1-18-1548/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus ( kohtumaja) Võru Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2018,

Võru Kriminaalasja number 1-18-1548 (kohtueelse menetluse nr 17261000906) Kohtukoosseis Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kriminaalasi F.B Ladva

120 lg 1 ja süüdistus karistusseadustku (KarS) § § 121 lg 2 p 2 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav F.B Ladva. Isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; , ei tööta; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015 otsusega KarS §

424 järgi 2 aastase vangistusega (kandmisele kuulub 1 aasta ja 9 kuud), mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 3- aastase katseajaga täitmisele pööramata Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Menetluse vorm Lühimenetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada F.B Ladva KarS § 120 lg 1 järgi süüdi ähvardamises ja karistada teda kuue kuu pikkuse vangistusega.

2. Tunnistada F.B Ladv

1 lg 2 p 2

a KarS § 12 järgi lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises kümne kuu pikkuse vangistusega. ja karistada teda

3. Suurendada KarS § 64 lg 1 alusel käesoleva otsuse resolutsiooni 2. punktis nimetatud karistust ja mõista F.B Ladvale ühe aasta pikkune liitvangistus.

4. Vähendada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel käesoleva otsuse resolutsiooni 3. punktis nimetatud aastast liitvangistust kolmandiku võrra ehk kaheksa kuuni.

5. imetatud kaheksa kuulist van- Suurendada käesoleva otsuse resolutsiooni 4. punktis n gistust KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015 otsusega mõistetud ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse võrra ehk mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kahe aasta ja viie kuu pikkune vangistus.

2 (7 )

6. Kohustada F.B Ladvat ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks.

7. Arvestada F.B Ladva karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.

8. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 357,12 eurot

eurot ja riigi õigusabi tasu (sh käibemaks) vandeadvokaat Rein Napa poolt F.B Ladva kohtumenetluses kaitsmise eest. kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi Jätta need kulud ja õigusabi tasu eurot (sh käibemaks) ehk kokku 1167,12 eurot F.B Ladva kanda ning mõista need temalt riigi kasuks välja. Menetluskulud tuleb tasuda kuu aja jooksul alates otsuse jõustumisest otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

9.

Jätta plaat meediasalvestustega kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 5. juulist 2018.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates

5. juulist 2018 kohtumajale. tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru

PÕHIOSA

Kohus toob poolte seisukohad (A) kõigepealt välja menetluse senise käigu ja , tuvastab seejärel faktilised asjaolud (B), annab neile (C) F.B Ladvale karistuõigusliku hinnangu , mõistab se (D), teeb otsustuse menetluskulude kohta (E) ning osas võtab viimaks seisukoha asitõendi (F).

(A) oolte seisukohad Menetluse käik ja p

1. L. Ladvale esitati ises. süüdistus kahe kuriteo toimepanem

2. KarS § 120 lg 1 järgi süüdistatakse L. Ladvat ööl vastu 28. oktoobrit 2017 toime pandud ähvardamises. Täpsemalt on süüdistus järgmine. L. Ladva võttis

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamu köögis oma paremasse kätte 20 cm pikkuse poole. Seepeale läks teraga noa ja suunas selle K. T.

K. T. oma tuppa, sest kartis ähvarduse täideviimist. L. Ladva võttis seejärel kaasa teise, u 25–30 cm pikkuse teraga noa ja järgnes ning hakkas viimasele lähenema.

K. T.

K. T. oli alust karta oma elu ja tervise pärast, sest L. Ladva oli alkoholijoobes, käitus agressiivselt ja hoidis käes nuga.

3. Samuti süüdistatakse L. Ladvat KarS § 121 lg 2 p 2 järgi lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises. Seda seetõttu, et süüdistatav väänas 9. detsembril 2017 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamus oma elukaaslase K. T. vasakut kätt ja lõi parema jalaga vastu vasakut jalga. Seeläbi põhjustas L. Ladva

K. T.

K. T. valu ning hematoomid kanntanu vasakule käele ja vasakule jalale.

4. Kohtuistungil jäi prokurör süüdistuses öeldu KarS § juurde. Ta palus L. Ladva

120 lg 1 järgi süüdi mõista ja karistada teda kuue kuu pikkuse vangistusega. Samuti palus prokurör

3 (7 ) mõista L. Ladva süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistada üheksa kuulise vangistusega.

Need vangistused palus prokurör KarS § 64 lg 1 alusel liita ja moodustada ühe aasta pikkuse liitvangistuse. Selle vangistuse palus prokurör KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kaheksa kuu pikkuseks. Seda vangistust palus prokurör KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015 otsusega mõistetud kandmata karistuse ehk ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse võrra ning moodustada seeläbi kahe aasta ja viie kuu pikkune liitvangistus.

5. Kaitsja palus oma kaitsealuse ähvardamises õigeks mõista, sest tegu ei ole tõendatud. Lisaks palus kaitsja jätta KarS § 121 järgsest süüetteheitest välja jal ga löömise, sest tahtlikku a jalaga löömist ei ole tõendatud. Käe väänamise eest palus kaitsja mõista L. Ladvale leebe karistuse.

6. L. Ladva ütles, et tema ei ole karistusega nõus ja vanglas ta vastu ei pea.

(B) Faktilised asjaolud

7. 27. oktoobril 2018 tarvitas L. Ladva oma kodus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholi. Sealsamas oli ka L. Ladva elukaaslane K. T. . L. Ladva tahtis K. T. seksida ja ütles viimasele seda köögis olles, aga K. T. keeldus. Seepeale L. Ladva vihastas ja võttis köögisahtlist u 20 cm pikkuse teraga noa. Selle noa suunas ta K. T.

K. T. pussitada. K. poole ja jättis seeläbi mulje, nagu tahaks ta T.

K. T. hakkaski kartma, et L. Ladva seda teeb. Peagi õnnestus siiski köögist ära minna. Ta siirdus oma tuppa, et riietuda ja majast lahkuda

30 cm . L. Ladva aga võttis köögist kaasa u 25– teraga noa ja järgnes . Ta läks juurde tuppa, hoidis käes nuga ja ütles jälle, et ta

K. T.

K. T. tahab seksida. K. T. u 10 15 minutit õnnestus toast minema joosta. Ta jooksis välja, kus ta – toariietes S külma käes viibis. eejärel läks ta uuesti majja ja pani väliriided selga. Siis märkas

L. Ladva K. T.

K. T. ja hakkas uuesti seksimisest rääkima. jooksis uuesti välja, helistas naabermajas elavale G. S. net G. S. ja läks pärast seda telefonikõ kutsel viimase juurde ööbima.

8. Käesoleva otsuse eelmises punktis toodud sündmuse tuvastab kohus eeskätt üksikas-

K. T. jalike ütluste põhjal (tl 7– § 66 lg 2 8). Samuti saab KrMS

1 p 2 alusel tugineda G. S. ja S. T. ütlustel helistas talle ühel õhtul u kella 20.00 või 21.00 paiku 2017. e. G. S. kinnitas, et K. T. aasta oktoobri lõpus ja ütles nuttes, et L. Ladva oli teda purjuspäi noaga ähvardanud ja ta kartvat väga (tl 48). Samuti oli täiesti endast väljas, kui temaga mõni aeg pärast

K. T.

G. S. telefonikõnet kokku sai, ja kordas täpsustas noaga ähvardamist (tl 48). tütar ning

K. T.

S. T. ütles, et helistas talle 2017. aasta oktoobri lõpus ja ütles, et eelmisel päeval oli L. Lad

K. T. va teda seksist keeldumise tõttu noaga ähvardanud, et ta polnud kunagi varem oma elu pärast sel viisil kartnud ja et ta läks pärast seda sündmust juurde (tl 15). L. Ladva ise ütles vaid, et

G. S. ta kasutas sõneluse tekkimise ajal köögis nuga, aga ei tahtnud kedagi ära tappa (tl 22–

23 ja 74 pöördel Niisiis möönab L. Ladva noa käes hoidmist, aga ei tunnista selle noaga äh- ).

K. T. vardamist. L. Ladva moonutab toimunut teadlikult, sest ta soovib vastutusest pääseda. Tõtt kõnelevad hoopis kannatanu ja käesolevas punktis viidatud kaks tunnistajat, kelle ütlused on omavahel kokkulangevad ja igati usutavad. Ka ei ole neil erinevalt L. Ladvast valetamiseks põhjust. Sellele, et L. Ladva ütlusi ei saa uskuda, viitab ka alkoholi tarvitamist puudutav. Nimelt

K. T. ütles L. Ladva kohtus, et ta alkoholi ei tarbi. on aga väitnud, et L. Ladva jõi 27. oktoobril 2018 (ja 9. detsembril 2017) alkoholi ja öelnud ka täpse alkoholi margi. Et L. Ladva alkoholi tarvitab ja seejärel ettearvamatuks muutub, kinnitas ka G. S. . Siingi usub kohus K.

T. ja G. S.

igati usaldusväärseid ja loogilisi ütlusi.

9. 8. detsembril 2017 tarvitas L. Ladva jällegi oma kodus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholi. Taas oli L. Ladva

4 (7 ) juures ka K. T.

K. T. teiste , kes oli endiselt L. Ladva elukaaslane. L. Ladva hakkas öösel meestega suhtlemise kohta etteheiteid tegema. L. Ladva ja K. T. vahel tekkis tüli. Vihane L. Ladva hakkas umbes kella ühe ajal trelliga puurima. Et majas oli tütar ka K. T.

K. T. , kes magas, vihastas omakorda K. T. , kes helistas politseisse. Kui L. Ladva sellest aru sai, haaras ta K. T.

K. T. telefoni hoidvast käest ja väänas telefoni oma kätte. Selle väänamise käigus sai hai Telefoni viskas L. Ladva puruks. get ja tal tekkisid vasakule käele mõningad marrastused. Seejärel pani ta end riidesse ja lõi käega vastu õlga. See löök

K. T.

K. T. haiget ei teinud. Pärast seda aga lõi L. Ladva K. T. jalaga vastu paremat reit. See hoop tegi kannatanule valu ja põhjustas hematoomi. Seejärel läks L. Ladva majast välja. K. T. helistas teise telefoniga uuesti politseisse.

10. Ka käesoleva otsuse eelmises punktis toodud sündmuse tuvastab kohus ennekõike K. T. ütluste najal. ütlustele, kelle sõnul rääkis tema ema talle juhtunust Ka siin saab toetuda S. T. ja näitas ka oma reiel olevat suurt sinikat (tl 15). telefonikõne peale Tuginema peab ka K. T. saabunud politseinik E. T.

K. T.

K. T. ütlustele, kellele juhtunut kirjeldas, kelle sõnul oli väga ärritunud, kes nägi köögipõrandal mobiiltelefoni juppe ja purunenud kapiust (tl 18). Ka kinnitab K. T. juttu G. S.

K. T. reiel suurt sinikat (tl 48). Ka 14. detsembril 2017 , kes nägi

K. T. K. reiest tehtud fotol on vasakul reiel näha suurt hematoomi (tl 46). Samuti kinnitavad

T. ütluste õigsust 9. detsembril 2017 tehtud fotod, millelt on näha segi paiskunud köök ja vigastused K. T. (tl 11 13). Samuti viitavad sellele teole ka K. T. vasakul käel – poolt Häirekeskusse tehtud (tl 20a). Ka L. Ladva ise tunnistab, et ta haaras K. T. kõnesalvestused käest ja võttis nii ohvrilt telefoni ära (tl 22 ja 74 pöördel). Seda, et ta oleks tahtlikult löönud,

K. T.

L. Ladva eitab; süüdistatava sõnul võis tema jalg tabada rüseluse käigus kogemata (tl

K. T.

22 ja 74 pöördel). See on vale. Esiteks ei ole siingi põhjust kahelda ütlustes, kelle sõnul

K. T. leidis jalahoop aset märksa hiljem kui telefoni käest väänamine. Et L. Ladva ei löönud

K. T. juhuslikult rüseluse käigus, ilmneb ka hematoomist: sedavõrd suur hematoom ei saa tekkida sellest, et keegi väänab teisel inimesel telefoni käest ja läheb selle väänamise käigus oma jalgadega kannatanu reie vastu.

(C) Õiguslik hinnang

11. Käesoleva otsuse p tuvastatud juhtum kujutab endast ähvardamist KarS § 120 lg 1

- 7 s tähenduses. Nii köögis kui ka toas andis L. Ladva nuga näidates mõista, et ta lööb

K. T.

K. T. selle noaga. Noalöök kujutab endast tervisekahjustuse tekitamist. Lisaks on nuga äärmiselt tõhus vahend inimese tapmiseks. See tähendab seda, et L. Ladva ähvardas K. T. nii tervisekahjustuse tekitamise kui ka tapmisega. K. T. oli alust karta selle ähvarduse täitumist. Seda esiteks juba seetõttu, et L. Ladva kasutas ähvardamiseks nuga ehk tal oleks olnud lihtne oma ähvardus teoks teha – märksa lihtsam, kui inimesel, kes lubab põhjustada mingi raske tagajärje ilma, et tal mingeid vahendeid selle tagajärje põhjustamiseks käes oleks. Samuti tuleb arvestada seda, et L. Ladva oli joobes: joobes inimese enesekontroll on märksa madalam kui kainel isikul. L. Ladval oli tahtlus kõigi ülal viidatud asjaolude suhtes. Ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu ei esine. Seega tuleb L. Ladva KarS § 120 lg 1 järgi süüdi mõista.

12. Käesoleva otsuse p kirjeldatud juhtumi järgi on L. Ladvale esitatud süüdistus KarS §

- 9 s

121 lg 2 p 2 järgi. Kohus kontrollib järgnevalt, kas õigesti.

13. Oma tegevusega

K. T. põhjustas L. Ladva kaks tervisekahjustust KarS § 121 lg 1 alt 1 mõttes: marrastused vasakul käel ja hematoomi vasakul reiel. Lisaks tekitas L. Ladva K. T. nii käest väänamise kui ka jalahoobiga valu (KarS § 121 lg 1 alt 2).

5 (7 )

14. L. Ladva realiseeris KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu tahtlikult: ta vähemalt möönis

(KarS § 16 lg 4), et käest väänamine tekitab marrastusi ja valu ning ta teadis (KarS § 16 lg 3), et tugev jalahoop põhjustab hematoomi ja valu.

15. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

16. Puutuvalt kvalifikatsioonidesse tuleb kõigepealt analüüsida, kas käe väänamine ja jalahoop kujutavad endast ühte või kahte tegu. Kui tegemist oleks kahe teoga, tuleks L. Ladva tunnistada süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (korduvus). Et isik paneb toime rohkem kui ühe kehaliigutuse, ei tähenda tingimata, et ta sooritab mitu tegu karistusõiguslikus mõttes. Nimelt saab siduda üheks teoks karistusõiguslikus mõttes mitu erinevat kehaliigutust siis, kui nad on loomuliku elukäsitluse kohaselt üksteisega sedavõrd tihedalt seotud, et nad paistavad ühise, kokkukuuluva teona (Sootak Praegu see kohtu hin-

– KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 63/2). nangul nii oligi. On tõsi, et jalahoop ei järgnenud telefoni käest väänamisele vahetult: enne seda lõi L. Ladva õlga (mille osas süüdistust (nt kehalise väärkohtlemise katse järgi)

K. T. esitatud ei ole). Seega oli olukord selline, et L. Ladva väänas telefoni käest, viskas selle

K. T. puruks, lõi käega vastu õlga ja seejärel jal iis oli tegemist küllaltki

K. T. aga vastu reit. Niis lühikese ste kompleksiga. Need kehaliigutused olid kõik aja jooksul toimunud kehaliigutu suunatud ühe õigushüve kandja (K. T. ) vastu ja paistavad kokku kuuluvatena. Seega pani L. Ladva toime ühe teo.

17. Et K. T. oli L. Ladva elukaaslane, realiseeris ta aga -s 2 nimetatud kva- KarS § 121 lg 2 p lifikatsiooni: kehaline väärkohtlemine toimus lähisuhtes.

18. Niisiis tuleb L. Ladva KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistada.

(D) Karistus

19. KarS aastase vangistuse. Vangistust § lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni ühe saab tulenevalt KarS § 56 lg st 2 mõista vaid siis, kui kergemat liiki karistus osutub ebapiisa- - vaks. Kui isiku süü on väike, ei ole vangistuse mõistmine õigustatud: Sootak – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 56/21.1. L. Ladva on kohtu hinnangul suur. Esiteks on süü võrdlemisi oluline see, et süüdistatav ei ähvardanud ohvrit mitte ühe korra, vaid kaks nii köögis kui ka : toas. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu sellele, et ähvardamisega oli seotud ka seksi nõudmine. On

K. T. võimalik, et see nõudmine mõjus omakorda halvasti: kannatanul võis tekkida mõningane hirm ka vägivaldse suguühte ees. Tähelepanu tuleb pöörata ka tõsiasjale, et K. T. pidi ähvardamiste tõttu õue jooksma ja külma ilmaga toariietes mitte ebaolulise aja õues olema. Viimaks ei saa mööda vaadata sellestki, et ka pärast K. T. majja naasmist hakkas L. Ladva uuesti oma seksisoovist rääkima. Esiteks viitab see sellele, et süüdistatav ei kahetsenud tehtut vähemalgi määral. Teiseks tingis see uue põgenemise ja kodunt eemal ööbimise.

K. T.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega.

20. Käesoleva otsuse eelmises punktis öeldu viitab sellele, et vangistus ei saa olla minimaalne või selle lähedane. Siiski ei pea see olema ka maksimaalne või selle lähedal. Seda seetõttu, et

L. Ladva ei liikunud noaga K. T. vahetusse lähedusse, saati siis asetanud nuga vastu kannatanut (nt viimase kõri peale). Ka saab arvestada seda, et on oma sõnul L. Ladvaga leppi-

K. T. nud (tl 53) ) (KarS § 57 lg 1 p 9 . Seetõttu mõistab kohus L. Ladvale kuue kuu pikkuse vangistuse.

21. KarS § 121 lg 2 p 2 sätestab rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Sellegi teo eest L. Ladva süü suurust silmas pidades rahalist karistust mõista ei saa. Esiteks on oluline see, et L. Ladva pani selle teo toime mõni aeg pärast ähvardamist ehk tegu oli juba teise

K. T.

6 (7 ) vägivallateoga suhtes võrdlemisi lühikese aja jooksul. Teiseks peab arvestama tõsiasja,

K. T. et L. Ladva ei piirdunud ühe kehaliigutusega, vaid nii väänas kätt kui ka lõi kannatanut

K. T. jalaga. Niisiis karistab kohus L. Ladvat vangistusega.

22. See vangistus võib kohtu hinnangul jääda sanktsioonimäära alumisse otsa. Seda eeskätt seepärast, et tekitatud tagajärjed olid kerget laadi: üksnes valu, marrastused ja hema-

K. T. toom. Ka tuleb arvesse võtta seda, et seekord ei pidanud mitte K. T. kodunt lahkuma, vaid äraminejaks oli L. Ladva (tõsi, teda kannustas ilmselt hirm politsei saabumise ees). Mõningal määral saab arvesse võtta seda, et L. Ladva vähemalt käest väänamist tunnistab (KarS § 57 lg

1 p 3). Seetõttu karistab kohus L. Ladvat kümne kuu pikkuse vangistusega.

23. Kehalise väärkohtlemise eest mõistetud karistust tuleb KarS § 64 lg 1 alt 1 alusel ähvardamise eest mõistetud karistuse võrra suurendada. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda KarS §

120 lg 1 järgset karistust KarS § 121 lg 2 p 2 alusel mõistetuga täielikult kaetuks, sest psüühiline vägivald (KarS § 120) erineb mõnevõrra füüsilisest (KarS § 121) ja L. Ladva peab reaalsel talle koormaval moel lunastama ka ähvardamise. Siiski ei ole tarvis liita üksikkaristusi täielikult, mistõttu moodustab kohus aasta pikkuse liitkaristuse.

24. KrMS t § 238 lg 2 alusel tuleb seda aastast lii karistust vähendada kolmandiku võrra ehk kaheksa kuuni.

25. Seda kaheksa kuulist vangistust tuleb KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015 otsusega mõistetud ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse võrra ehk ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb kaks aastat ja viis kuud vangistust.

(E) Menetluskulud

26. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Seda normi tuleb siiski lugeda koostoimes KrMS § 189 lgga 1: kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Viimasena viidatud norm tähendab seda, et kohtueelses menetluses otsustab selle, kas mingi rahasumma on kriminaalmenetluse kulu, uurimisasutus või prokuratuur. See omakorda tähendab, et kohus saab niisuguste kulude osas otsustada KrMS §

306 lg 1 p 14 kohaldades üksnes seda, kelle kanda need jäävad.

27. Kohtueelses menetluses loeti menetluskuluks 60 eurone (sh käibemaks) riigi õigusabi tasu (tl 44).

28. Kohtumenetluses esitas L. Ladva kaitsja Rein Napa taotluse lugeda menetluskuluks 387,12 eurot seoses R. Napa poolt L. Ladvale riigi õigusabi osutamisega. Selle taotluse hüvitab kohus osaliselt. Muu hulgas on kaitsja taotlenud 75 eurot (brutosummana 90 eurot) 16. mai 2018 istungil osalemise eest ja märkinud, et istung kestis tund ja 15 minutit. Tegelikult toimus istung kell 10.04–11.05 (tl 72 ja 76 pöördel). Seetõttu tuleb Justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (riigi õigusabi alused ja kord) § 1 lg 4 alusel lugeda istungi kestuseks tund aega ja tasu selle eest on riigi õigusabi aluste ja korra § 6 lg 5 kohaselt 50 eurot (brutosummana 60 eurot). Seega tuleb riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 2 ja § 22 lg 3 ning riigi õigusabi aluste ja korra

- - kohtumenetluses § 1 lg te 4, 5 ja 10, § 6 lg te 3, 4 ja 5 ning § 17 alusel lugeda tekkinud riigi õigusabi kuluks 357,12 eurot (sh käibemaks).

7 (7 )

29. Ka kuulub menetluskulu hulka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 750 eurot (vt Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1).

30. Et kohus teeb süüdimõi jäävad menetluskulud (kokku 1167 eurot) KrMS § stva otsuse, ,12

180 lg 1 ls 1 kohaselt L. Ladva kanda ja need tuleb talt välja mõista. Kulud tuleb KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tasuda kuu aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.

(F) Asitõend

31. A plaat meediasalvestustega (tl 20a) sitõendi –

– jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

/alla kirjutatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik