2-17-19195/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 3. juuli 2018. a

Tsiviilasja number

2-17-19195

Tsiviilasi

R.S. hagi R.S. , R.S. ja S.S. vastu elatise

vähendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Kostja I 527 eurot 40 senti

Kostja II 527 eurot 40 senti

Kostja III 527 eurot 40 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. aprilli 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.S. e apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): R.S. (isikukood XXXX), esindaja

Õnneli Matt

Vastustajad:

(kostja I): R.S. (isikukood XXX)

(kostja II): R.S. (isikukood XXX)

(kostja III): S.S. (isikukood XXX)

kostjate seaduslik esindaja E.P. , lepinguline esindaja Ain

Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.S. e apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Makohtu 18. aprilli 2018. a otsus

muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus R.S. kanda.

R.S. l, R.S. l ja S.S. l puuduvad ringkonnakohtus

hüvitatavad menetluskulud.

4. Võtta tsiviilasja juurde täiteasjade nr 034/2017/1742,

nr 034/2017/1744 ja nr 034/2017/1743 väljatrükid,

XXX

andmete

väljatrükk

E-Krediidiinfost,

äriregistrist

ja

www.tent24.ee-st,

XXX

2016

majandusaasta aruanne, äriregistri väljatrükid XXX

OÜ ja XXX OÜ registriandmete kohta ning R.S. e

seisukoht ja menetluskulude nimekiri.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. R.S. (hageja) esitas 29. detsembril 2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse R.S. (kostja I), R.S.

(kostja II) ja S.S. (kostja III) vastu elatise vähendamiseks. Hageja soovib, et kohus määraks

kostjate ülalpidamiseks igakuise elatisena ühe lapse kohta 48% poolest Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast kuni iga kostja täisealiseks saamiseni, s.o 2018. aastal 120

eurot kuus kostja kohta.

Hagiavalduse kohaselt kolisid hageja ja kostjate ema lahku detsembris 2014. Maja ja kõik sinna

juurde kuuluva, mis oli hageja soetatud, jäi kostjatele ja kostjate emale. Majalaenu sissemakse

ja sisustuse osas hageja mingeid nõudeid esitanud ei ole. Pangalaen on hageja nimel. Kostjad

jäid ema juurde elama. Hageja on tasunud kostjatele igakuiselt elatist summas 470 kuni 530

eurot. Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2017 määrusega kinnitati hageja ja kostjate vahel sõlmitud

kompromiss, millega lepiti kokku, et hageja tasub kostjatele igakuiselt elatisena alates

1. veebruarist 2017 kokku 535 eurot 80 senti, mis on kohtumääruse kohaselt 38% Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud töötasu miinimummäärast.

Hageja tasus kostjatele elatist kokkuleppest igakuiselt 30 kuni 50 eurot vähem, mistõttu tekkis

hagejal oktoobriks 2017 elatise võlgnevus 504 eurot 40 senti, mille osas edastas kostjate ema

nõude kohtutäiturile sundtäitmiseks. Hageja kontod on arestitud. Hagejal ei olnud võimalik

kohtutäituri juures koostada maksegraafikut. Hageja peab tasuma ka täitemenetlusega

kaasnevad kohtutäituri tasud. Hageja on proovinud maksta kostjatele elatist sularahas, kuid

kostjate ema ei ole sellele ettepanekule reageerinud.

Hageja ülalpidamisel on ka hageja tütar A.S. (sünd XXX), kes elab hageja vanemate juures.

A.S. e ema ei osale lapse ülalpidamises. Hageja vanemad on pensionärid ja neil puuduvad

materiaalsed vahendid lapse vajaduste täitmiseks, mistõttu on hageja kohustatud igakuiselt last

rahaliselt toetama.

Varasemat kohtulahendit tehes ei võetud arvesse hageja 22. märtsil 2017 sündinud viiendat last.

Hageja elab koos lapsega ja peab teda üleval.

Juulis 2017 muutus peretoetuse maksmise kord. Peretoetus suurenes 300 euro võrra. Hageja

leiab, et ei ole õiglane, et hageja maksab kostjatele elatist ja samas peab üleval ka ennast ja uut

peret. Hageja teab, et peab kostjaid üleval pidama, kuid leiab, et uus kehtima hakanud

lastetoetus kergendaks hageja olukorda, kui ta saaks maksta selle arvelt veidi vähem elatist.

Hageja oli sunnitud maksma elatist vähem, kuna hageja firma läks pankrotti ning hetkel töötab

hageja ennast uuesti üles ja elatub oma abikaasalt saadud rahast. Hageja leiab, et kui ta maksaks

igale lapsele 120 eurot kuus, kokku 360 eurot kuus ning kostjate ema annaks oma panuse ja

lastetoetuse, siis oleks see kokku 1220 eurot ehk 406 eurot lapse kohta ühes kuus.

Hageja majanduslik olukord on võrreldes kohtumääruse jõustumise ajaga oluliselt halvenenud

ning kostjate oma paranenud. Kuna kostjate ema juures ülalpidamisel on kaks poissi ja tüdruk,

siis nende kulud kattuvad osaliselt. Hageja ei ole võimeline tasuma nõutavas määras elatist,

kuna tema ülalpidamisel on kokku viis last. Hageja igakuine töötasu on 500 eurot. Hageja

selgitas, et 31. jaanuaril 2017 kompromissi sõlmides hindas hageja oma majanduslikke võimeid

üle ja reaalsuses ei suuda ta kokkulepitud summat maksta.

XXX ei ole lisaväärtust loonud, tegemist on välisriigist ostetud materjalide pöördmaksustatud

käibemaksuga. Ettevõte ei oleks enam jätkusuutlik, kui hagejale makstaks töötasuna 2000 eurot

kuus. XXX -l on laene kogusummas 135 000 eurot.

Laste ema ei käi tööl ning peab ennast üleval kostjatele mõeldud rahade eest. Kostjatele ühes

kuus kuuluv raha on hetkel umbes 1600 eurot koos ema ja hageja panuse ning lastetoetustega.

Kostjate ema on materiaalselt paremini kindlustatud. Kostjate emale kuulub 55 m2 suurune

korter Tartu linnas Raekoja plats 11 majas ja maja koos kinnistuga Tartu linnas Sepavälja

tänaval, mis on hageja soetatud. Vale on seisukoht, et kostjate ema ei saa tööl käia, kuna kahel

lapsel on puue. Lapsed ei vaja erihoolt ja käivad koolis, lasteaias kui ka trennides. Hageja ei ole

kohustatud kostjate ema üleval pidama.

2. Kostjad palusid jätta hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjad sõlmisid hagejaga tsiviilasjas nr 2-16-124779 kompromissi, milles tehti olulisi

järeleandmisi nii elatise maksmise summa kui ka elatise maksmise alguse osas. Enne

kompromissi sõlmimist pakkus hageja, et ta tasub kostjatele elatisena kokku 400 eurot. Hagis

taotleb hageja elatise vähendamist 360 eurole kuus. Tsiviilasjas nr 2-16-124779 olid arutlusel

kõik käesolevas hagis esitatud probleemid, sh laste huvid ja vajadused, nn mastaabiefekt, laste

kohta makstavad toetused (ka 2017 suvest toetuste kasv), kostjate ema sissetulekud ja võimalus

neid suurendada, hageja sissetulekud ja väidetavalt tasuta töö tema abikaasale kuuluvas

ettevõttes, hageja väidetav osavõtt tütre A.S. e kasvatamisest ja toetamisest, hageja uue lapse

sünd. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi uut asjaolu, mis õigustaks elatise vähendamist.

Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on töövõimetu või et teised hageja lapsed

jäävad praegu makstava elatise tõttu vähemkindlustatuks. A.S. on faktiliselt hageja vanemate

ülalpidamisel. Sotsiaalmeediast nähtuvate piltide järgi ei kajastu hageja vanimal tütrel mingit

majanduslikku kitsikust.

Hageja noorim laps ei saa olla majanduslikus kitsikuses. Kinnisturaamatu andmetel kuulub

hageja abikaasale viis kinnisasja. Sotsiaalmeediast nähtub, et lapse kuue kuu sünnipäeva peeti

mõisas, 2017 on käidud soojal maal reisil jne. Hageja abikaasa on edukas ettevõtja ning hageja

ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tema pere on majanduslikus kitsikuses.

Hageja on XXX juhatuse ainuke liige ja ilmselt selle ettevõtte tootmis- ja müügijuht. XXX

omab tootmishoonet Kernu külas ning nimetatud kinnisasja viimane müügihind oli 100 000

eurot. Ettevõtte tasus 2017 IV kvartalis 266 235 eurose käibe juures tööjõumakse 1912 eurot

28 senti ja teisi riiklikke makse 31 892 eurot 10 senti. XXX on loonud müügikasumit enam kui

28 000 euro eest kuus. Ettevõtte suudaks maksta enam kui 2000 eurost netopalka. Hageja loob

suurepärast tööd tehes lisandväärtust oma abikaasale ja tema pärijatele ning ei mõtle ega tegutse

oma teiste laste huvides.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 18. aprilli 2018 otsusega hageja hagi kostjate vastu makstava elatise

vähendamiseks rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus asus seisukohale, et puudub vaidlus, et kostjad elavad koos oma emaga, kes

korraldab nende igapäevast elu.

Tartu Maakohus võttis vastu ja kinnitas 31. jaanuari 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124779

kostjate ja hageja vahel sõlmitud kompromissi, mille järgi kohustus hageja igakuiselt maksma

kostjate ülalpidamiseks 38% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumtöötasust,

s.o kokku 535 eurot 80 senti alates 1. veebruarist 2017.

Hageja sõnul on asjaolud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga muutunud: 1) hagejal on

sündinud uus laps, keda elatise summa väljamõistmisel arvesse ei võetud; 2) lasteraha on

tõusnud 300 eurot; 3) hageja peab ühe aasta jooksul tasuma igakuiselt kohtutäiturile 200 eurot;

4) hageja hindas kompromissi sõlmimise ajal üle oma majanduslikke võimeid.

Maakohus märkis, et tsiviilasja nr 2-16-124779 toimikus olevatest dokumentidest on näha, et

pooled olid teadlikud sellest, et hageja perekonda on sündimas veel üks laps ning hagejal on

varasemast suhtest tütar. Seega ei saa väita, et neid asjaolusid kompromissi sõlmimisel ei

arvestatud.

Maakohus selgitas, et täitemenetlus algatati seetõttu, et hageja maksis kostjatele elatist

kokkulepitust vähem. Hageja on ennast ise sellesse olukorda pannud ning maakohtu hinnangul

ei saa seetõttu tema alaealisi lapsi karistada elatise vähendamisega. Asjaolu, et hageja hindas

kompromissi sõlmimisel oma võimeid üle, ei anna alust elatise vähendamiseks. Kokkuleppe

sõlmimisel arvestati suurelt jaolt olukorraga, milles hageja ennast praegu leiab olevat.

Maakohus leidis, et tsiviilasja nr 2-16-124779 toimikus olevatest materjalidest, sh kohtuistungi

protokollist ei tulene, et kompromissi sõlmimisel oleks arutatud lasterikka pere toetust

(perehüvitiste seaduse § 21), mis on kostjate puhul 300 eurot kuus (PHS § 21 lg 3). Maakohtu

hinnangul ei ole aga tegemist sellise asjaoluga, mis annaks aluse hagejalt väljamõistetud elatise

vähendamiseks. Hageja ei ole tõendanud ega veenvalt põhistanud, et kostjate vajadused on

väiksemad kui kompromissiga väljamõistetud elatise summa või et hageja majanduslik olukord

oleks nii halb, et see annaks alust vähendada elatise summat riiklike peretoetuste arvelt.

Hageja ei esitanud maakohtule tõendeid selle kohta, millised on tema teise kahe alaealise lapse

kulutused ning mil määral mõjutab kostjatele makstava elatise suurus tema teisi lapsi. Hageja

on XXX juhatuse ainuke liige ja ilmselt ka selle ettevõtte tootmis- ja müügijuht. XXX tasus

2017 IV kvartalis 266 235 eurose käibe juures tööjõumakse 1912 eurot 28 senti ja teisi riiklikke

makse 31 892 eurot 10 senti. Ettevõtte suudaks maksta hagejale suuremat töötasu kui on seda

miinimumtasu. Hageja ei ole antud väiteid maakohtus ümber lükanud.

Hageja ei ole välja toonud, et ta on parema töötasu nimel teinud pingutusi. Hageja on

kinnitanud, et tema abikaasa on heal majanduslikul järjel. Maakohtu hinnangul on hageja

majanduslikult kindlustatud, kuid hageja ei näe piisavalt vaeva, et kindlustada ka kõikidele oma

alaealistele lastele sama hea majanduslik olukord. Maakohtu hinnangul ei ole hageja

sellekohane käitumine kostjate heaoluga arvestav ning kooskõlas PKS §-ga 102.

Maakohus leidis, et käesolevas asjas ei ole oluline, kas hageja ja tema abikaasa vahel on abielu

varasuhteks märgitud varalahusus või mitte. Hageja abikaasa ei pea üleval pidama hageja

alaealisi lapsi. Küll on ta kohustatud pidama üleval enda alaealist last ning hageja seisukohtade

andmetel on ta selleks võimeline. Seega ei ole alust arvata, et nende ühine laps jääb seetõttu

vähem kindlustatuks, kui kohus ei vähenda hageja poolt kostjatele makstavat elatise summat.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega määrata kostjate igakuiseks elatiseks iga kostja kasuks 48% poolest Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast kuni iga kostja täisealiseks saamiseni, s.o 2018. aastal 120

eurot kuus lapse kohta. Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti menetlusõiguse norme ja

hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada

asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.

PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt tuli maakohtul välja selgitada, millised on kostjate seadusliku

esindajaga koos elavate laste vajadused ning kas ja kui suures osas osaleb kostjate seaduslik

esindaja laste ülalpidamisel. Otsustest ei nähtu, et maakohus oleks hageja kahe ülejäänud

lapsega arvestanud. Hagejal on viie lapse ülalpidamise kohustus (ühe puhul täielik, sest lapse

ema ei panusta midagi), seetõttu tuleks kohtutel selgeks teha hageja võimalused elatist tasuda.

Hageja tõdeb, et tsiviilasjas 2-16-124779 olid arutusel teatud osas samad asjaolud nagu

käesolevas tsiviilasjas. Uue lapse ootusest oldi sel ajal teadlikud, kuid laps polnud siis veel

sündinud. Varasemast suhtest sündinud tütre puhul asjaolud muutunud ei ole, aga tähtsust

omab, et laps saab ülalpidamist ainult hagejalt.

Lasteraha 300 euro suurusest tõusust kompromissi sõlmimisel juttu ei olnud ja seda ei

arvestatud. Hageja peab kohtutäituriga sõlmitud maksegraafiku järgi täiturile maksma 1 aasta

jooksul igakuiselt 200 eurot, mis raskendab oluliselt elatise maksmist. Hageja leiab, et kostjad

ei ole enam nii väikesed, et kostjate ema ei saaks tööl käia. Hageja on korduvalt välja toonud,

et 406 eurot kostja kohta ühes kuus on summa, millega peaks kostjad igakuiselt saama hakkama.

Kostjate põhivajadused oleksid kaetud, arvestades, et 2018. aastal on toimetulekupiir üksi

elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Iga alaealise liikme

toimetulekupiir on 2018. aastal 168 eurot kuus.

Maakohus leidis ekslikult, et hageja perekonna rahaline seisukord on hea. Hageja leiab, et tema

abikaasa majanduslik kindlustatus ei taga hageja majanduslikku kindlustatust. Hageja elab koos

oma perega (aastase lapsega) XXX tootmishoones, vanas väetise- ja mürgilaos. XXX ei ole

loonud 28 000 euro suurust lisaväärtust. Tegemist ei ole müügikasumiga, vaid välisriigist

ostetud materjalide pöördmaksustatud käibemaksuga. XXX -l on laene hetkeseisuga

kogusummas 135 000 eurot. Hageja abikaasa kinnistud on kõik hüpoteekide ja laenudega

koormatud ja nende olemasolu ei vabasta hagejat noorima lapse ülalpidamiskohustusest.

