3-18-1078/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Haldusasjas number 3-18-1078 Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2018, Tartu Kohtuasi A.V. kaebus Tartu linna tegevuse peale

RESOLUTSIOON

Tagastada A.V. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. A.V. esitas Tartu linnale 18. märtsil 2018 teabenõudena pealkirjastatud avalduse. Avalduse esitaja märkis avalduses kokkuvõtlikult järgmist. Avaldaja on linnaüürikorteris elava lapse isa ja ta on lapsele iga kuu elatist maksnud. Endine naine nõuab avaldajalt elatise tõstmist. Endine naine väidab, et tal tuleb linnale iga kuu maksta üüri ja kommunaalmakseid 145 eurot. Avaldaja palus teatada: 1) Kas selline väide on õige? Kuidas jaguneb tema lapse üüri maksmise kohustus? 3) Kas sots-osakond ei kompenseeri üüre? 4) Kuidas jaguneb endise naise sotsiaaltoetus tema isiklikuks otstarbeks (suits, alkohol jne) või on see mõeldud ema ja lapse peale? 5) Kas üürikorteris elaval kolmandal isikul puudub üürikohustus? Miks avaldaja laps peab kõrvalisi isikuid üleval pidama?!

2. Tartu linn vastas A. V.le 27. märtsi 2018. a kirjaga nr 13-8.1/04959, milles kokkuvõtlikult selgitas elatise tasumise, määramise, suuruse ja tasumise kohustust ning tsiviilasjas nr 2-16- 2598 tehtud lahendit.

3. A. V. volitas ennast esindama Monica Meristo-Dmitrijevat. Meristo Õigusbüroo OÜ pöördus 19. märtsil 2018 Tartu linna poole järgmiste küsimustega: 1) Kui suured on kommunaalkulud antud korteris? 2) Kas A. V. endine naine saab toetus puudega lapse hooldamise eest peale pensioni?

4. Tartu linn vastas Meristo Õigusbüroo OÜ-le 9. aprilli 2018. a kirjaga nr 21.3-2/04772, milles märkis järgmist. Eluruumi võlgnevus seisuga 12. märts 2018 on 842 eurot ja 22 senti. Eluruumi kommunaalkulud olid eluaseme saajale edastatud arvete alusel keskmiselt 147 eurot ja 16 senti. A. V. endine elukaaslane allkirjastas deklaratiivse võlatunnistuse, millega kohustas võlgnevuse likvideerima 6. detsembriks 2019. A. V. endisele elukaaslasele laekub puudega lapse sotsisaaltoetus 80 eurot ja 55 senti ning peretoetus 55 eurot. Tartu linn ei tasu vanemale teisi sotsiaaltoetusi.

2

5. A. V. esitas kohtusse avalduse. Avaldaja märgib, et ta pöördus 18. märtsil 2018 teabenõudega Tartu linna poole, milles palus vastata järgmistele küsimustele: 1) Kas vastab tõele, et avaldaja laps peab iga kuu tasuma üüri 145 eurot ja seda peab maksma ka lapse ema? 2) Kas avaldaja endine naine saab sotsiaaltoetusi? Kui jah, milliseid ja kuidas need jagunema peavad? 3) Kui suure summa osas on avaldaja poeg üürikohustuslane? Kuidas üür peaks jagunema, kui korteris elab ka kolmas isik? Avaldaja märgib, et linn ei vastanud 18. märtsi 2018. a pöördumisele.

KOHTU SEISUKOHT

6. Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (Avaliku teabe seadus (AvTS) § 3 lg 1). Teabevaldaja on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras (AvTS § 9 lg 1). Teabevaldajaks on mh kohaliku omavalitsuse asutus (AvTS § 5 lg 1 p 1). Teabenõue loetakse täidetuks, kui teave on teabenõudjale edastatud seaduses sätestatud viisil (AvTS § 20 p 1).

7. Halduskohus möönab, et Tartu linn ei vastanud 27. märtsi 2018. a kirjas nendele küsimustele, mis A. V. 18. märtsil 2018 Tartu linnale esitas. Samas pöördus A.V. esindaja sarnaste küsimustega Tartu linna poole, millele Tartu linn 9. aprillil 2018 vastas. Viimases kirjas andis Tartu linn teavet selle kohta, kui suur on A.V. endise naise kasutada oleva eluruumi võlgnevus, kuumakse, samuti selgitas linn, kui suuri ja milliseid toetusi avaldaja endisele elukaaslasele ja lapsele makstakse.

Kas linna ja A.V. endise naise vahel sõlmitud eluruumiüürilepingu kohaselt tuleb ka kolmandatel isikutel tasuda eluruumi kasutamise eest, seda teavet ei tule eelduslikult käsitada avaliku teabena. Viimati märgitud teave puudutab eeskätt lepingupooli ning konkreetses lepingus märgitud tingimuste avalikustamiseks puudub avalik huvi. Kuidas A.V. endine naine talle laekuvaid toetusi kasutab, selle kohta puudub linnal eelduslikult teave (AvTS § 23 lg 1 p 2).

Kokkuvõtlikult on halduskohus seisukohal, et Tartu linna 9. aprilli 2018. a vastuskirjaga tuleb teabenõude lugeda täidetuks (AvTS § 20 p 1).

8. Kuna teabenõude saab lugeda täidetuks, ei võta halduskohus seisukohta küsimuses, kas kaebaja nõutud teave on üldse avalik teave AvTS § 3 ja § 23 lg 1 p 1 mõttes. Halduskohtu hinnangul nõuab A.V. vaidlusalust teavet eeskätt selleks, et esitada enda vastuväited elatise suurendamise hagile. Kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 236 lg 2).

9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna kaebaja teabenõue tuli lugeda täidetuks, ei ole võimalik tal praeguse kaebusega eesmärki enam saavutada. Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma