemisel tugineda kohtuvälise menetleja toimikus kohus kohtulahendi te

sisalduvatele dokumentaalsetele tõenditele, mida kohtus avaldati ja uuriti (kohtu tl 25).

Nendeks on kiirusmõõteseadme andmete väljatrükk (KVM tl 3-4) koos videosalvestusega ja

menetlusaluse isiku karistusreg -8). Samuti saab kohus tugineda istri väljavõte (KVM tl 7 kaebaja poolt kaebusega koos kohtule esitatud tõenditele, milleks on sünnija abielutunnistused

koos hagiavaldusega (kohtu tl 6) ning (kohtu tl puude ja püsiva töövõime tuvastamise otsused

7, 8) ning kaebaja kohtuistungil on Sotsiaalkindlustusameti esitatud tõenditele, milleks

29.03.2018. a tõend (kohtu tl ) ja AS Lääne Tallinna Keskhaigla tõend nr 25, 27 - xxxx (kohtu tl 25, 28).

3.2.

Koosseisupärasus, õigusvastasus ja süülisus Objektiivne koosseis

Nähtuvalt kiirusmõõtekaamera LaserCam 4 salvestusandmete väljatrükist (KVM tl 3 4) sõitis -

heledat värvi Mercedes 26. märtsil 2018. a kell -Benz mikrobuss registrinumbriga XXX XXX 16:00:33 50 km/h piirangualas kiirusega 79 km/h.

14. juunil 2018. a toimunud tl 24-25) menetlusalune isik ei kohtuistungil antud ütlustes ( vaidlustanud, et ta ületas väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas kiirust. Menetlusalune isik selgitas, et lisarada sai otsa ja ta lisas kiirust, et mitte tekitada ummikut.

Toimikule lisatud v Mercedes-Benz ideosalvestisest nähtub, et kollast värvi mikrobuss sõidab

kell 16:00:33 , kui kiirus on 63 kiirusega 79 km/h ja see kiirus väheneb aeglaselt kuni 16:00:43 km/h. Seejuures on näha salvestisel kell 16:00:36 vastassuunale mõjuv liiklusmärk 351 tähisega

„50“ ärelikult menetlusaluse isiku auto liigub kogu salvestise aja selle märgi mõjupiirkonnas. . J

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et U.R juhtis 26.03.2018 kell 16:00 Tallinn-

Rannamõisa mootorsõidukit -Kloogaranna tee 6. kilomeetril Merced -Benz registrinumbriga es XXX XXX kiirusega 79 km/h +-3 km, kui suurim lubatud kiirus oli 50 km/h ja ületas lubatud

kiirust

vähemalt 26 km/h võrra.

Seega rikkus ta LS § 50 lg 5 p 3 nõuet, mille järgi juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21– km/h võrra. Seega pani .R toime LS § 227 lg 2 objektiivsele 40 koosseisule vastava teo. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et U.R pani väärteo toime kavatsetult KarS § 16

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Nähtuvalt .R i poolt 14. 8. a toimunud kohtuistungil antud ütlustest (tl 24 juunil 201 -25)

lisas ta gaasi, et mitte tekitada ummikut. Menetlusalune isik kinnitas, et ta tajus, et ta ületas

kiirust. Seega seadiski ta eesmärgiks saavutada suurem kiirus ja möönis, et kiiruse suurendamisega ta ületab lubatud kiirust.

Seega on

.R täitnud LS § 227 lgkoosseisu. s 2 sätestatud väärteo

4-18-2460

4 Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid U.R-i teos ei esine. Samuti on U.R süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal

süüdiv ja vä aastane (sündinud 1973. aastal – hemalt 14- KVM tl 1, 2, 5, 7).

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et U.R on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

3.3. Karistus

LS § 227 lg 2 näeb põhikaristusena ette kas rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja

kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 5 p 1 alusel 1-3 kuuks. Kohtuväline menetleja on määranud .R ile karistuseks mootorsõiduki juhtimiseõiguse äravõtmise kolmeks kuuks põhikaristusena. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

.R i süü suurust mõjutab esmalt kiiruse ületamise määr. LS § 227 lg 2 kohaselt on

karistatav kiiruse ületamine üle lubatud piirmäära 21 40 km/h võrra. Arvestades, et .R - ületas kiirust vähemalt 26 km/h võrra, siis antud väärteokoosseisu mõttes on tema süü pigem väike. Samas asjaolu, et .R pani kiiruse ületamise toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, viitab isiku suurele süüle. Samuti suurendab .R i süüd asjaolu, et ta pani kiiruse ületamise toime tiheda liiklusega alal ning seda ka

peaaegu tipptunni ajal (esmaspäevasel päeval kell 16:00). Ka menetlusalune isik kinnitas ütlustes, et tema järgi oli tulemas mitu autot ja tema hinnangul vasakpööret teha sooviv sõiduk

tekitas ummiku (kohtu tl 24 pöördel 25). Neid .R i süü suurust mõjuvaid asjaolu kogumis - arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb lugeda keskmiseks.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga sellest, et .R i puhul ei esine karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes (KVM tl 6). Siinkohal

märgib kohus lisaks, et kuigi .R on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta siiralt

kahetseb enda liiklusrikkumist (kohtu tl 1) ning kohtuistungil samuti märkinud, et ta siiralt kahetseb (kohtu tl 25), ei pea kohus neid väljendusi siiraks, mistõttu kohtu hinnangul .R i puhul ei esine toimepandu puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. Sealjuures on kohtu seisukoha kohaselt puhtsüdamliku kahetsuse eelduseks asjaolu, et isik on saanud oma väärast käitumisest aru ning taunib seda. .R ei ole aga saanud enda valest käitumisest aru ega mõista seda ka hukka. Kaebuses on .R täpsemalt märkinud, et ta

siiralt kahetseb enda viimast, vaid hooletusest ettevaatamatuse prisma läbi sooritatud liiklusrikkumist (kohtu tl 1). Kohus on käesoleva väärteoasja menetluse käigus aga tuvastanud,

tuginedes eelkõige menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlustele, selle, et .R teadlikult ja tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, ületas kiirust, sest ta leidis, et tal on õigus võtta

vastu otsus rikkuda liiklusreegleid, kui eessõitev sõiduk soovib teha vasakpööret ning tema peaks seetõttu enda sõiduki liikumise peatama ja ootama kuni eesolev sõiduk oma pöörde ära

teeb. Seda

ilmestab kõige paremini menetlusaluse isiku viimases sõnas märgitu: /…/ oli see

erakor t. Liiklusohutuse seisukohast leidsin, et see on palju raline juhus, et vältida ummiku mõistlikum kui hakata pidurdama ja tekitama ummikut (kohtu tl 26). Seega on menetlusalune isik pidas enda käitumist õigeks. Ka kohtuistungil tajutud menetlusaluse isiku suhtumise põhjal on kohus veendunud, et U.R toimepandud tegelikkuses ei kahetse, vaid soovib kahetsuse

4-18-2460

5

sõnamise abil vältida vaid kohtuvälise menetleja otsusega määratud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist. Seega isiku süü suurust karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumine ei mõjuta. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas

on võimalik .R i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on .R käesoleva kohtuotsuse tegemisel hetkel küll kaks kehtivat väärteokaristust, kuid tuvastatud väärteo toimepanemise ajal (26.03.2018. a) ning ka kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal (16.04.2018. a) oli tal siiski kolm kehtivat

väärteokaristust (KVM tl 7 8). Nimelt on vahepealsel ajal 05.06.2018. a kantud üks -

väärteokaristus arhiivandmetesse, kuivõrd selle täitmisest on möödunud üks aasta (karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1). Kuivõrd väärteo toimepanemise ajal ja ka kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal oli .R kolm kehtivat väärteokaristust, siis arvestab

kohus nende kõigiga praegusel juhul otsust tehes. Karistusregistrist nähtuvalt on .R i

kõik kolm väärteokaristust liiklusrikkumiste eest. Sealjuures kaks nendest on talle määratud

kiiruse ületamise tõttu – ühel juhul 2016. aastal LS § 227 lg 1 ja teisel juhul 2017. aastal LS §

227 lg 2 alusel. Kõikide väärtegude toimepanemise eest on U.R-i karistatud rahatrahvidega. Karistusregistri kohaselt on kiiruse ületamise eest määratud trahvid .R tasutud (KVM tl 7-8) ning menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tasub ta hetkel maksegraafiku alusel Politseija Piirivalveametile ka viimase rikkumise eest määratud rahatrahvi (kohtu tl 25). Eeltoodust nähtub, et .R juba mitmendat aastat järjest jätkuvalt ületab lubatud suurimat sõidukiirust. Sealjuures kui 2016. aastal ületas ta kiirust kuni 20 km/h võrra, siis 2017. a ning

nüüd 2018. a on ta ületanud kiirust juba vahemikus 21 40 km/h võrra. Seega ei ole eelnevalt - .R ile määratud rahatrahvid, mis on küll tasutud, isikule suutnud piisavat mõju avaldada,

et ta käituks edaspidiselt seaduskuulekalt, vaid isiku käitumine on läinud järjest ohtlikumaks.

Mida suurem on kiiruse ületamise määr, seda suurema ohu isik liikluses loob. Seetõttu leiab

kohus, et rahatrahv on karistusliigina end .R i puhul ammendunud, kuivõrd antud

karistusliik ei ole suutnud isikut s

uunata õiguskuulekale käitumisele. Seega tuleb .R i karistada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtuistungil ütles menetlusalune isik, et tal on tuvastatud keskmine puue, kuid see pole tingitud liikumispuudest (kohtu tl 25). Menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud tema terviseseisundit puudutavatest dokumentidest nähtub samuti,

et isikul on tuvastatud küll keskmine puue ja töövõime kaotus 80%, kuid need on tingitud

üldhaigestumisest, mitte liikumispuudest (kohtu tl 7, 8). Sealjuures on .R i raviarst

19.04.2018. a määranud, et patsient peab olema säästlikul režiimil, vältima viirushaigusi ja külmetamist (kohtu tl 28). Seega nähtub eeltoodust, et .R ei ole liikumispuuet ning ka tema terviseseisundi tõttu ei ole tal vajalik kasutada mootorsõidukit, mistõttu võib tema suhtes kohaldada karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kõik muud põhjused (vt kohtu tl 2), mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine enda igapäevaelus, sh arsti juures käimine ja perekonnaliikmete sõidutamine, on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Kohus nõustub, et juhtimisõigus kindlasti lihtsustab igapäevaste toimingute tegemist Tallinna suuruses linnas. Samas karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ja ei saa olla isiku jaoks meeltmööda või mugav. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises,

et edaspidiselt liigelda seaduskuulekalt. Samuti vajadus kasutada enda igapäevaelus

mootorsõidukit, ei vähenda mitte mingilgi määral isiku süüd toimepandud rikkumises.

Vastupidi, isiku kaebusest nähtuvalt ei liigelnud menetlusalune isik praegusel juhul seaduskuulekalt ka siis, kui koos temaga viibis mootorsõidukis ka tema tütar (kohtu tl 2).

4-18-2460

6 Eelnevalt on kohus leidnud, et .R i süü on keskmises määras. Kuivõrd LS § 227 lg 2 rikkumise eest on mootorsõiduki juhtimisõigus võimalik põhikaristusena ära võtta kuni kuueks kuuks, siis sanktsiooni keskmine karistusmäär on kolm kuud. Sellise karistuse on kohtuväline

menetleja .R ile ka määranud ja kohus leiab, et see on isiku süü suurust ja eripreventsiooni arvestades ka põhjendatud. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid

kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja

eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud

peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi mootorsõiduki juhtimisel kiiruse ületamine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning muutunud Eestis ka massiliselt toimepandavaks väärteoks, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

Nimelt leiab kohus, et praegusel juhul menetlusalusele isikule mõistetav mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena kaitseb esmalt ühiskonda (s.t teisi liiklejaid)

menetlusaluse isiku liiklusreegleid eirava käitumise eest, kuid samal ajal on ka hoiatavaks eeskujuks teistele, et kui kergem karistusliik, s.t rahatrahv ei pane isikut enda käitumist

muutma, siis rakendatakse juba rangemat karistusliiki, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohtuväline menetleja leidis, et .R i karistust võiks vähendada, kuivõrd istungi toimumise ajaks ei olnud tal enam kolm kehtivat karistust, vaid kaks kehtivat karistust. Kohus

leiab, et nimetatud asjaolu ei mõjuta karistuse suurust, kuivõrd arvestada tuleb karistusi

etteheidetava teo ajal. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt .R ile määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmises

määras ehk kolmeks kuuks vastab isiku süü suurusele ning eripreventiivsetele vajadusetele,

mistõttu on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus täielikult põhjendatud ja selle muutmiseks puudub igasugune alus.

Ühtlasi selgitab kohus menetlusalusele isikule, et kohtuväline menetleja oli õigustatud märkima, et menetlusalusel isikul on kehtivad karistused. Väärteokaristused on karistusregistri

seaduse § 24 lg 1 p de 1 ja 2 kohaselt kehtivad kuni nende täitmisest on - möödunud 1 aasta, kuid

maksukorralduse seaduses või maksuseaduses sätestatud väärtegude puhul 2 aastat. Seega asjaolu, et väärteokaristus on täidetud, ei tähenda, et see ei ole enam kehtiv, sest täitmise ja

kehtivuse aeg on seaduse kohaselt erinevad. Oluline on täitmisest möödunud ajavahemik.

Kohtuväline menetleja tegi otsuse 16.04.2018. a. Sellel hetkel oli .R 3 kehtivat väärteokaristust, sest kaks rahatrahvi olid tasutud 28.09.2017. a ja 05.06.2017. a (ning kolmas oli veel tasumata) ehk nende tasumisest ei olnud möödunud veel üht aastat. Sealjuures isegi kui

menetlusalusele isikule on antud võimalus rahatrahvi tasuda ositi, siis loetakse karistus täidetuks alles siis, kui viimane osa ehk kogu rahatrahv on tasutud. Kogu rahatrahvi tasumisest

veel

üks aasta on väärteokaristus aga kehtiv (kui tegemist ei ole just maksualase väärteoga).

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)