2-17-16834/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.juuli 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16834

Tsiviilasi

NorthEst Wood OÜ hagi XXX vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

1175 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: NorthEst Wood OÜ (registrikood 12587447),

lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni

Kostja: XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Margus Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja mõista XXXlt (isikukood XXX) NorthEst Wood OÜ (registrikood

12587447) kasuks välja kasutuseelise hüvitis summas 1175 eurot.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

2.2.

Rahuldada

osaliselt

hageja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks

ja

määrata

hageja

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks menetluskulud summas 1686,78 eurot.

2.3.

Mõista XXXlt (isikukood XXX) NorthEst Wood OÜ (registrikood 12587447)

kasuks välja menetluskulud summas 1686,78 eurot.

2.4.

Kohustada XXXt (isikukood XXX) tasuma NorthEst Wood OÜ (registrikood

12587447) kasuks punktis 2.3 väljamõistetud menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

2-17-16834

2 (8)

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. NorthEst Wood OÜ (hageja) esitas hagi XXX (kostja) vastu sõiduauto valduse üleandmise

ja kahju hüvitamise nõudes.

2. 01.03.2018 lõpetas kohus menetluse hageja nõudes sõiduauto valduse üleandmiseks seoses

hagist osalise loobumisega.

3. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks kasutuseelise hüvitis summas 1175 eurot.

Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Hageja märgib, et sõiduauto Mitsubishi L200, reg märgiga XXX (edaspidi Sõiduk) oli antud

kasutamiseks XXX. 2017.a aprillis teavitas XXX hagejat, et tema tuttava XXX tööandja

XXX soovib Sõidukit paar kuus kasutada. Hageja oli Sõiduki kostja kasutusse andmisega

nõus.

5. Sõidukit ei tagastatud. Hageja esitas XXX Sõiduki tagastamise nõude. XXX lubas Sõiduki

tagastada hiljemalt 04.08.2017. XXX palus 04.08.2017 ajapikendust kuni 07.08.2017.

Sõidukit sel kuupäeval ei tagastatud. 08.08.2017 sai hageja teada, et Sõiduk on jätkuvalt

kostja valduses.

6. Hageja võttis kostjaga ühendust ja nõudis Sõiduki kohest tagastamist. Kostja lubas Sõiduki

tagastada sellele, kes Sõiduki talle üle andis. Lisaks avaldas kostja, et Sõiduk on panditud

XXXiga sõlmitud lepingu tagatiseks ja enne XXXi poolset kohustuse täitmist kostja

Sõidukit ei tagasta. Hageja ei ole andnud nõusolekut temale kuuluva Sõiduki

koormamiseks.

7. 25.09.2017 edastas hageja kostjale kirja, milles nõudis veelkord Sõiduki tagastamist ja

kasutuseelise hüvitamist, kuid kostja nõudele ei reageerinud.

8. 08.02.2018 teatas kostja, et hageja võib Sõidukile järgi tulla 14.02.2018. Hageja sai Sõiduki

enda valdusse tagasi 14.02.2018.

9. Hageja väitel valdas kostja ebaseaduslikult hagejale kuuluvat Sõidukit alates 08.08.2017

kuni 14.02.2018. Sarnase sõiduki rendimaksumus on ca 35-60 eurot. Hageja Sõiduki

kasutuseelise maksumus on 25 eurot päevas. Hageja soovib kostjalt kasutuseeliste

hüvitamist summas 1175 eurot.

Kostja vastuväited

10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

11. Kostja väitel ei ole kostja kunagi soovinud Sõidukit kasutada. Sõiduk toodi kostja kinnistule

XXXi poolt. XXX väitis, et Sõiduk kuulub talle ja et XXX andis Sõiduki XXX valdusse

laenu tagatiseks. Kostja lubas

Sõidukit ajutiselt parkida enda territooriumil XXX. Kostja ei ole saanud Sõidukit enda valdusse.

Seega on hagi esitatud vale isiku vastu.

2-17-16834

3 (8)

12. Kostja ei ole teinud hagejale takistusi Sõiduki äraviimiseks. Hageja esindaja helistas

kostjale ja teatas, et kostja peab Sõiduki tooma kuhugi kesklinna hageja esindaja poolt

määratud kohta. Kostja teatas seepeale, et temal ei ole Sõiduki võtmeid.

13. Hageja poolt märgitud kasutuseelise summa on ebamõistlik. Kostja kinnisasjale pargitud

Sõiduk oli üle 10 aasta vana ja välimuse järgi hinnates ei olnud tegemist sõidukorras autoga.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

15. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

-

Sõiduk kuulub hagejale.