Hageja abikaasa kohustuseks ei ole hageja teisi lapsi ülal pidada.

Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ning jätnud hageja õigused ja huvid kaitseta.

5. Kostjad palusid jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebusest ei ole tuvastatav, milles seisnes maakohtu poolt menetlusnormide

rikkumine. Kohtu kohustuseks ei ole menetlusosalise huvide kaitsmine vaid eelkõige õiglane

kohtumenetlus. Maakohtus kaitses hageja huve hageja esindaja.

Hageja töövõimetus ei ole tuvastatud. Hageja asus menetluse ajal veel kahe äriühingu juhatuse

liikmeks. Puudub vaidlus selles, et hagejal on veel kaks last. Kostjatele väljamõistetud elatise

järjekordseks vähendamiseks pidanuks hageja tõendama, milline on tema vanima ja noorima

lapse varaline kindlustatus. Hageja ei ole esile toonud mitte ühtegi seaduses sätestatud mõjuvat

põhjust elatise veelkordseks vähendamiseks.

Hageja on suuteline teenima märkimisväärselt suuremat sissetulekut, kui ta seda kohtule esitleb.

Hageja on XXX , mille osa kuulub tema abikaasale, juhatuse liige, tootmisjuht jne. Avalike

andmete järgi oli ettevõtte kolme kuu ( detsember 2017 kuni veebruar 2018) maksustatav käive

341 612 eurot 67 senti. Riiklikke makse (22 110 eurot riiklikud maksud, 3843 eurot 43 senti

tööjõumaksud) ümber arvestades on ettevõtte loonud sel perioodil kümneid tuhandeid eurosid

lisandväärtust (nn käibemaksu pöördmaksustamise legend ei ole enam asjakohane).

Statistikaameti andmebaasi kohaselt oli Harjumaal 2017 IV kvartalis keskmine tunni bruto

töötasu 11 eurot 3 senti, mis täistööaja (21,5 päeva kuus, 8 h päevas) kohta teeb kõiki makse

tasudes 2018. a l kuu netopalgaks ca 1516 eurot.

Kostjate ema on põhistanud menetlustes seda, miks ta ei saa panustada rahaliselt laste

ülalpidamisse suuremalt.

Kostjate seaduslik esindaja ja lepinguline esindaja kinnitavad, et 2017 jaanuaris toimunud

istungil oli juttu nii lastest (olemasolevatest kui ka sündivatest), lastetoetustest kui ka nende

suurenemisest 2017 suvel, mastaabiefektist jms.

Hageja arutelu keskmise brutokuupalga teemadel on ainetu. Harjumaal keskmist brutokuupalka

teenides jääb hagejale ca 1000 eurot, millest ta saab makstud samaväärse elatise teistele lastele

(ka siis kui need seda tegelikult ei vaja) ja endale jääb kätte ca 560 eurot. Käesoleval juhul on

olnud hagejal raha (vaatamata elatisvõla suurenemisele) võtta 3 kuu elatise ulatuses kohustusi

esindajale maksmiseks. Lasteaiamaksude (ja teiste tööjõuga seotud kulude) tõus seoses

miinimumpalga kasvuga viimasel aastatel on olnud mistahes üldisest hinnaindeksist sõltumatult

suured.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätab

kohus hageja kanda.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsuses märkinud tsiviilasja hinna valesti. Hagi

hinnaks on iga hageja haginõude osas kompromissiga välja mõistetud ja käesolevas asjas

taotletud vähendatud elatise vahe. Kompromissi järgi peab hageja maksma igale kostjale elatist

178 eurot 60 senti kuus. Hagis palus hageja vähendada 31. jaanuari 2017 määruses

väljamõistetud elatist 120 euroni kuus kostja kohta. Seega saab asja hinna määramisel lähtuda

hagi esitamise aegsest erinevusest 58 eurot 60 senti (176,60-120) kuus, mis teeb hagi hinnaks

TsMS § 129 lg 2 järgi iga kostja kohta 527 eurot 40 senti (58,6×9; vt Riigikohtu 9. juuni 2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 15).

Riigikohus on 29. aprilli 2015 otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 11 märkinud, et kohus ei ole

perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 11). TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve

puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja

dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise

asjakohastelt asutustelt teavet.

Ringkonnakohus võtab asja juurde täiteasjade nr 034/2017/1742, nr 034/2017/1744 ja

nr 034/2017/1743 väljatrükid, XXX andmete väljatrüki E-Krediidiinfost, äriregistrist ja

www.tent24.ee-st, XXX 2016 majandusaasta aruande, äriregistri väljatrüki XXX OÜ ja XXX

OÜ registriandmete kohta.

Ringkonnakohtu 28. mai 2018 määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses ja

seisukohtade ning menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaeg 15. juuni 2018 (reede). Hageja

esitas oma seisukohad ja menetluskulude nimekirja 16. juunil 2018 (laupäev). Käesoleval juhul

ei takista dokumentide hilisem esitamine asja lahendamist kohtumääruses määratud tähtajaks,

mistõttu võtab ringkonnakohus hageja seisukoha ja menetluskulude nimekirja asja materjalide

juurde.

6. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on

maakohtu otsuse vaidlustanud täielikult.

Poolte vahel puudub vaidlus Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2017. a resolutsiooni p-i 1.1

tõlgendamisel. Kuigi maakohus on ilmselgelt ekslikult kinnitanud Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud miinimummäära protsendi hagejalt väljamõistetud summat arvestades, on pooled

lähtunud praeguses kohtumenetluses sellest, et hageja kohustub kohtuliku kompromissi alusel

kostjate ülalpidamiseks tasuma kokku igakuiselt 535 eurot 80 senti.

Juhul kui elatis mõistetakse välja miinimummääras või kui pooled sõlmivad kohtuliku

kompromissi, saab kohtulahendi resolutsioonis määrata väljamõistetava elatise suuruse nii, et

selles nimetatakse algne elatise summa, ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt

miinimumelatise määra muutumisele (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-

15-15909, p 16).

Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult arvestamata asjaolu, et hageja ei

ole suuteline Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124779

kinnitatud kompromissi elatise tasumiseks täitma, hagejal on elatise võlgnevus ning

täitemenetluse alustamisega on kaasnenud täitekulu. Hageja ülalpidamisel on veel kaks alaealist

last. Maakohus ei ole välja selgitanud hageja varalist seisu ega hageja tegelikku majanduslikku

olukorda. Maakohus ei ole arvestanud riiklike toetuste kasvuga.

7. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks esitatud tõendite analüüsimisel ja

järelduste tegemisel ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Maakohus on tõendeid ja seisukohti otsuse põhjendavas osas

analüüsinud, teinud väljatrükid kohtuinfosüsteemist (KIS) Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2017

määrusest tsiviilasjas nr 2-16-124779 (kompromissmäärus elatise tasumiseks), Tartu Maakohtu

21. septembri 2016 määrusest tsiviilasjas nr 2-16-10894 (kompromissmäärus suhtluskorra

kindlaksmääramiseks), teinud väljatrükid Töötajate registrist hageja ja kostjate ema töötamise

kohta.

8. Hageja esitas hagi Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124779

kompromissi korras kokkulepitud alla miinimummäära elatise veelkordseks vähendamiseks,

mistõttu oli hagejal kohustus tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks

PKS § 102 lg 2 mõttes, s.o 120 euroni kostja kohta. Hageja on välja toonud, et peale Tartu

Maakohtu 31. jaanuari 2017 määruse tegemist tsiviilasjas nr 2-16-124779 kostjate kasuks elatise

väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära on hagejale sündinud veel üks laps (tl 46)

ja hageja vanem laps on täielikult hageja ülalpidamisel (tl 18). Hageja sissetulekuks on 500 eurot

(tl 46 pöördel) ning hageja ei ole suuteline kostjatele enam kokkulepitud elatist tasuma. Hageja

leiab, et elatise tasumine on raskendatud ka seetõttu, et elatise võlgnevuse tekkimisel esitas

kostjate ema elatise võlgnevuse sundtäitmiseks avalduse kohtutäiturile, kes arestis hageja

arveldusarved (tl 19, p 1.5)

Ringkonnakohus selgitab, et lahus elaval vanemal on kohustus tasuda oma lastele elatisena

põhjendatud ja vajalik summa. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu

7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike, ning

vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et see on väike (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 16. jaanuari

2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17, 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-

12, p 15).

Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise

vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine

laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla

seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa

laste ebavõrdse olukorra (vt Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 10).

Järeldus selle kohta, kas vanema teine laps osutuks vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps,

saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb

vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua millised on kohustatud vanema

lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi

rahuldatakse (vt Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Hageja ei ole

käesolevalt välja toonud, milles seisneb laste ebavõrdne kohtlemine ning asjaolusid, millest

nähtuks hageja teiste laste heaolu halvenemine kostjatele juba vähendatud elatise tasumisel.

Hageja on asunud seisukohale, et tema sissetulekuks on töötasu 500 eurot kuus, millest ta saab

2018. a tasuda kolme alaealise kostja ülalpidamiseks 120 eurot kostja kohta (tl 23).

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostjatele elatise tasumisel kahjustaks hageja enda ja

tema ülalpidamisel olevate alaealiste laste heaolu ja, et hageja majanduslik olukord on selline,

mis ei võimalda kolme alaealise lapse ülalpidamist Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2017 määruses

kokkulepitud määras. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja ainukeseks

sissetulekuks on töötasu 500 eurot.

Asja materjalide kohaselt on hageja enamusosanik ja juhatuse liige XXX OÜ-s (registrikood

XX), mis on asutatud 19. veebruaril 2018 ja mille tegevusvaldkonnaks on elamute ja

mitteeluhoonete ehitus. Hageja on juhatuse liige XXX OÜ-s (registrikood XXX), mille

tegevusvaldkonnaks on muud insener-tehnilised tegevusalad. Hageja on juhatuse liige XXX -s.

XXX kodulehe www.tent24.ee (XXX suunab eelpool viidatud lehele) kohaselt on hageja XXX

tegevjuht. Kõigi viidatud ettevõtete kontakttelefoniks on +XXX, millest võib järeldada, et hageja

tegeleb igapäevaselt kõigi viidatud ettevõtete juhtimisega. XXX 2016 majandusaasta aruande

kohaselt oli ettevõttes üks palgaline töötaja ning 2017 majandusaastaks planeeriti ettevõttele

käivet 600 000 kuni 800 000 eurot ning planeeriti siseneda Soome turule. XXX tegutses

majandusaasta aruande kohaselt 2016. aastal alates augustikuust ning saavutas viie kuu (august

kuni detsember) jooksul müügitulu 77 061 eurot, millest puhaskasum moodustas 3650 eurot.

E-Krediidiinfo andmete kohaselt on XXX -s 31. märtsi 2018 seisuga 7 töötajat, ettevõte on 2018

I kvartalis tasunud riiklike makse summas 22 110 eurot 38 senti ja tööjõumakse 3843 eurot 43

senti. Ettevõtte maksustatav käive oli perioodil 1. detsember 2017 kuni 28. veebruar 2018

summas 341 612 eurot 67 senti. Põhjendatud ei ole hageja väide, et käesoleval ajal tegeletakse

alles ettevõtte ülesehitamisega ning ettevõttel ei ole võimalik hagejale tasuda miinimummäärast

suuremat töötasu.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tema osalus temale kuuluvas äriühingus on nn tühiosalus ning

äriühing ei anna talle majanduslikku kasu. Eluliselt ei ole usutav, et hageja tegutseb igapäevaselt

kolmes ettevõttes juhatuse liikmena ning XXX -s tegevjuhina ning sellest hoolimata on hageja

sissetulekuks vaid 500 eurot.

Põhjendatud ei ole hageja väide, et kuna kostjate ema esitas elatise võlgnevuse nõude

kohtutäiturile sundtäitmiseks, siis on hageja arveldusarved arestitud. Täitemenetluse registri

väljatrüki kohaselt on täiteasjas nr 034/2017/1742 (sissenõudja kostja I) hageja konto vabastatud

arestist 9. jaanuaril 2018. Täitemenetluse registri väljatrüki kohaselt on täiteasjas

nr 034/2017/1743 (sissenõudja kostja II) hageja konto vabastatud arestist 9. jaanuaril 2018.

Täitemenetluse registri väljatrüki kohaselt on täiteasjas nr 034/2017/1744 (sissenõudja kostja III)

hageja konto vabastatud arestist 22. mail 2018. Kuigi hagejal on jätkuvalt elatise võlgnevus

kostjate ees, on kohtutäitur hageja arveldusarve arestist vabastanud.

9. Ringkonnakohus märgib, et hageja on kandnud märkimisväärseid menetluskulusid maa- ja

ringkonnakohtus elatise vaidluse lahendamisel, s.o kokku 2574 (1716+858) eurot (koos

käibemaksuga). Hageja ei ole selgitanud, kuidas on 500 euro suuruse sissetuleku juures võimalik

kanda sellises ulatuses menetluskulusid, eriti kui arvestada, et samal ajal on hageja vähemalt

osaliselt tasunud elatist kostjatele ning täitnud ülalpidamist ka ülejäänud kahe lapse suhtes. Kui

kantud menetluskulude summa jagada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatisega, oleks

hageja saanud kostjatele tasuda kokkulepitud määras elatist igale kostjale umbes 5 kuud

(2574÷178,60÷3).

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on hageja suuteline oma alaealisi lapsi üleval

pidama Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2017 määruses kokkulepitud ulatuses.

PKS § 102 lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldaks veelkord vähendada

hageja ülalpidamiskohustust PKS § 102 lg 1 alusel kostjate ees.

10. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult arvesse võtmata hagejale

makstava peretoetuse. Käesoleval juhul taotleb hageja juba alla miinimummäära vähendatud

elatise veelkordset vähendamist.

Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on kuni 21-aastase õppiva lapse ülalpidamise kohustus eelkõige lapse

vanematel. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud

lapsel on õigus perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 17 alusel saada lapsetoetust. Kui seadusandja

eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära,

siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele

olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-174-16, p 14). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine

olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või

kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu

9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesolevas asja ei ole selliseid

asjaolusid tõendatud. PHS § 15 kohaselt on peretoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste

hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.

11. PKS § 102 lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist,

kahjustamata

enese

tavalist

ülalpidamist.

Elatise

saab

kehtestatud

miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime

kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras

maksta (vt nt Riigikohtu 11. aprilli 2008. a otsus tsiviilasja nr 3-2-1-14-08, p 11). Käesolevalt

on Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2017 määrusega pooled juba kokku leppinud elatise tasumiseks

alla miinimummäära, s.o alates 1. veebruarist 2017 summas 176 eurot 60 senti kostja kohta.

12. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et hageja elustandard ei vasta kostjate poolt menetluses

välja toodule (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Ka ei ole

hageja menetluses esitanud tõendeid, et tema majanduslik olukord on oluliselt muutunud peale

kompromissi sõlmimist. Hageja väide, et tema igakuiseks sissetulekuks on 500 eurot, on

tõendamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei ole

tõendanud asjaolusid, mis võimaldavad veelkord vähendada kostjatele tasutava elatist.

Asjakohane ei ole hageja väide, et tema elukohaks on tootmishoone. Hageja ei ole seda väidet

mitte millegagi tõendanud. Rahvastikuregistri kohaselt on hageja elukoht alates 29. maist 2016

XXX Harjumaa. Aadressil XXX vald Harjumaa asub XXX .

13. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjad ei ole esitanud taotlust ringkonnakohtus kantud

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mistõttu ringkonnakohus leiab, et kostjatel

puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke