Legislator Case Law & Legislation
4-18-2579/11 AI generated

4-18-2579/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-18-2579/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 4-18-2579

Legislator headnote

AI generated

4-18-2579/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 4-18-2579

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 4-18-2579

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-2579 (2302,18,002919) Kohtunik Märt Toming Kohtusekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi

I.I

kaebus Põhja Prefektuuri

korrakaitse

liiklus kohtubüroo järelevalvekeskuse esindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 23.04.2018

otsusele nr 2302,18,002919 I.I

karistamises LS § 223 -s 1 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses,

s.o 300 eurot 36 - , LS § 2 s 1 ettenähtud väärteo lg

toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku

ulatuses, s.o 600 eurot ja

LS § 236 lg 2 alusel

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Me isikud netlusest osa võtnud Kohtuvälise menetleja esindaja: Margus Pihl

Menetlusalune isik: I.I;

: ik XXX; elukoht: xxxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.I

kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 23.04.2018

otsusele nr 2302,18,002919 I.I karistamises LS § 223 lg s 1 ettenähtud - väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, LS § 236

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o

600 eurot ja LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 3 kuuks LS § 236 lg 2 alusel lisakaristuse kohal osaliselt, so damise osas.

2.

kohtuesindusgrupi Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

juhtivspetsialisti Margus Pihli 23.04.2018 otsus nr 2302,18,002919 I.I

karistamises LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest r - ahatrahviga 75

trahviühiku ulatuses, s.o , LS § 2 s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 300 eurot 36 - lg

rahatrahviga 1 00 eurot ja

50 trahviühiku ulatuses, s.o 6 LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise LS § 236 lg ga 3 kuuks osaliselt, s.o 2 alusel

2

lisakaristuse kohaldamise osas. Muus osas jätta vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

3. Vaidlustatud otsuse kokku summas 900 ( sada) eurot tuleb

ga määratud rahatrahv üheksa

kassatsioonitähtaja, s o 30 päeva jooksul märgitud . tasuda vaidlustatud otsuses

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220185046571 .

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses

kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul saadab lahendit täitmisele pöörav ,

asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja

jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 avalikult tutvumiseks kättesaadav alates otsuse

teatavakstegemise , s.o alates 05.07.2018 K on päevast assatsiooni esitamise viimane tähtaeg .

06.08.2018. Kui kassatsioon

itähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 07.08.2018.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo iklusjärelevalvekeskuse

li kohtuesindusgrupi

juhtivspetsialisti Margus Pihli 23.04.2018 otsusega nr 2302,18,002919 karistati I.I

LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 -

trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, LS § s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 236 lgrahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 02.04.2018

kell 21:59 juhtis mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada

teist vara, sõitis otsa pargitud s/a Nissan reg. märgiga . Oma tegevusega põhjustas

XXXXXX

liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXle ja S Liising AS- alt EB le. Juht lahkus sündmuskoh

politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § nõudeid pani toime LS § 16 lg 1 ning 223 lg 1 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 169 lg 5 ja lg 4 p 4 ja 5 nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Kaebuses leidis kaebuse esitaja, et ta ei ole otsusega nõus, leidis, et selle väärteo, võib-olla isegi arusaamatuse eest võtta ära juhtimisõigus ja nõuda välja selline suur trahv ei ole õiglane. Hiljuti sai tööle ja kui tal ei ole juhtimisõigust, ta vallandatakse. Ka trahv on väga suur. Palub kohtul olla tema asja suhtes õiglane.

Kohtuistungil kaebuse juurde ja selgitas, et kui parkis, siis ilm oli halb, jäi kaebuse esitaja parkla puhastamata. Ei märganud. Võttis oma asjad ja läks koju, elab seal lähedal. Mõne aja

pärast avastas, et autot ei ole enam. Helistas politseisse ja öeldi, et oli liiklusõnnetus ning

tulgu hommikul. Siis sai teada, et oli riivanud. Ei eita, et võis olla, kuid ei märganud. On

raske materiaalne olukord, kui jääb töötuks, on väga raske. Töötab praegu Sushi baaris kullerina, juhiloast sõltub töö. Varem töötas Soomes, kuid seal tekkisid probleemid ja tuli ära.

Arved vaja maksta. Tema auto kohta öeldi, et numbrimärk oli mõlkis. Palub jätta

3 juhtimisõigus alles, muidu jääb tööst ilma, trahvi võiks ka võtta vähemaks. Ei eita et juhtus, ei märganud lihtsalt.

Tunnistajana üle kuulatu nägi kuidas 02.04.2018 õhtusel ajal Virbi 12 maja d selgitas, et

X1

juures üks auto riivas teist. Oli õnnetuskohast 5 meetri kaugusel. Viibis toidupoe

parkimiskohal. Oli hiline aeg, pood pandi juba kinni. Sõiduk sõitis parklasse, ei suutnud

pidama jääda, riivas linnamaasturi moodi autot ja andes gaasi tagurdas äärmisele parkimiskohale. Juht väljus autost ja kõndis mööda Virbi tänavat. Kõigepealt kõndis kilekott

käes poodi, see oli kinni ja siis läks mööda Virbit. Ei vaadanud ei kahjustatud sõidukit ega

enda autot. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk võis olla pruuni värvi, võib eksida. Teatas politseisse auto margi, Kia ja Hyundai on ühesugused, alguses võis eksida, et Kia, mudelit ei

oska täpsustada. Ütles numbrimärgi järgi. Valge sõiduk, mille vastu sõideti löögist ei

kõikunud ja signalisatsioon ka tööle ei hakanud. Valge sõiduk oli linnamaastur, Nissan. Vaatas mida teeb, helistas politseisse ja kirjeldas põhjustaja autot ja siis suuremat. Valge auto esistangel oli kriimud vasakus nurgas. Kokkupõrge oli esiosadega. Nägi seda vasakult poolt, tundus, et läks vastu parema poolega. Tema enda sõiduk oli keskmises reas. Kui valge sõiduk oli parkla ääres, siis tema oma oli diagonaalis keskel toidupoe poole. Parkis ära ja tuled jäid põlema. Imestas miks selliste rehvidega sõidab, sest väga libe oli.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et otsus on tehtud õigetel alustel, süüteokoosseis on olemas. Süüd või õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kui kohus arvestab kaebuse esitaja ütlustega, et juhtimisõigus on töötamiseks vajalik ja tühistab otsuse

selles osas, siis kohtuväline menetleja ei vaidlusta. Samuti ei vaidlusta kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Muus osas jätta tühistamata.

Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas:

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse pii dest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse ri

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 ,

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas

väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p ) ning kas lõpetada 8

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid -

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

LS § 223 lg 1 Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt LS § 223 lg s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse -

mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui - -

sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on

liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

Tutvudes v

ga, , I.I äärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse nähtub et

02.04.2018 kell 21:59 Tallinnas Virbi tn 12 juures süüdistatakse selles, et ta juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, mille

4

tõttu sõitis otsa parkivale sõidukile Nissan reg. märgiga XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXle ja SEB Liising AS-le.

Väärteotoimikus olevast vaatlusprotokollist ja lisatud fotodest nähtuvalt on vaadeldud

sündmuskohta ning nähtub, et liiklusõnnetuse sündmuskohaks on Virbi tn 12 juures asuv

parkla , lumi on maas. Parkiva valge Nissani parempoolsel esiosal on , kus pargivad sõidukid

näha kraapejäljed. Samuti nähtub Hyundai reg märgiga fotodelt XXXXXX esiosal kahjustused.

Tunnistaja l

X1i ütluste kohaselt nägi ta iiklusõnnetust pealt. Nägi, kuidas Hyundai reg

märgiga sõitis vastu parkivat Nissanit. Siis parkis juht oma auto XXXXXX parkla serva, tuli

autost välja ja jalutas Maximasse ning sealt edasi mööda Virbi tänavat Sõidukijuhiks oli

.

pikemat kasvu meesterahvas. Helistas . politseisse ja andis sõidukite kirjeldused

Hinnates e iga Hyundai eltoodud tõendeid kogumis saab tulla ühesele järeldusele, et just sõiduk

Sonata reg märgiga sõideti XXXXXX 02.04.2018 kell 21:59 Virbi tn 12 juures otsa Nissanile

reg. märgiga , mille tagajärjel d mõlemad sõiduki , mis nähtub XXXXXX sai

d kahjustusi ka

sõidukite vaatlusprotokolli fotodelt. Ka menetlusalune isik on ise tunnistanud, et just tema

selle sõidukiga sellel õhtul Maxima juures sõitis. Ka rendilepingu kohaselt on I.I

rentinud RC - XXXXXX perioodil OÜ lt Hyundai Sonata reg märgiga 08.03.2018 kuni 08.04.2018.

Väärteotoimiku materjalide kohaselt on Hyundai Sonata reg märgiga XXXXXX omanik

XX

ja XXXXXX Nissan reg. märgiga omanik SEB Liising OÜ. Sõiduki Nissan kasutajaks on X2, kes on kohtule saatnud Eurost Auto kalkulatsiooni taastamisremondi maksumuse kohta ning

remondi maksumuseks oleks 896, 88 eurot. Arvestades Huyndai vigastusi, siis on välised

vigastused samuti suhteliselt tühised, kuid sõiduk vajab ilmselgelt taastamisremonti.

Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine nii le XX

kui S Liising AS- EB le. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka

mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule

varalise kahju tekitamisega. tlusalusele isikule toime pandud Kohtuväline menetleja on mene

väärteos ette heitnud nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas LS § 16 lg 1

ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Antud juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt

tähelepanelik ning sõitis vastu parkivat autot, millega tekitas varalist kahju le ja SEB XX Liising AS-le. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 1 nõuet, s.o oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib kahjustada vara. Tegemist oli talvise ja pimeda

ajaga ja lumi oli maas. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt oli ilm halb, sadas lund ning

parklast oli lumi koristamata. Seega pidi menetlusalune isik enda selgituste kohaselt halbu

ilmastikuolusid arvestama ning Juhul, kui liikluses olema eriti ettevaatlik ja tähelepanelik.

kaebuse esitaja oleks eelviidatud nõuet järginud, oleks olnud ka välistatud otsasõit, s.t oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav.

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt hoolas, siis on süütegu toime pandud vähemalt

kaudse tahtlusega. Isik p ei ole talvistel teeoludel piisavalt idas võimalikuks, et kui ta

tähelepanelik ja ei täida piisava hoolsusega liiklusnõudeid, siis võib ta põhjustada liiklusõnnetuse.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 1 nõuet ja pani

toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

5

LS § 236 lg 1

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 169 lg 5 nõu ja lg 4 p 4 ja 5 ete rikkumises ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et

tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka

varaline kahju. LS § 169 lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse

järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste

olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega.

Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune

isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse

liiklusõnnetusest teatamiseks. LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. LS § 169 lg 4 p 1 kohaselt ei

pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud

või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et

nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid

üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks

tingimuseks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses

osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute

andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise

kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on

liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja

sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse

põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid

järgides, ei leidu. Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt

sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi. Seega ei ole

liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud LS § 169 lg 4 sätestatud

nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise

alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada.

Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt. Asjaolul, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduk jäi samasse parklasse, ei ole

mingit tähtsust, kuivõrd liikluses vastutab tagajärgede eest juht ja liiklusseaduses sätestatud kohustused lasuvad juhil, mitte sõidukil.

Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2 - 4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS § 169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud

puudusid. Samasugusel seisukohal on ka o . maksvõetud kohtupraktika Käesoleval juhul ei ole

liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele

jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku

kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses

osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist st välja ja tuli menetlusalune isik oma auto lahkus

sündmuskohalt läks Maximasse ning ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades

aru saama sellest, et tal ei õnnestunud parklas ohutult manööverdada ja et ta põhju o li stanud

6

liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb

teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis sündmust pealt näinud kõrvaline isik. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas kogut kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et ud ja kohtu poolt I.I

gude tunnused ning need käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärte

väärte on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärte od gudena.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu

on aset leidnud (§ 133 p 2) ning menetlusalune isik (§ selle on toime pannud 133 p 3). Kuna

kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud

väärte toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale gude

inkrimineeritud väärte väärte õigesti kvalifitseeritud (§ gude koosseisutunnused, on need od 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10

lg 1, 2

mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg s 1 ettenähtud - väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, LS § 236 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot

ja LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Seega

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse

kohaldamise alustega

, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7),

mistõttu süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 ka

alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt

on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10)

.

Karistuse määramine

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-,

maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni LS § 223 lg 2 kuue kuuni.

kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine

oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 236 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline

7

menetleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Hinnates I.I

süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü

hinnatav keskmisest väiksemana, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe

alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukitele tekitatud kahjustused

ei olnud suured. Lisaks lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest

teavitamata,

mille puhul hindab kohus süüd keskmiseks.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohtuistungil

antud selgitustest ja vabandamisest tulenevalt võib asuda seisukohale, et menetlusalune isik kahetses toimepandut, mida kohus saab arvestada kergendava asjaoluna.

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest

ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu

allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki täida korrektselt liiklusnõudeid juhid, kes ei .

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. uväline Antud juhul koht menetleja on karistused mõlema väärteo eest mõistnud vastavalt süü suurusele, s.o LS § 223

lg 1 s ettenähtud süüteo puhul alla anktsioonimäära keskmist määra ja LS § 236 lg 1

ettenähtud süüteo puhul sanktsioonimäära keskmises määra määratud karistus s. Kohus loeb ed

proportsionaalseks suurusega. süü

Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille

kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab

vastama karistuse eesmärkidele. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et mõlema süüteo

toimepanemise eest on nii põhi kui ka lisakaristusena ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse - äravõtmine

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat

ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse

kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav

ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab

tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib

ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

Karistuse valikul st, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute tuleb lähtuda võimaluse

süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt

rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu

tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse

kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad

asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Menetlusaluse isiku

karistusandmetest nähtuvalt tal kehtivaid väärteokaristusi ei ole, samas on isikul 1 kehtiv

kriminaalkaristus KarS § 424 ettenähtud Samas on KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest.

ettenähtud kuritegu toime pandud 16.07.2014, so neli aastat tagasi ja menetlusalust isikut karistati rahalise karistusega ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kuivõrd

rahalise karistuse tasumine oli määratud ositi 12 kuu jooksul ja rahaline karistus tasuti

04.11.2015, on mõistetud karistus senini kehtiv kuna KarRegS § 24 lg 1 p 5 kohaselt

kustutatakse karistusandmed rahalise karistuse tasumisest 3 aasta möödumisel. Arvestades

seda, et tegemist oli küll liiklusalase süüteoga, kuid siiski teiseliigilisega ning eelmise süüteo

toimepanemisest on möödunud 4 aastat, leiab kohus, et korduva süüteo toimepanemise ohtu siiski tuvastatud ei ole. Lisaks sellele ei ole tegemist ka mõne piirmäära olulise ületamisega.

8

Puutuvalt hoolimatusse suhtumisse oma teosse tuleb märkida, et selline etteheide sisaldub juba menetlusalusele isikule etteheidetavates tegudes enestes, mistõttu seda eraldi arvestada ei saaks. Küll on kaebuse esitaja toime pannud kaks väärtegu, s.t põhiteole järgnes teine tegu ja tegemist on täiendava liiklusnõuete rikkumisega.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse

isiku suhtes ei olnud vältimatult vajalik ja möödapääsmatu ning kohtu arvates piisab menetlusaluse isiku karistamisest ka kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvidega, milliste

vähendamist kohus menetlusaluse isiku süü suurust arvestades võimalikuks ei pea. Seetõttu

leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb LS § 236 lg 2 alusel kohaldatud lisakaristuse osas tühistada.

Kaebuse esitaja on palunud juhtimisõiguse alles jätta seoses tööl käimise ja töökoha säilimise vajadusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt kohtupraktikale ei ole juhtimisõiguse

säilimise vajalikkus töötamiseks lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Juhul, kui isiku

süü suurus eripreventiivsed eesmärgid annavad küllaldase aluse juhtimisõiguse äravõtmise ja

kohaldamiseks, ei oma süüdlase töö iseloom ega elukorralduse iseärasused lisakaristuse kohaldamisel mingit tähtsust. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg-s 2, mille kohaselt ei

või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit

liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Seega peab menetlusalune isik aru saama sellest, et

edaspidi peab ta sõltumata oma töö iseloomust liikluses käituma viisil, mis välistab tema karistamise juhtimisõiguse äravõtmisega ning juhul, kui menetlusalune isik paneb ajal, mil tal on kehtiv karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, toime uue liiklusalase süüteo, peab

ta arvestama sellega, et t . emalt võidakse juhtimisõigus karistusena ära võtta

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda koh välise tu menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Küll peab kohus võimalikuks kergendada kaebuse esitaja karistust

lisakaristuse osas ning b tühista otsuse LS § 236 lg 2 alusel lisakaristuse kohaldamise osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata.

M

ärt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/