-

Sõiduk asus ajavahemikul 08.08.2017 kuni 14.02.2018 kostja kinnisasjal aadressil

XXX. -

Sõiduk toodi kostja kinnistule XXXi poolt.

-

25.09.2017 nõudis hageja kostjalt Sõiduki tagastamist.

-

Kostja Sõidukit ei tagastanud.

-

Hageja sai Sõiduki valduse tagasi 14.02.2018 kui läks ise Sõidukile järgi.

16. Pooled vaidlevad põhilises osas selle üle, kas kostja on saanud Sõiduki valduse, kas hagejal

oli takistatud Sõiduki valduse tagasisaamine ning kas hageja poolt nõutud kasutuseeliste

summa on põhjendatud.

17. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu

väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema

omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise,

segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule

hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale

kuuluvat asja. Seega peab käesolevas asjas hageja tõendama, et kostja valdas hagejale kuuluvat

Sõidukit perioodil, mis Sõiduk asus kostja territooriumil. Kohus märgib, et ainuüksi juba

asjaolu, et omanikule kuuluv asi on kolmanda isiku ebaseaduslikus valduses, toob kaasa

omanikule kuuluva omandiõiguse rikkumise. Seega ei ole omandiõiguse rikkumise puhul

oluline, et valdaja asja ise kasutaks, vaid piisab valduse olemasolust.

18. Vaidluse all ei ole, et Sõiduk toodi kostja kinnistule XXXi poolt. Kostja väitel ei saanud

tema Sõiduki valdust, vaid valduse sai XXX.

Hageja esitas kohtule 02.10.2017 kuupäevaga Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Urmo

Paali poolt koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse. Kohtu hinnangul on tegemist

lubatava ja usaldusväärse tõendiga. Tegemist on TsMS § 272 mõttes dokumentaalse tõendiga.

TsMS § 251 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises

kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega. Kriminaalmenetluse alustamise

otsustamisel kasutatakse praktikas tihtipeale võimalust võtta asjaosalistelt suulisi selgitusi

sündmuse kohta ja need selgitused kantakse menetleja poolt koostatavasse dokumenti

2-17-16834

4 (8)

(määrusesse). Määruse allkirjastamisega kinnitab menetleja, et sinna kantud andmed on õiged.

Kohtul puudub alus kahelda selles, et prokuratuuri määruses kirjapandu ei vastaks

tegelikkusele.

Nimetatud määrusest nähtub, et 30.08.2017 ja 04.09.2017 võeti Põhja Prefektuuri menetleja

poolt kriminaalmenetluse alustamise osas vajalike asjaolude selgitamiseks telefoni teel

ühendust XXXiga, kes seletas, et töötab XXX firmas OÜ OKEST. XXX poole pöördus XXX

sooviga saada laenu summas 5000 eurot, mille peale

XXX vastas, et temal sellist summat ei ole, küll aga võib ta küsida seda XXXlt. XXX sõnul oli

XXX nõus raha laenama ning XXX ja XXX leppisid kokku, et laenu tagatiseks jääb NorthEst

Wood OÜ-le kuuluv sõiduk

Mitsubishi L200 reg märgiga XXX. Laenu pidi XXX tagastama ühe kuu möödudes ja XXX

pidi sõiduki tagastama XXX. lõpetas ühe kuu möödumisel XXX sõiduki kasutamise ja parkis

selle oma maja hoovi ning jäi ootama raha tagastamist. XXX sõnul pöördus mingil hetkel XXX

poole NorthEst Wood OÜ juhatuse liige Kalev Kasemets, kes nõudis sõiduki tagastamist. XXX

keeldus sõiduki väljaandmisest ja ütles, et tagastab sõiduki ainult sellele isikule, kellelt ta

sõiduki sai ehk XXX ja et ta soovib ka raha tagasi saada. Kaebuse rahuldamata jätmise

määrusest nähtub ka see, et menetleja on 04.09.2017 võtnud ühendust XXXga, kes kinnitas

XXX poolt antud selgitusi ja lisas, et sõiduki talle üleandmisel XXXi poolt esitas XXX talle

NorthEst Wood OÜ üldvolikirja, mille alusel võib ta esindada antud ettevõtet. Samuti kinnitab

XXX, et sõiduk anti talle üle XXXi poolt pool aastat tagasi. (tl 33).

Kohtu hinnangul saab antud tõendist järeldada, et kostja sai Sõiduki valduse. Kostja on

kinnitanud XXX seletusi muuhulgas ka selle kohta, et kostja kasutas sõidukit ja parkis selle

enda maja hoovi, jäädes ootama raha tagastamist. Sõiduk oli kohtule esitatud foto kohaselt

pargitud XXX asuva maja hoovi garaaži ukse ette (tl 9). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav,

et sellises asukohas niivõrd pika perioodi jooksul sõiduki parkimisel puudunuks kostjal

võimalus Sõidukit mujale ümber paigutada. Seega ei ole kohtu hinnangul usutav kostja väide

selle kohta, et temal puudusid Sõiduki võtmed. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, et Sõiduki tegelikuks valdajaks oleks seejuures jäänud XXX või keegi teine.

19. Kohtu hinnangul saab kohtule esitatud prokuratuuri määrusest järeldada ka seda, et kostjal

oli soov Sõidukit vallata. Prokuratuuri määrusest nähtub, et „XXX oli nõus laenama raha XXX

üheks kuuks. XXX ja XXX leppisid suuliselt kokku XXX vahendusel, et laenatud summa

tagatiseks jääb NorthEst Wood OÜ-le kuuluv sõiduk Mitsubishi L200 reg.nr-ga XXX. Ühe kuu

möödudes XXX pidi tagastama XXX firmale OÜ OKEST 5000 eurot“. „Samuti nähtub

materjalidest, et 12.04.2017 kell 13:18 kandis Okest OÜ, mille juhatuse liige on XXX Sivetek

OÜ-le üle 5000 eurot“. (tl 33). Hageja esitas kohtule kõnealuse maksekorralduse, millest

nähtub, et OKEST OÜ on teinud 12.04.2017 ülekande SIVETEK OÜ-le summas 5000 eurot.

(tl 53). Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja võttis Sõiduki enda valdusse XXXiga sõlmitud

kokkuleppe (laenuleping) tagatiseks. Kohtule esitatud tõenditest järeldub, et kostja sai aru, et

tegemist on pandiga, mis tagab tema poolt antud laenu. Asjaoludest nähtuvalt võis kohtu

hinnangul olla tegemist käsipandiga. AÕS § 281 lg 1 kohaselt võib vallasasja pandiga koormata

selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi

seadmises. AÕS § 282 lg 1 kohaselt tekib käsipant asja valduse üleandmisega pantijalt

pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja

valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. AÕS §

282 lg 11 kohaselt käsipanti ei teki, kui pandipidaja saab käsipandi seadmisel pandiga

koormatud asjale koos pandiga koormatud asja omanikuga kaasvalduse. Seega saab käsipant

tekkida vaid pantija ainuvalduse olemasolul. Tulenevalt sellest, et kostja andis laenu ja soovis

2-17-16834

5 (8)

tagatiseks jätta Sõidukit, on kinnitust leidnud asjaolu, et kostjal oli soov Sõidukit vallata

pandiesemena.

20. Valdaja vastutuse puhul omab tähtsust asjaolu, kas valdaja teadis, et ta valdab asja

ebaseaduslikult. VÕS § 1038 kohaselt rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest

ega pidanudki sellest teadma, ei ole käesoleva seaduse § 1037 lõigetes 1 ja 4 sätestatud

kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal,

mil ta enda vastu nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Seega juhul kui rikkuja

(ebaseaduslik valdaja) ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel seaduslik alus puudub, ei ole

ta kohustatud rikkumise teel saadu (kasutuseeliste) harilikku väärtust hüvitama. Kostja väidab,

et temale kinnitas XXX, et Sõiduk kuulub talle (so XXX). Kostja ei ole seda väidet tõendanud

ühegi tõendiga. Lisaks sellele märgib kohus, et kohtu hinnangul lükkavad hageja esitatud

tõendid kostja väite ümber. Põhja Prefektuuri menetlejale seletuse andnud XXX sõnul oli XXX

nõus raha laenama ning XXX ja XXX leppisid kokku, et laenu tagatiseks jääb NorthEst Wood

OÜ-le kuuluv sõiduk Mitsubishi L200 reg märgiga XXX. (tl 33). 08.08.2017 on hageja

seaduslik esindaja Kalev Kasemets saatnud XXXle e-kirja, milles teatab, et XXX valduses asub

sõiduk Mitsubishi L200 (XXX), mille omanik on NorthEst Wood OÜ. (tl 7). 25.09.2017 on

hageja esindaja saatnud kostjale nõude Sõiduki tagastamiseks, milles juhitakse tähelepanu

sellele, et NorthEst Wood OÜ-le kuulub sõiduk Mitsubishi L200, reg. märgiga XXX, mis asub

kostja kinnistu hoovis. (tl 14-15).

Kohtu hinnangul ei saa nimetatud tõenditest teha järeldust, et juhul kui XXX väitiski kostjale,

et Sõiduk kuulub XXX, pidi kostja pidama seda väidet õigeks. Kohtule esitatud tõenditest

nähtub üheselt, et kostja ei saanud sellist järeldust teha, vaid kostja pidi aru saama, et Sõiduki

omanik on hageja. XXX kinnitas menetlejale, et sõiduki omanik on NorthEst Wood OÜ ja

kostja oma menetlejale antud seletuses kinnitas seda. Samuti on hageja korduvalt kinnitanud,

et Sõiduk kuulub NorthEst Wood OÜ-le ja on kostjalt nõudnud Sõiduki tagastamist. Lisaks

märgib kostja oma 17.01.2018 vastuses hagile, et hageja esindaja helistas kostjale ja teatas, et

kostja peab Sõiduki tooma kuhugi kesklinna hageja esindaja poolt määratud kohta.

Kuna hageja nõudis kostjalt korduvalt Sõiduki tagastamist, siis pidi kostjal tekkima põhjendatud

kahtlus selles, kas kostja valdusel on seaduslik alus. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et

kostja teadis hiljemalt 26.09.2017 asjaolust, et Sõiduk kuulub hagejale, mitte XXX.

21. Kostja esitatud Politsei-ja Piirivalveameti 25.01.2018 teatis kriminaalmenetluse

alustamata jätmise kohta ei tõenda kohtu hinnangul seda, et kostja pidas XXXi sõiduki

omanikuks. Nimetatud teatisest ei nähtu, et asjaosalistelt isikutelt oleks võetud seletusi või

oleks viidatud mingitele esitatud dokumentidele. Teatise leheküljel, mis on kohtule esitatud,

refereeritakse pelgalt kuriteoteates esitatut.

22. Kostja väitel ei ole kostja teinud hagejale takistusi Sõiduki äraviimiseks. Kohus leiab,

et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõuet ei välista see, et kostja ei teinud hagejale takistusi

Sõiduki äraviimisel. Oluline on see, kas hagejal oli võimalus Sõiduk enda valdusse tagasi saada

ja et hageja enda tahtest tulenevalt seda ei teinud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud

asjaolu, et kostja tegevusest tulenevalt ei olnud hagejal võimalust Sõidukit enda valdusse tagasi

saada. Vaidlust ei ole selles, et 08.08.2017 ja 25.09.2017 nõudekirjadele vaatamata kostja

hagejale Sõidukit ei tagastanud ega pakkunud välja võimalust tulla Sõidukile järele. Kohtule

jääb arusaamatuks kostja seisukoht, nagu pidanuks hageja ise tulema ja võtma kostja hoovist

Sõiduk ära. Tegemist on hageja jaoks võõra territooriumiga, pealegi kinnise territooriumiga,

mis on piiratud aiaga. Kohtu hinnangul ei saa sellist kostja arusaama pidada asja tagastamise

reaalseks võimaluseks. Samuti nähtub kohtule esitatud fotolt, et hageja

Sõiduki ette on pargitud teine sõiduk (tl 9), mille tõttu poleks olnud ka reaalselt võimalik

Sõidukit kostja hoovist kätte saada. Kohus viitab veelkord kostja enda vastuses märgitule, mille

2-17-16834

6 (8)

kohaselt kostja kinnitab, et hageja esindaja helistas kostjale ja teatas, et kostja peab Sõiduki

tooma kuhugi kesklinna hageja esindaja poolt määratud kohta. Kui kostjal oligi tegelik soov

hagejale Sõiduk tagastada, jääb arusaamatuks miks kostja seda palutud viisil ei teinud. Samas

viitab kostja selline käitumine hoopis sellele, et kostja pidas vajalikuks Sõidukit laenu

tagatisena enda käes hoida (muud tagatist kostjal ei olnud) ja tal ei olnud soovi Sõidukit hagejale

üle anda.

23. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati

kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt Riigikohtu 19. mai

2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15; Riigikohtu 20. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-136-05, p 26). VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on

rikkunud hageja nõusolekuta tema omandit või valdust ning et ta on rikkumise abil hageja arvel

rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Kui ebaseaduslik valdaja kasutab teise

isiku asja, on rikkumise teel saaduks rikkumisega omandatud kasutuseelised.

Rikkumise teel saadu harilikku väärtust tuleb hinnata rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3

esimene lause). Hariliku väärtuse tõendamiskoormus on hagejal. (vt Riigikohtu 22.10.2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16). Kasutuseeliseks saab antud juhul olla kasu, mida valdaja

(kostja) võis saada seetõttu, et ei pidanud rentima sõidukit teistelt isikutelt. Kohus leiab, et

asjaolu, kas kostja tegelikult antud Sõidukit kasutas või mitte, ei oma kasutuseeliste seisukohalt

tähtsust. Kostjal oli võimalus enda valduse teostamise ajal Sõidukit kasutada. Seetõttu leiab

kohus, et kostja on saanud hageja Sõidukit vallates kasutuseeliseid.

24. Hageja väitel sai kostja kasutuseeliseid 25 eurot päevas. Kostja vaidleb vastu

kasutuseeliste suurusele, kuna tegemist on üle 10 aasta vana autoga ja välimuse järgi hinnates

ei olnud tegemist sõidukorras autoga.

Kohtu hinnangul ei ole kostja põhjendanud, millest ja kuidas ta sõiduki välimuse järgi sai

hinnata, et see on kasutuskõlbmatu. Kohtule esitatud registreerimistunnistusest nähtub, et

Sõiduk on esmaselt registreeritud 2006.a. (tl 5). Hageja on kohtule esitanud sõidukite

rendikuulutused, mille kohaselt antakse rendile sõidukid Jeep Grand Cherokee alates 39 eurot

päev, Volkswagen Touareg alates 59 eurot päev, Ford Ranger XLT 2014 hinnaga 50 eurot päev,

Mitsubishi Outlander 2008 hinnaga 57 eurot päev. (tl 10-13). Kohtu hinnangul võib rendihind

olla sõltuvuses sõiduki vanusest. Seetõttu ei ole hageja poolt esitatud kuulutused Jeep Grand

Cherokee ja Volkswagen Touareg osas kasutatavad kuna nendelt ei nähtu rendile antavate

sõidukite vanust. Kõige lähem hageja Sõiduki vanusele on seega Mitsubishi Outlander 2008

hinnaga 57 eurot päev. Ehkki tegemist ei ole sama tüüpi sõidukiga (hagejale kuuluv Sõiduk on

pikap, kuulutusest nähtuv Mitsubishi Outlander aga maastur), saab sellest järeldada

orienteeruvat rendihinda ka 2006.a Mitsubishi L200 osas. Kuna nimetatud sõidukite

rendihinnad on võrreldavad, ei ole kohtu hinnangul hageja poolt nõutud 25 eurot päevas

ülemäärane ega põhjendamatu.

25. Kuna kostja valdas hagejale kuuluvat Sõidukit perioodil 26.09.2017 kuni 14.02.2018

ebaseaduslikult, on hagejal õigus nõuda nimetatud perioodi eest kostjalt kasutuseeliste eest

hüvitist arvestusega 25 eurot päevas. Hageja on nõude esitanud summas 1175 eurot, mis vastab

47 päevale. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hageja nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS

§ 162 lg 1. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

27. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab

ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

2-17-16834

7 (8)

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt juhul kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja tagastas hagejale Sõiduki pärast

hageja poolt hagi esitamist, mistõttu kannab kostja hageja menetluskulud.

28. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 337,50 eurot ja õigusabikulud

summas 1652 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

29. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

30. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus kontrollib kõigepealt hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohus leiab, et hageja poolt 08.06.2018 osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja

põhjendatud, kuid osaliselt ei ole põhjendatud nendeks kulutatud aeg. Nimelt leiab kohus, et

hageja poolt 14.02.2018 seisukoha koostamiseks kulutatud aeg 3 tundi ja 30 minutit on

ülemäära suur. Nimetatud menetlusdokumendist nähtub, et tegemist on sisuliselt kahe

leheküljega, millel on analüüsitud prokuratuuri määruses esitatut. Kohus leiab, et vastava

analüüsi koostamisele ei oleks saanud kuluda rohkem kui 2 tundi. Ülejäänud

menetlustoimingutele kulutatud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on põhjendatud

hageja lepingulise esindaja poolt menetlustoimingutele kulutatud aeg kokku 12 tunni ja 16

minuti ulatuses.

31. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega,

milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-112-11). Kohus leiab, et hageja märgitud menetlustoimingud on olnud sellised,

millega vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette nähtav.

32. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale,

et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul

ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud

Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise

eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus.

Hageja on märkinud tunnitasu suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades

käesoleva asja vähest tõenduslikku keerukust ja mahukust, on põhjendatud hageja lepingulise

esindaja tunnitasu suuruseks 110 eurot (käibemaksuta).

33. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas

1686,78 eurot (1349,28 + 337,50).

34. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1686,78 eurot,

mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 1686,78 eurot.

2-17-16834

8 (8)

35. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Käesolevas asjas on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

tuleb

kostjal

tasuda

hagejale

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik