1-06-16097/3 · 1-06-16097/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-06-16097 (täiteasi nr 191/2007/344) Kohtulahend Tartu Maakohtu 15. detsembri 2006 otsus D.B karistamises KarS § 169 järgi Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja, süüdimõistetu võlgnikuna D.B (isikukood XXX) Avalduse ese aegumise kohaldamine Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata D.B avaldus Tartu Maakohtu 15. detsembri 2006 otsuse nr

1-06-16097 täitmise aegunuks tunnistamiseks D.B-lt menetluskulude sissenõudes. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia avaldajale, sissenõudjale ja kohtutäiturile.

Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse

esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud D.B on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 15. detsembri 2006 otsusega ja karistatud

karistusseadustiku (KarS) § 169 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses.

D.B on esitanud 11. juunil 2009 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata

menetluskuludes 6146.10 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud.

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks

kriminaalasjas on tehtud 15.12.2007. Sundraha ja kaitsjatasu tasumata nõuded kokku 6146.10 krooni.

2. Kohtu põhjendused

KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli koh- tusse kutsumata.

Täitemenetluse seadustiku (™S) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud (KarS) §-s karistusseadustiku 82 sätestatud tähtaja jooksul (™S § 207 lg 1)

KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat.

™S § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja

kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut.

Otsuste täitmisel on ™S § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale.

Otsuse täitmise aegumine peatub: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2) KarS §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks,

mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda (KarS § 82 lg 2). Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust

(süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud

õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel

soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on

seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. D.B on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 15. detsembri 2006 otsusega KarS § 169 järgi, s. o II astme kuriteos. Kohtuotsus on jõustunud 22. detsembril 2006. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kulude osas kehtib samasugune

aegumise tähtaeg. Süüdimõistetu taotlus kriminaalmenetluse kulude ja sundraha aegunuks tunnistamiseks tuleb rahuldamata jätta.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtu- menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Kalev Kuningas

Kohtunik