4-18-2257/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2018, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-18-2257

Kohtunik Heli Väinaste

Väärteo väärteoasi § 227 lg järgi asi T.I LS

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxxu G Ku 25.04.2018 kiirmenetluse otsus nr 10220162625944 2590,18,002148 väärteoasjas nr:

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik T.I (isikukood

XXX, elukoht xxxx, e-post: ); xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.T.I kaebus rahuldada.

2. - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxxu G Ku 25.04.2018 kiirmenetluse otsus nr

10220162625944 väärteoasjas nr: 2590,18,002148, millega määrati T.I le LS § 227 -

lg 1 alusel karistuseks r , s.o 96 eurot, osaliselt ahatrahv 24 trahviühikut karistuse määramise osas ja teha selles osas uus otsus.

3. Mõista LS § 227 lg 1 T.I-le

alusel karistuseks rahatrahv 17 trahviühikut, s.o 6 eurot.

Rahatrahv summas 68 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas,

EE932200221023778606 Swedbankis, 403300333416110002 Danske Bank AS Eesti EE

filiaalis või . Kohustuslik on märkida viitenumber EE701700017001577198 Luminor Bankis

10220162625944. Kui rahatrahv ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.04.2018 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx G K kiirmenetluse otsuse nr T.I 10220162625944 väärteoasjas nr: 2590,18,002148 suhtes. Otsuse kohaselt juhtis -Viru T.I 25.04.2018 kell 10.15 Lääne maakonnas Tapa vallas Järva-Jaani-Tamsalu-Kullenga mnt 23. km-l, liikudes Kullenga suunas, mootorsõidukit registreerimismärgiga asulavälisel teel kiirusega 115 km/h +/ xxxx xxxx

- 8

km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 17 km/h võrra. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 1 järgi. Menetlusalusele isikule T.I le määrati LS § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv -

trahviühiku Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja märkinud, t, s.o 96 eurot. et isik kahetseb.

2. 25.04.2018 esitas menetlusalune isik T.I Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusele nr 10220162625944. Kaebuse kohaselt ei nõustu T.I nimetatud otsusega, kuna sündmus juhtus kogemata ja ta kahetses juhtunut kohe. Eelnevad karistused on kõik makstud ja aegunud. Menetlusalune isik palub vähendada karistust (mis on hetkel peaaegu maksimum), kuna peres kasvab 3 alaealist ülalpeetavat. Kohtuistungist ta ei soovi osa võtta. Kuivõrd esitatud kaebuses esinesid puudused, jättis Viru Maakohus 03.05.2018 määrusega T.I kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 06.05.2018 menetlusaluse isiku poolt esitatud uue kaebuse kohaselt soovib T.I vaidlustada trahvisumma. Kiirmenetlusega nõustudes ta eeldas, et ei määrata peaaegu maksimaalset karistust. Ta soovib trahvisumma vähendamist. Peres kasvab 3 alaealist last ja rahast lihtsalt ei jätku nii palju trahvi maksta. Ta kahetseb juhtunut ja on edaspidi hoolikam. väga

3. 04.06.2018 kohtule saabunud vastuskirjas T.I kaebusele märgib kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik pani nimetatud teo toime teadlikult. Samuti on isikul varasemalt mitmeid erinevaid liiklusrikkumisi, mis illustreerib menetlusaluse isiku suhtumist liikluskultuuri. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Määratu d karistus peab olema selline, mis tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning isik on sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Karistuse liigi määramise eesmärgiks on panna menetlusalune isik teistega hoolivalt ja arvestavalt käituma. Karistus peab avaldama mõju ning peab toimima. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1- -07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmär milline karistus võiks efektiivsemalt välistada gi saavutamiseks (prognoosimaks

edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne ees us ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et märk on tagada õigusnormide tõsiselt võetav süütegudele reageeritaks õigeaegselt.

Kohtuvälin nõus võimaldama menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi e menetleja on tasumist ositi, kuid ei ole nõus rahatrahvi vähendamisega, kuna isikule määratud karistus on proportsionaalne isiku toimepandud teoga. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirj - alikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustunud mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised -

küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistava - id

asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

6. Liiklusseaduse (LS) 15 lg 1 p 1 kohaselt § suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. LS § 227 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontro tasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse lli puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-

10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Menetlusalusele isikule T.I-le on 25.04.2018 kiirmenetluse otsusega nr

10220162625944 väärteoasjas nr: 2590,18,002148 määratud LS § 227 lg 1 alusel karistus selle eest, et ta 25.04.2018 kell 10.15 juhtis Lääne Viru maakonnas Tapa vallas Järva - -Jaani-

Tamsa -Kullenga mnt 23. km-l, liikudes Kullenga suunas, sel teel lu mootorsõidukit asulaväli kiirusega 115 km/h +/- 8 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 17 km/h võrra.

7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 57 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses märkida väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid, sama §-i p 81

-i p 9 kohaselt menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta ning sama § kohaselt väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Kiirmenetluse otsuses on tõenditeks märgitud video ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 10) nähtub, et 25.04.2018 kell 10.15 teostas xxxx G

K xxxx riikliku järelevalve korras T.I poolt juhitud mootorsõiduki

registreerimismärgiga liikumiskiiruse mõõtmist, mõõtmise koht: Tamsalu vald Järva xxxx - Jaani-Tamsalu-Kullenga mnt 23. km, sõidu suund: Kullenga. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 90 km/h. Kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr 019598, DP antennid KC064389 ja KR020053, tabloo DI012663. Seade testitud 25.04.2018 kell 08.15 ning töökorras. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli: ühtlaselt tõusev/kõrgenev.

Kiirusmõõturi lugem: 115 m/h, kiiruse mõõtmise laien määramatus +/

8 km/h. Lõplik d -

mõõtetulemus: 107 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. T.I allkirjastas protokolli ning kirjutas märkuste alla, et on näiduga tutvunud ja nõus. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat.

Videost (tl 11) nähtub, et 25.04.2018 teostas politseipatrull vastutulevate sõidukite kiiruse mõõtmist liikuvast sõidukist. Neile vastassuunast läheneva sõiduki liikumiskiiruseks fikseeris kiirusmõõtur 115 km/h. Patrull järgnes sõidukile ning peatas selle, sõidukiks oli xxxx registreerimismärgiga xxxx.

Kiirmenetluse otsuses on menetlusaluse isiku T.I ütlused väärteo kohta

(tl 9):

„25.04.2018 juhtisin autot ja ületasin sõidukiirust. Kahetsen juhtunut väga.“ T.I ütluste all on tema allkiri.

Seega on kiirmenetluse otsuses loetletud tõenditega ning menetlusaluse isiku T.I ütlustega tõendatud, et ta juhtis 5.04.2018 kell 10.15 Lääne -Viru maakonnas Tapa vallas

Järva l, liikudes Kullenga suunas, mootorsõidukit -Jaani-Tamsalu-Kullenga mnt 23. km-

asulavälisel teel kiirusega 115 km/h +/ 8 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust -

(90 km/h) mitte vähem kui 17 km/h võrra, pannes sellega toime LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne kahtlus. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. S § 227 lg 1 järgi Kohus leiab, et T.I pani L kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega, sest sõites asulavälisel teel lubatud suurimast sõidukiirusest, s.o 90 km/h, suurema kiirusega, pidi menetlusalune isik teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning vähemalt möönma seda. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu -s 29

väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. -

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 227 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik T.I.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 1 alusel karistanud menetlusalust isikut T.I rahatrahviga 24 trahviühikut, s.o 96 eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või . KarS määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku T.I karistust kergendav asjaolu on kahetsus.

Karistusregistri (tl 12-14) kohaselt on T.I kehtivat õiendi käesoleval ajal 19

väärteokaristust. uuri Jõhvi Viimati karistati teda Politseija Piirivalveameti Ida prefekt politseijaoskonna 24.12.2016 otsusega LS § 201 lg 1, 207 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Nimetatud

väärteootsus jõustus 10.01.2017 ja karistus on täidetud 21.05.2017. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. 21.05.2018. Samas käesoleva väärteo Seega viimase karistuse andmed kustutati toimepanemise ajal oli nimetatud karistus kehtiv. Teised karistusregistris sisalduvad väärteootsused on jõustunud aastatel 2009 2012, kõikide otsustega on isikule määratud -

karistuseks rahatrahv ning kuigi nende kar ub, istuste täitmise kohta info puud võib nende täitmine käesolevaks ajaks olla aegunud. KarS § 82 lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §

-le 82.

Seega tuleb asuda seisukohale, et kui täitmise aegumine ei ole peatunud, siis ei ole T.I käesoleval ajal kehtivaid väärteokaristusi, küll aga oli tal väärteo toimepanemise ajal, s.o 25.04.2018, üks kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg 1, 207 järgi. Eeltoodust tulenevalt ei ole T.I varem samalaadse rikkumise eest väärteokorras karistatud. Samas märgib kohus, et lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele.

Siiski nõustub kohus menetlusaluse isikuga ning leiab, et kohtuvälise menetleja poolt T.I le -

määratud karistus ei ole proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga. Kohtuväline menetleja on määranud isikule rahatrahvi 24 trahviühikut, mis on üle sanktsiooni keskmise määra, kuigi on märkinud karistust kergendavaks asjaoluks menetlusaluse isiku kahetsuse.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis T.I puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et T.I süü on keskmisest suurem – kiirust on üle LS § 227 lõikes 1

tatud

ette nähtud süüteo ülemmäära lähedases määras, tegu on toime pandud tahtlikult. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. T.I on toime pannud liiklussüüteo, mille tahtlikult ületas kiirust. Eirates tahtlikult ga ta kehtestatud piirkiirust, väljendab liikleja oma ükskõiksust teiste liiklejate turvalisusesse. Kohus leiab, et LS § 227 lg 1 rikkumise eest on menetlusaluse isiku süüga proportsionaalne karistus rahatrahv 17 trahviühikut, s.o 68 eurot, mis on ette nähtud sanktsiooni keskmise määra lähedane.

9.

120 lg-

132 p-st 2 -134 rahuldab Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § st 1, § , § 133

kohus T.I kaebuse ja tühistab Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx G Ku 25.04.2018 kiirmenetluse otsuse nr 10220162625944 väärteoasjas nr: 2590,18,002148 osaliselt, s.o T.I-le LS § 227 lg 1 alusel määratud karistuse osas, tehes selles osas uue otsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik