2-18-730/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-18-730

Määruse tegemise aeg ja koht

05.07.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal

Tsiviilasi

BORGINO CONSULTING LTD hagi Aktsiaseltsi

TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihalduri Ly

Müürsoo, Cranbrook Holding OÜ, TKE

Kinnisomandi Osaühingu (pankrotis), Osaühingu

Lamaran Grupp ja Osaühingu Forbrist vastu nõude

tunnustamiseks Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.03.2018 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BORGINO CONSULTING LTD määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BORGINO CONSULTING LTD (Briti

Neitsisaarte registrikood 421715), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maksim Greinoman

Kostja I Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis,

registrikood 10540683) pankrotihaldur Ly Müürsoo,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli

Kostja II Cranbrook Holding OÜ (registrikood

11222873), seaduslik esindaja Jaanus Glaase

Kostja III TKE Kinnisomandi Osaühing (pankrotis,

registrikood 10706422)

Kostja IV Osaühing Lamaran Grupp (registrikood

11010740), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni

Kostja V Osaühing Forbrist (registrikood 10891129)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.03.2018 määrus muutmata ja BORGINO

CONSULTING LTD määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud BORGINO CONSULTING LTD kanda.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. 15.01.2018 esitas BORGINO CONSULTING LTD (hageja) Harju Maakohtule hagi

Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo (kostja I), Cranbrook

Holding OÜ (kostja II), TKE Kinnisomandi Osaühingu (pankrotis, kostja III), Osaühingu

Lamaran Grupp (kostja IV) ja Osaühingu Forbrist (kostja V) vastu nõude tunnustamiseks

Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palus jätta menetluskulud

kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 04.04.2007 otsusega välja Aktsiaseltsi TKE

GRUPP pankrot. 16.04.2007 esitas Aktsiaseltsi Pristis üldõiguseellane aktsiaselts Lilto

Aktsiaseltsile TKE GRUPP (pankrotis) nõudeavalduse summas 5 618 968,41 krooni.

21.08.2007 loovutas Aktsiaselts Pristis Aktsiaseltsi TKE GRUPP pankrotimenetluses esitatud

5 618 968,41 krooni suuruse nõude hagejale. 27.08.2007 toimunud nõuete kaitsmise

koosoleku käigus esitas kostja I hageja nõudele osalise vastuväite ja kostjad II-V vaidlustasid

nõude täies ulatuses. Hageja esitas nõude tunnustamise hagi, mis on Harju Maakohtu

menetluses (tsiviilasi nr 2-07-39599). 24.08.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-39599

(lahend jõustus 15.01.2018), jättis kohus hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palus

tunnustada Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) ja aktsiaseltsi Lilto vahel 06.10.2006

sõlmitud võlatunnistusest tulenevat 2 924 000 krooni tasumise nõuet ning Aktsiaseltsi TKE

GRUPP (pankrotis) (hagis ilmselt ekslikult märgitud CRANBROOK OÜ) ja aktsiaseltsi Lilto

vahel 20.12.2006 sõlmitud võlatunnistusest tulenevat 269 668,75 krooni tasumise nõuet

Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1

p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgus. Kuna hagi läbi vaatamata jätmise korral on hagejal õigus

uuesti kohtusse pöörduda (TsMS § 426 lg 1), esitas hageja käesoleva hagiavalduse.

2. 05.02.2018 määrusega jättis maakohus hagi käiguta ja palus hagejal selgitada, kas tema

nõude aluseks on 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistused. Kohus on jätnud tsiviilasjas nr 2-

07-39599 nõude, mis tugineb eelnimetatud võlatunnistustele, läbi vaatamata põhjendusega, et

kohus on tsiviilasjas nr 2-10-15787 (lahend jõustus 20.05.2015) tunnistanud tagasivõitmise

korras kehtetuks kõnealused võlatunnistused.

3. 19.02.2018 seisukohas märkis hageja, et kuigi tema nõue tugineb üksnes 06.10.2006 ja

20.12.2006 võlatunnistustele, siis hageja nõuet vaidlustanud võlausaldajad (kostjad II-V) ei

olnud kohtuasjas nr 2-10-15787 poolteks, mistõttu kohtulahend tagasivõitmise kohta nende

suhtes ei kehti (TsMS § 457 lg 1). Hageja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-157-16 p-le 12

ja leidis, et juhul kui on võimalik tagasi võita tunnustatud nõuet, siis saab hageda ka

tagasivõidetud nõude tunnustamist.

4. 15.03.2018 määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas nr 2-07-39599 kohus jätnud hagi läbi vaatamata

nõude osas, mis tugineb 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistustele (lahend on jõustunud

15.01.2018), põhjendusel, et kohus on tsiviilasjas nr 2-10-15787 (lahend on jõustunud

20.05.2015) tunnistanud tagasivõitmise korras kehtetuks kõnealused võlatunnistused ning

tuvastanud, et võlausaldaja (aktsiaselts Lilto) ei saanud võlatunnistuste andmisel

vastusooritust. Kohus on tsiviilasjas nr 2-07-39599 selgitanud, et kuivõrd võlatunnistused on

tunnistatud kehtetuks, ei tulene nendest võlatunnistuse pooltele ega nende õigusjärglastele

õigusi ega kohustusi, mistõttu puuduvad hagejal võlatunnistustest tulenevad nõuded, mille

tunnustamist ta taotleb ning hagejal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on

võlatunnistustel põhineva nõude tunnustamine pankrotivõlgniku pankrotimenetluses. Harju

Maakohtu 20.06.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-15787 nähtuvalt on võlatunnistused

tunnistatud kehtetuks tervikuna, st et nendest ei saa tuleneda lepingulist alust kõrvalnõuete

arvestamiseks.

Kuivõrd tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ei ole võimalik saavutada nõude tunnustamist, on

tegemist perspektiivitu hagiga. Tõlgendus, et tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud

dokumendist tulenevat nõuet saab tunnustada ei tulene ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-157-

16, kuna seal selgitas kohus, et pankrotimenetluses tunnustatud nõuet on võimalik tagasi

võita. Hageja nõude menetlusse võtmine tähendaks sisuliselt jõustunud kohtulahendiga

lahendatud vaidluse uuesti arutamist. Eeltoodust lähtudes keeldus kohus hagi menetlusse

võtmisest.

Määruskaebus

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus kohaldas vääralt õigusnorme.

Tsiviilasjas nr 2-10-15787 ei ole kohus selgesõnaliselt tuvastanud, kas võlatunnistused on

deklaratiivsed või konstitutiivsed. Võlatunnistuste kehtetuks tunnistamine ei välista võimalust

tunnustada nende aluseks olevaid nõudeid. Eelöeldu on võimalik üksnes tõendite hindamisel

ja vajadusel ka asjaolude täpsustamisel, mida hagi menetlusse võtmisel hinnata ei saa.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-157-16 p-st 12 tulenevalt ei ole välistatud tagasivõidetud nõude

tunnustamine.

Edasine menetluse käik

6. Kostjad I, II, III, IV paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.

7. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks

ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks.

Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja §

659).

9. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse

menetlusse võtmata. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi

menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja

nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-

1-139-13, p 14; 3-2-1-193-13, p 12).

10. Praegusel juhul esitas hageja hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses PankrS § 107

alusel, tuginedes 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistustele, mis on sõlmitud hageja

õiguseellase ja pankrotivõlgniku vahel. Kuna nimetatud võlatunnistused on tsiviilasjas nr 2-

10-15787 jõustunud kohtulahendiga tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud, keeldus

maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest põhjendusel, et hagis esitatud asjaoludel ei

oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ja hagi on õiguslikult perspektiivitu.

11. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et võlatunnistuste kehtetuks tunnistamine

ei välista võimalust tunnustada nende aluseks olevaid nõudeid, kuna tsiviilasjas nr 2-10-15787

ei ole kohus selgesõnaliselt tuvastanud, kas võlatunnistused on deklaratiivsed või

konstitutiivsed. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale

õiguslikke tagajärgi. Olukorras, kus võlatunnistuste kui lepingute kehtetus on jõustunud

kohtulahendiga tuvastatud, ei saa hagejale tuleneda nõudeid, mida saaks tunnustada

pankrotimenetluses, sõltumata sellest, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse

võlatunnistusega. Arvestades, et tegemist on pankrotimenetluses esitatud nõuetega, puudub

mõistlik põhjus, miks peaks võimaldama hagejale vaielda samadest võlatunnistustest

tulenevate nõuete ja nende kehtivuse üle lisaks kostjale I ka teiste võlausaldajate, s.o

kostjatega II-V.

12. Hageja käsitlus, et Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-157-16 tulenevalt ei ole välistatud

tagasivõidetud nõude tunnustamine, ei tingi praeguses asjas vaidlustatud määruse tühistamist.

Riigikohus on viidatud lahendi p-s 12 selgitanud, et kuigi pankrotiseadus ei reguleeri

küsimust, mis vahekorras on omavahel nõude tunnustamine ja tehingu või toimingu

tagasivõitmine, ei saa sellest järeldada, et tunnustatud nõude aluseks oleva tehingu

tagasivõitmine on täiesti välistatud või ei annaks soovitud tulemust seetõttu, et ka eduka

tagasivõitmise järel jääb alusetuks muutunud nõue alles. Käesolevas asjas on hageja nõue

nõuete kaitsmisel jäänud tunnustamata, mistõttu ei ole viide nimetatud Riigikohtu lahendile

asjakohane.

13. Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.

14. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja

kanda. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt

kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar Ele Liiv

Kaupo Paal