4-18-2560/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-18-2560

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2018. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-18-2560

Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku .E

kaebus Politseija J

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.04.2018. a otsusele väärteoasjas nr 2780,18,003240 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: xxxxxxxxxx (isikukood: ; XXX elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-postx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx töökoht:

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Sulev Jürgenson

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei ivalveameti Lõuna prefektuuri 23

8. a otsus väärteoasjas nr

- ja Piir .04.201 2780,18,003240 muutmata ja .E kaebus rahuldamata. J

2. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 3. augustiks 2018. a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga.

3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.03.2018. a koostati .E 405376 (tl 10 J suhtes väärteoprotokoll nr AB1 ).

Väärteokirjelduse kohaselt juhtis J.E 28.03.2018. a kell 15.45 Tartu- -Aravete tee Jõgeva

64.ki BMW 325TDS xxxxxx, kiirusega 125 lomeetril mootorsõidukit , registreerimismärgiga km/h (+/- 8 km/h). Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. J.E ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 27 km/h. Kirjeldatud teoga rikkus J.E liiklusseaduse (edaspidi

LS) § lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo. -

Politseiuuri 23.04.2018. a otsusega karistat .E LS J ja Piirivalveameti Lõuna prefekt i § 227 lg sätestatud väärteo toi -s 2 mepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot (tl 4-6, 14-15). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ütluste, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja videosalvestisega.

Karistuse määramisel arvestati käitumist menetlusaluse isiku varasemat

- .E on J karistatud samalaadsete rikkumiste eest. Määratud rahatrahvid on tasutud. Tegemist ei ole kerge või ebaolulise rikkumisega. Lisaks arvestas kohtuväline menetleja karistuse määramisel karistust kergendava asjaoluna .E

J puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 p 3). Menetlusalune isik .E esitas 14.05.2018. a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 2) J kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb talle karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist. J.E peab temale LS § 227 lg 2 alusel määratud maksimaalset karistust liiga suureks põhjusel, et

J.E ületas lubatud sõidukiirust 27 km/h. J.E leiab, et tegemist ei ole antud kvalifikatsiooni maksimaalse rikkumisega. LS § 227 lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Lisaks leiab .E , et J karistuse määramisel ei ole arvestatud tema sissetulekuga, mis on 500 eurot kuus, samuti ei ole arvestatud asjaolu, et J.E on kolm ülalpeetavat. .E osundab kaebuses, et ta on J

avaldanud siirast kahetsust ning mõistis oma teo võimalikke tagajärgi. J.E lubab edaspidi liiklemisel lähtuda liikluseeskirjadest.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.05.2018. a kirjaga saadeti .E kaebus vastavalt J kohtualluvusele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja (tl 9).

Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja - väärteotoimiku (tl 10).

01.06.2018 .E kaebuse menetlu J . a määrusega võttis kohus sse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta ja soovi korral täiendavad dokumendid hiljemalt 18.06.2018. a (tl 21).

Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha (tl milles palub jätta kaebuse 26-27), rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Otsuse tegemisel arvestati asjaoluga, et mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, mille alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks. Sõidukiiruse valik on sõidukijuhi teadlik valik.

Kiiruseületamine on alati ohtlik, kuna see suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja liiklusõnnetuse raskusastet. Kokkupõrke vältimise võimalus suure kiiruse puhul on väiksem.

Kohtuväline menetleja osundab, et menetlusalusel isikul oli kõne all oleva väärteo toimepanemise ajal kolm kehtivat karistust, mis kõik on määratud sõidukiiruse ületamise eest. Viimase samalaadse rikkumise pani J.E toime 26.05.2017. a ning talle määrati LS § 227 lg- .E on J s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 224 eurot. talle varasemalt karistuseks määratud rahatrahvid küll tasutud, kuid J.E ei pea jätkuvalt kinni kehtestatud liiklusreeglitest. Seega ei ole varasemalt mõistetud karistused pannud J.E hoiduma uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja leiab, et olles korduvalt samalaadsete süütegude eest karistatud, ei saa menetlusalune isik väita, et ületas kiirust kogemata ja tähelepanematusest. Lisaks leiab kohtuväline menetleja, et ületades lubatud sõidukiirust 27 km/h, on ilmselge, et sellises määras kiiruse ületamine pidi juhile olema selgelt tajutav ja arusaadav. Sellises määras kiiruse ületamisega seab juht reaalsesse ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Teo toimepanemise ajal viibis juhi kõrval esiistmel kaasreisija.

J.E puhul rakendati maksimaalset rahalist karistust seetõttu, et J.E on varasemalt korduvalt karistatud rahalise karistusega, kuid ta on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemist ei saa pidada -

kergeks või ebaoluliseks. Selliste rikkumiste karistamisel määratakse keskmisest karmimad karistused, et panna inimesi mõtlema ja seeläbi vähendada liiklusõnnetuste arvu. Kohtuväline menetleja märgib, et käesoleval juhul ei kohaldatud J.E suhtes lisakaristust (juhtimisõiguse peatamine), ehkki alus selleks oli olemas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et J.E le kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse - eesmärgiga.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS § st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat -

väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

2. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kaebuses on .E vaidlustanud karistust. Seega ei ole J kohtuvälise menetleja määratud

kaebuses vaidlustatud etteheidetava aatamata sellele tuleb kohtul väärteo toimepanemist. V

lähtuda VTMS § 132 lg kõiki kohtuvälise menetleja otsuse tegemise -st 2 ning kontrollida aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt hindab kohus J.E-le etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlusele.

3. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et otsus tu .E kaebus rahuldamata. J kohtuvälise menetleja leb jätta muutmata ja

4. LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubat ma sõidukiiruse

ud suuri ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et J.E juhtis 28.03.2018. a kell 15.45 Tartu- - Jõgeva Aravete tee 64.kilomeetril mootorsõidukit BMW

325TDS, xxxxxx, kiirusega 125 km/h (+/- 8 km/h). Seda kinnitab registreerimismärgiga

kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 17). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiiruse mõõtmist on teostatud seadmega Stalker II MDR nr S.N.AS008356. Lisaks nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et mõõtevahendiga on 28.03.2018. a kell 08.30 teostatud testmõõtmine ja seade on hinnatud töökorras olevaks. J.E juhitud sõiduki (BMW

325TDS, registreerimismärgiga kiirust mõõdeti Tartu Jõgeva xxxxxxx - -Aravete tee 64.kilomeetril, mõõtja sõiduki liikumiskiirus mõõtmise hetkel oli 71 km/h. Kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 125 km/h, arvestades laiendmääramatust +/- 8 km/h. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Tunnistaja Kajar Pendi ütluste kohaselt (tl 18) teostas ta 28.03.2018. a koos patrullpolitseinik xxxxxxxxxx Tartu- - Jõgeva Aravete maanteel liiklusjärelevalvet. Patrullekipaaž fikseeris nimetatud kuupäeval kell 15.45 Jõgeva suunas (Tartu Jõgeva - -Aravete maantee 64.kilomeetril)

liikunud sõiduauto BMW 325TDS, registreerimismärgiga xxxxxxx mida juhtis .E , J

puhul LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemise. Sõidukis juhi kõrvalistmel oli ka üks -

kaasreisija.

Sõidukit juhtinud J.E tunnistas oma süüd.

Lisaks eelviidatud tõenditele kinnitavad väärteo toimepanemist ka J.E enda ütlused.

J.E enda ütluste kohaselt ületas ta 28.03.2018. a Tartu Jõgeva - -Aravete maantee 64.kilomeetril sõidukit BMW 325TDS. J.E poolt juhitud sõiduauto liikus asulavälisel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 125 km/h. J.E saab aru, et käitus valesti, kuna seadis oma käitumisega ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejad. J.E kahetseb oma tegu ja lubab edaspidi liikluseeskirja jälgida.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud ka

videosalvestisega. Seda õigeks pidada ei saa, kuna väärteoasja materjalide juures videosalvestist ei ole.

Vaidlust ei ole selles, et Tartu- -Aravete tee 64.kilomeetril, kus .E juhitud J Jõgeva sõiduk 28.03.2018. a liikus on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 15 lg 1 p le 1 90 km/h. Seega on eeltoodud tõenditega usaldusväärselt - tuvastatud, et J.E ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis J.E mootorsõidukit BMW 325TDS, registreerimismärgiga xxxxxxx kiirusega 125 km/h (+/-

8 km/h), ületades sellega LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Kuna J.E on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui

27 km/h, on ta toime pannud LS § 227 lg sätestatud väärteo. -s 2

5. Kohus leiab, et .E on teo toime

J pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

J.E juhtimisõigust omava isikuna oli teadlik kohustusest jälgida (tl 16)

liikluskorraldusvahendeid. Seega J.E ületas lubatud sõidukiirust teadlikult, st ta oli teadlik, et ületab lubatud sõidukiirust ja ta ka tahtis kiirust ületada. Kohtu hinnangul kinnitab J.E tahtlust ka tema poolt ületatud kiiruse suurus, milleks on mitte vähem, kui 27 km/h.

Sellises määras kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhi selgelt tajutav ning ilmselgelt on tegemist juhi teadliku valikuga. Ka J.E ise on kinnitanud, et ületas oluliselt lubatud sõidukiirust.

6. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati J.E le karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, - s.o 400 eurot.

LS § 227 lg 2 sätestab sanktsioonina rah kuni 100 trahviühikut või sõiduki atrahvi juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust

(s.o mitte vähem kui 27 km/h). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab samuti, et arvestada tuleb LS § 227 normitehnilist ülesehitust ja sisu. Nimetatud asjaolu iseloomustab teo raskust ja ohtlikkust, kuna tegu kvalifitseeritakse LS § 227 lg 2 järgi, mis näeb ette karistamise kii -40 km/h. ruse ületamise eest 21 Samuti tuleb arvestada, et kiirust ületati liigeldaval maanteel päevasel ajal. Lisaks tuleb kohtu hinnangul arvestada, et .E juhtis J mootorsõidukit, milles viibis ka üks kaasreisija. Seega oli sellisel kiirusel liiklemine äärmiselt ohtlik nii .E-le endale, kui ka teistele kaasliiklejate (sh .E kaasreisijale) J J eludele, tervisele ja varale. Karistuse määramisel on arvesse võetud kergendava asjaoluna J.E kahetsust (KarS §

57 lg 1 p 3 ). Kohtul ei

ole sellele vastuväiteid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes.

Karistuse määramisel tuleb arvestada, et karistusregistri väljatrükist (tl 20) nähtuvalt J.E on järjepidavalt pannud toime samalaadseid rikkumisi, s.o ületanud piirkiirust. J.E on kolm kehtivat väärteokaristust. Kõik viidatud karistused on määratud LS § 227 alusel.

Nii nähtub karistusregistri väljatrükist, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.02.2017. a otsusega määrati J.E le LS § 227 lg 3 alusel rahatrahv summas 500 euro - t, mis on tasutud 28.08.2017. a. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 26.05.2017. a otsusega määrati J.E le LS § 227 lg 2 alu - sel rahatrahv summas 224 eurot, mis on tasutud 10.11.2017. a. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 15.11.2017. a otsusega määrati J.E le - LS § 227 lg 1 alusel rahatrahv 80 eurot, mis on tasutud 18.12.2017. a. Seega on .E J

t järjepideval jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Käesoleval ajal arutatava kiiruse ületamise on J.E toime pannud vähem kui 4 kuud pärast talle määratud rahatrahvi tasumist. Kohtu arvates ilmestab .E J varasem käitumine liikluses tema suhtumist talle mõistetud karistusse, aga ka õiguskorda üldiselt. J.E le

- ei ole varasemalt

määratud rahalised ed avaldanud piisavat mõju. J.E le - karistus on korduvalt karistuseks

määratud rahatrahv üll tasutud, kuid mingeid järeldusi id, mis on k

.E sellest teinud ei J

ole. Samuti peab kohus oluliseks, olulises et käesoleval ajal on J.E ületanud kiirust määras, seades ohtu kõikide teiste liiklejate elud ja tervised, aga ka vara. nii enda, kui ka

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on proportsionaalne ja igati kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega.

Raina Pärn Kohtunik