2-17-122466/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-122466

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Xxxvastu võla

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja

Tarvo Ilves (e-post: menetlus@plusplus.ee)

Kostja: Xxx(isikukood: xxx, kohtule elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Xxxhageja Aktsiaselts PlusPlus Capital

kasuks põhivõlgnevus summas 1473,95 eurot, intress summas

86,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas

97,81 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Xxxhageja Aktsiaselts PlusPlus Capital

kasuks viivis tasumata põhinõudelt (1473,95 eurot) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.01.2018 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt Xxxhageja Aktsiaselts PlusPlus Capital

kasuks põhjendatud menetluskulud summas 375 eurot (riigilõiv

225 eur + põhjendatud õigusabikulud 150 eur).

6. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

kostjal

Xxxtasuda

hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

kasuks

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja

võib

esitada

kohtuotsusele

apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada

kõik

asja

ettevalmistamise

lõpuleviimiseks

vajalik.

Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem

kui

1500

eurot.

Kautsjon

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE062200221059223099

Swedbankis,

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

SEB

Pangas,

arveldusarvele

nr

EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või

arveldusarvele

nr

EE221700017003510302

Nordea

Bank

Finland PLC Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgituse reale

tuleb

märkida

selgelt

ja

arusaadavalt:

Harju

Maakohtu

Kentmanni

kohtumaja,

tsiviilasja

number,

milles

kautsjoni

tasutakse

ja

isiku

nimi,

kelle

eest

kautsjon

tasuti.

Maksedokument

kautsjoni

tasumise

kohta

või

maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks

kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja

kestel

ka

menetlustoimingu,

mille

tegemiseks

ta

menetlusabi

taotleb,

eelkõige

esitama

kaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava

ja põhjendava osa.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus

või

teistmisavaldus

lahendatakse

või

hagi

või

hagita

menetluse

avaldus

või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot ja hageja õigusabikulud on 250 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi

kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu

summas 250 eurot põhjendamatu. Hinnates asja keerukust ja asjas esitatud materjale leiab kohus,

et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei saa olla suuremad kui 150 eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja

need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 375 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale

edasi

kaevates,

millega

menetluskulude

jaotus

kindlaks

määrati.

Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik